Tsiviilasi nr.2-07-46658
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-46658
Tsiviilasi
X AS hagi V. S. vastu tasumata maksete 5 335,85 krooni nõudes. Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : x) Hageja volitatud esindaja : Ene Pihu Kostja : V. S. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x)
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning KomS §13 ning AÕS §75 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, § 468 lg 1 p 2, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi V. S. vastu täies ulatuses. Välja mõista V. S. (is.kood xxxxxxxxxxx)halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuiga 01.11.2007.a. summas viis tuhat kolmsada kolmkümmend viis ( 5 335) krooni 85 senti; X AS-i (reg.kood xxxxxxxx; a/k xxxxxxxxxxxx, AS SEB Eesti Ühispank) kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (16.01.2008.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil : x. Kirjalik hooldusleping on hageja ja kostja vahel sõlmitud 31.01.2006.a. Hageja osutab eelnimetatud korteri ning selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa osas hooldus- ja kommunaalteenuseid. Hageja kinnitab, et ta on teostanud elamu haldamist, sealhulgas kostjale kuuluva eluruumi hooldamise raames tasunud kommunaalmaksed vastavat teenust ostutanud ettevõtetele, kuid kostja on jätnud tasumata halduskulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Hageja märgib, et perioodil detsember 2005.a. kuni oktoober 2007.a. jättis kostja hagejale tasumata halduskulud ja kommunaalmaksed kogusummas 5 335,85 krooni, millise võlgnevuse palub hageja kostjalt välja mõista. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 krooni. Menetluse käik Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 12.11.2007.a. kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl. 10-12), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 14.11.2007.a.(tl. 13). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja
2 (4)
tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei ole tasunud nõuetekohaselt halduskulu ja kommunaalteenuseid perioodil detsember 2005.a. kuni oktoober 2007a. ning tema võlg hageja ees seisuga 01.11.2007.a. on 5 335,85 krooni. Kuna hageja hooldas antud korterit ning tagas antud korterile kommunaalteenustega varustuse on ka hagejal õigus nõuda selle eest tasumist. Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KomS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ... . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Asja materjalidega /tl.4/ on tõendatud, et kostja ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostja võlgnevus hageja ees seisuga 01.11.2007.a. on 5 335,85 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustisi “Võlaõigusseadus”
VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja menetluses on leidnud tõendamist, et kostja ei tasunud hageja poolt esitatud hooldustasu ja kommunaalteenuste arveid ning perioodi detsember 2005 kuni oktoober 2007.a. eest ning võlgneb hagejale 5 335,85 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt hoolduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja ei täitnud maksekohustusi hageja ees (rikkus kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist, s.h. võlgnevuse väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista
3 (4)
halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest seisuga 01.11.2007.a. võlguolev summa 5 335,85 krooni hageja kasuks.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Aare Kaldma kohtunik 16.01.2008.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.