Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-203/04
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) pankrotiavaldus Võlgnik: Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx x NARVA) Võlgniku seaduslik esindaja: ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman (pankrotihalduri tunnistus nr 170, postiaadress xxx x; xxx) Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu
Tsiviilasi nr 2-203/04
Hansapangas/ ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 6700 /kuus tuhat seitsesada/ krooni (lisanduvad seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud Narva Linnakohtu 31.05.2004.a määrusega algatati äriühingu likvideerija avalduse alusel Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) pankrotimenetlus. 16.05.2006.a esitas Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja ajutise halduri tasu määramiseks. Pankrotiavaldus Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 11.10.1996.a., registreeritud ümber samanimelisest äriühingust, mis oli registreeritud e/v registris nr xxxxxxxx all. Tulundusühingu juhatuse liikmeteks olid N.H, K.H ja N.P. Liikmete sissemaksusumma oli 15000 krooni. Äriühing on sundlõpetatud 04.11.2002.a. Lääne-Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr. 2-552/02, likvideerijaks määrati M.R. Likvideerija volituste alguseks oli 27.12.2002.a. Likvideerimismenetlus oli algatatud sundlõpetamisotsusega, kuna äriühing ei esitanud majandusaasta aruandeid. Majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Ajutine haldur on suutnud välja selgitada, et võlgniku peamiseks tegevusalaks oli toidukaupade jaekaubandus. Äriühingu tegevus toimus rendipindadel. Ajutise pankrotihalduri aruanne Halduri kogutud andmetest tuleneb, et Võlgnikul on varasid 11, 64 krooni. Muid varasid ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada. Halduril ei ole õnnestunud tuvastada Võlgniku raamatupidamise asukohta. Raamatupidamise eest vastutavateks isikuteks olid viimased juhatuse liikme, kellest 2 asukohta ei suutnud tuvastada ei haldur ega likvideerija. Juhatuse liikme N.H väitel ei ole tema valduses võlgniku raamatupidamisdokumente. Seoses sellega ei ole ajutisel halduril olnud võimalik tutvuda raamatupidamisega. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul varasid 11,64 krooni. Ajutine haldur on teinud kindlaks 1 kreeditori -likvideerija, nõue 6500 krooni, mis seondub likvideerimismenetluse teenindamisega kantud kuludega. Teiste võlausaldajate osas andmed puuduvad. Kuna käesoleva ajahetkeni ei ole keegi ajutise haldurile ega likvideerijale teatanud oma nõudest, siis muud nõuded arvatavalt puuduvad. Samuti võimalikud nõuded võivad olla aegunud tulenevalt VÕSRS § 9 sätestatust. Võlgniku tegutsemise kohta on viimased andmeid 2000.a.-st. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 6500 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda summas 6489 krooni. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et olemasolevates rahalistest vahenditest ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutisel halduril on alust väita, et võlgniku omakapital on negatiivne minimaalselt 6489 krooni ulatuses. Kuna puuduvad täpsed finantsnäitajad ja omakapital on negatiivne, siis puudub reaalne võimalus ja vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid, 2(5)
Tsiviilasi nr 2-203/04
Kuna Võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mis pankrotiseaduse kohaselt oleks kindlalt tagasivõidetavad. Äriühingu viimased tehingud olid 2000.a.st. Kui olekski tagasivõidetavad tehingud, siis võimalike tehingute toimumisest on möödunud liiga pikk aeg, mistõttu on alus eeldada nimetatud nõuetele kohaldatavat aegumist. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses juhatuse liikmete ega likvideerija tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Likvideerija on esitanud pankrotiavalduse vastavat ÄS-s sätestatule, see on - kui äriühingu kohustused ületasid äriühingu varasid. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta
Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjustanud arvatavalt ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Võlgnik tegeles toiduainete jaekaubandusega Narvas. Seoses suurte hinnaerinevustega Eestis ja Venemaal toidukaupade osas, Narva jaeostjad tõid toiduaineid Venemaalt. See tingis väikeste jaemüügikohtade käibe languse, mis omakorda tingis negatiivse majandustulemi. Samuti hakati Narva rajama uusi suuri kaubakeskusi, kuhu tarbijad läksid oma sisseoste tegema. Sellest tingituna oli äriühing ja ka paljud teised samas sektoris tegutsenud äriühingud lõpetama oma tegevuse. Analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Taotlus ajutise halduri tasu määramiseks Vastavalt pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasuhüvitust tehtud kulutuste eest. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 kinnitatudPankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasuja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni. Tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise pankrotihalduri tasuja kulude hüvitamiseks, siis ajutine pankrotihaldur palub kohtul määrata ajutise haldurile väljamaksmiseks riigieelarvest ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr xxxxxxxxxxxx xxx. Samuti palun välja mõista võlgnikult ajutise halduri kulutuste hüvitamiseks 12 krooni. 3(5)
Tsiviilasi nr 2-203/04
Lähtudes eeltoodust palub ajutine pankrotihaldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidja, mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud) ja vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 157 p 2 pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158) alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 kuulub Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) juriidilise isikuna likvideerimisele ajutise pankrotihalduri poolt kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Vastavalt PankrS § 130 lg 5 juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Vastavalt ÄS § 58 lg 4 pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Vastavalt TsÜS § 46 lg 1-le, lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat.
