2-07-30271/2 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

6.1.10.kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt arvete tasumist. Arved loetakse lättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (üldtingimuste p 5.3.). Hageja võib nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist (üldtingimuste p 6.1.16.). Üldtingimuste p 8.10. näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Viivise arvutamisel lähtus hageja järgmisest valemist: võlgnevus x 0,15% x viivitatud päevade arv. Hagiavaldusest nähtuvalt oli võlgnevuse tasumisega viivituse periood 20.10.2001 – 13.08.2007. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendas hageja viivise nõuet ning nõudis kostjalt viivise tasumist summas 1780,25 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hagimaterjalid toimetati 06.11.2007.a edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule – Kaie Keerojale. Juhindudes TsMS § 322 lg-st 1 loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust, s.o tsiviilkoodeksit (TsK). Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega enne 01.07.2002.a kehtinud TsK § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise

2-07-30271 täitmisest keeldumine ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Vastavalt TsK §-dele 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kohtule esitatud tõendite alusel on tõendatud, et kostja sõlmis hagejaga 13.09.2001.a liitumislepingu (t lk 9) ja et kostja võlgneb 30.09.2001.a seisuga hagejale 1781,25 krooni (t lk 10-12), kuna on jätnud mobiilsideteenuste eest arved tasumata. Samuti on tõendatud hageja viivise nõue perioodi 20.10.2001 – 13.08.2007 eest summas 1780,25 krooni. Tõendeid võlgnevuse ja viivise tasumise kohta esitatud ei ole. Seega on hageja oma kohustuse pakkuda kostjale mobiilside teenust täitnud, kuid kostja omapoolse kohustuse hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele tasumise jätnud täies ulatuses täitmata. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.