Tsiviilasi nr 2-203/04
keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) (muudatus jõustunud 3.09.2007.a). Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele pankrotihaldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt ja ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja tehtud kulutuste hüvitus summas 6700 krooni, millele lisanduvad seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks, tuleb välja mõista ajutise halduri kasuks riigilt.
Kohus teeb määruse lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 1 lg 2, 3, 29 lg 1, 130 lg 1, 4, 5, 157 p 2, 165 lg 3 ning TsMS §-dest 463-466, 660, 661.
Tamara Šabarova Kohtunik
5(5)
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-203/04
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) pankrotiavaldus Võlgnik: Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx x NARVA) Võlgniku seaduslik esindaja: ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman (pankrotihalduri tunnistus nr 170, postiaadress xxx x; xxx) Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu
Tsiviilasi nr 2-203/04
Hansapangas/ ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 6700 /kuus tuhat seitsesada/ krooni (lisanduvad seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud Narva Linnakohtu 31.05.2004.a määrusega algatati äriühingu likvideerija avalduse alusel Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) pankrotimenetlus. 16.05.2006.a esitas Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja ajutise halduri tasu määramiseks. Pankrotiavaldus Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 11.10.1996.a., registreeritud ümber samanimelisest äriühingust, mis oli registreeritud e/v registris nr xxxxxxxx all. Tulundusühingu juhatuse liikmeteks olid N.H, K.H ja N.P. Liikmete sissemaksusumma oli 15000 krooni. Äriühing on sundlõpetatud 04.11.2002.a. Lääne-Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr. 2-552/02, likvideerijaks määrati M.R. Likvideerija volituste alguseks oli 27.12.2002.a. Likvideerimismenetlus oli algatatud sundlõpetamisotsusega, kuna äriühing ei esitanud majandusaasta aruandeid. Majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Ajutine haldur on suutnud välja selgitada, et võlgniku peamiseks tegevusalaks oli toidukaupade jaekaubandus. Äriühingu tegevus toimus rendipindadel. Ajutise pankrotihalduri aruanne Halduri kogutud andmetest tuleneb, et Võlgnikul on varasid 11, 64 krooni. Muid varasid ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada. Halduril ei ole õnnestunud tuvastada Võlgniku raamatupidamise asukohta. Raamatupidamise eest vastutavateks isikuteks olid viimased juhatuse liikme, kellest 2 asukohta ei suutnud tuvastada ei haldur ega likvideerija. Juhatuse liikme N.H väitel ei ole tema valduses võlgniku raamatupidamisdokumente. Seoses sellega ei ole ajutisel halduril olnud võimalik tutvuda raamatupidamisega. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul varasid 11,64 krooni. Ajutine haldur on teinud kindlaks 1 kreeditori -likvideerija, nõue 6500 krooni, mis seondub likvideerimismenetluse teenindamisega kantud kuludega. Teiste võlausaldajate osas andmed puuduvad. Kuna käesoleva ajahetkeni ei ole keegi ajutise haldurile ega likvideerijale teatanud oma nõudest, siis muud nõuded arvatavalt puuduvad. Samuti võimalikud nõuded võivad olla aegunud tulenevalt VÕSRS § 9 sätestatust. Võlgniku tegutsemise kohta on viimased andmeid 2000.a.-st. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 6500 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda summas 6489 krooni. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et olemasolevates rahalistest vahenditest ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutisel halduril on alust väita, et võlgniku omakapital on negatiivne minimaalselt 6489 krooni ulatuses. Kuna puuduvad täpsed finantsnäitajad ja omakapital on negatiivne, siis puudub reaalne võimalus ja vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid, 2(5)
Tsiviilasi nr 2-203/04
Kuna Võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mis pankrotiseaduse kohaselt oleks kindlalt tagasivõidetavad. Äriühingu viimased tehingud olid 2000.a.st. Kui olekski tagasivõidetavad tehingud, siis võimalike tehingute toimumisest on möödunud liiga pikk aeg, mistõttu on alus eeldada nimetatud nõuetele kohaldatavat aegumist. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses juhatuse liikmete ega likvideerija tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Likvideerija on esitanud pankrotiavalduse vastavat ÄS-s sätestatule, see on - kui äriühingu kohustused ületasid äriühingu varasid. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta
Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjustanud arvatavalt ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Võlgnik tegeles toiduainete jaekaubandusega Narvas. Seoses suurte hinnaerinevustega Eestis ja Venemaal toidukaupade osas, Narva jaeostjad tõid toiduaineid Venemaalt. See tingis väikeste jaemüügikohtade käibe languse, mis omakorda tingis negatiivse majandustulemi. Samuti hakati Narva rajama uusi suuri kaubakeskusi, kuhu tarbijad läksid oma sisseoste tegema. Sellest tingituna oli äriühing ja ka paljud teised samas sektoris tegutsenud äriühingud lõpetama oma tegevuse. Analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Taotlus ajutise halduri tasu määramiseks Vastavalt pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasuhüvitust tehtud kulutuste eest. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 kinnitatudPankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasuja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni. Tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise pankrotihalduri tasuja kulude hüvitamiseks, siis ajutine pankrotihaldur palub kohtul määrata ajutise haldurile väljamaksmiseks riigieelarvest ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr xxxxxxxxxxxx xxx. Samuti palun välja mõista võlgnikult ajutise halduri kulutuste hüvitamiseks 12 krooni. 3(5)
Tsiviilasi nr 2-203/04
Lähtudes eeltoodust palub ajutine pankrotihaldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidja, mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud) ja vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 157 p 2 pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158) alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 kuulub Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) juriidilise isikuna likvideerimisele ajutise pankrotihalduri poolt kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Vastavalt PankrS § 130 lg 5 juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Vastavalt ÄS § 58 lg 4 pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Vastavalt TsÜS § 46 lg 1-le, lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat.
Tsiviilasi nr 2-203/04
keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) (muudatus jõustunud 3.09.2007.a). Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele pankrotihaldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt ja ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja tehtud kulutuste hüvitus summas 6700 krooni, millele lisanduvad seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks, tuleb välja mõista ajutise halduri kasuks riigilt.
Kohus teeb määruse lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 1 lg 2, 3, 29 lg 1, 130 lg 1, 4, 5, 157 p 2, 165 lg 3 ning TsMS §-dest 463-466, 660, 661.
Tamara Šabarova Kohtunik
5(5)
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-203/04
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) pankrotiavaldus Võlgnik: Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx x NARVA) Võlgniku seaduslik esindaja: ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman (pankrotihalduri tunnistus nr 170, postiaadress xxx x; xxx) Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu
Tsiviilasi nr 2-203/04
Hansapangas/ ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 6700 /kuus tuhat seitsesada/ krooni (lisanduvad seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud Narva Linnakohtu 31.05.2004.a määrusega algatati äriühingu likvideerija avalduse alusel Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) pankrotimenetlus. 16.05.2006.a esitas Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja ajutise halduri tasu määramiseks. Pankrotiavaldus Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 11.10.1996.a., registreeritud ümber samanimelisest äriühingust, mis oli registreeritud e/v registris nr xxxxxxxx all. Tulundusühingu juhatuse liikmeteks olid N.H, K.H ja N.P. Liikmete sissemaksusumma oli 15000 krooni. Äriühing on sundlõpetatud 04.11.2002.a. Lääne-Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr. 2-552/02, likvideerijaks määrati M.R. Likvideerija volituste alguseks oli 27.12.2002.a. Likvideerimismenetlus oli algatatud sundlõpetamisotsusega, kuna äriühing ei esitanud majandusaasta aruandeid. Majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Ajutine haldur on suutnud välja selgitada, et võlgniku peamiseks tegevusalaks oli toidukaupade jaekaubandus. Äriühingu tegevus toimus rendipindadel. Ajutise pankrotihalduri aruanne Halduri kogutud andmetest tuleneb, et Võlgnikul on varasid 11, 64 krooni. Muid varasid ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada. Halduril ei ole õnnestunud tuvastada Võlgniku raamatupidamise asukohta. Raamatupidamise eest vastutavateks isikuteks olid viimased juhatuse liikme, kellest 2 asukohta ei suutnud tuvastada ei haldur ega likvideerija. Juhatuse liikme N.H väitel ei ole tema valduses võlgniku raamatupidamisdokumente. Seoses sellega ei ole ajutisel halduril olnud võimalik tutvuda raamatupidamisega. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul varasid 11,64 krooni. Ajutine haldur on teinud kindlaks 1 kreeditori -likvideerija, nõue 6500 krooni, mis seondub likvideerimismenetluse teenindamisega kantud kuludega. Teiste võlausaldajate osas andmed puuduvad. Kuna käesoleva ajahetkeni ei ole keegi ajutise haldurile ega likvideerijale teatanud oma nõudest, siis muud nõuded arvatavalt puuduvad. Samuti võimalikud nõuded võivad olla aegunud tulenevalt VÕSRS § 9 sätestatust. Võlgniku tegutsemise kohta on viimased andmeid 2000.a.-st. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 6500 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda summas 6489 krooni. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et olemasolevates rahalistest vahenditest ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutisel halduril on alust väita, et võlgniku omakapital on negatiivne minimaalselt 6489 krooni ulatuses. Kuna puuduvad täpsed finantsnäitajad ja omakapital on negatiivne, siis puudub reaalne võimalus ja vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid, 2(5)
Tsiviilasi nr 2-203/04
Kuna Võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mis pankrotiseaduse kohaselt oleks kindlalt tagasivõidetavad. Äriühingu viimased tehingud olid 2000.a.st. Kui olekski tagasivõidetavad tehingud, siis võimalike tehingute toimumisest on möödunud liiga pikk aeg, mistõttu on alus eeldada nimetatud nõuetele kohaldatavat aegumist. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses juhatuse liikmete ega likvideerija tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Likvideerija on esitanud pankrotiavalduse vastavat ÄS-s sätestatule, see on - kui äriühingu kohustused ületasid äriühingu varasid. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta
Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjustanud arvatavalt ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Võlgnik tegeles toiduainete jaekaubandusega Narvas. Seoses suurte hinnaerinevustega Eestis ja Venemaal toidukaupade osas, Narva jaeostjad tõid toiduaineid Venemaalt. See tingis väikeste jaemüügikohtade käibe languse, mis omakorda tingis negatiivse majandustulemi. Samuti hakati Narva rajama uusi suuri kaubakeskusi, kuhu tarbijad läksid oma sisseoste tegema. Sellest tingituna oli äriühing ja ka paljud teised samas sektoris tegutsenud äriühingud lõpetama oma tegevuse. Analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Taotlus ajutise halduri tasu määramiseks Vastavalt pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasuhüvitust tehtud kulutuste eest. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 kinnitatudPankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasuja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni. Tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise pankrotihalduri tasuja kulude hüvitamiseks, siis ajutine pankrotihaldur palub kohtul määrata ajutise haldurile väljamaksmiseks riigieelarvest ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr xxxxxxxxxxxx xxx. Samuti palun välja mõista võlgnikult ajutise halduri kulutuste hüvitamiseks 12 krooni. 3(5)
Tsiviilasi nr 2-203/04
Lähtudes eeltoodust palub ajutine pankrotihaldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidja, mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud) ja vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 157 p 2 pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158) alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 kuulub Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) juriidilise isikuna likvideerimisele ajutise pankrotihalduri poolt kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Vastavalt PankrS § 130 lg 5 juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Vastavalt ÄS § 58 lg 4 pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Vastavalt TsÜS § 46 lg 1-le, lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat.
Tsiviilasi nr 2-203/04
keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) (muudatus jõustunud 3.09.2007.a). Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele pankrotihaldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt ja ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja tehtud kulutuste hüvitus summas 6700 krooni, millele lisanduvad seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks, tuleb välja mõista ajutise halduri kasuks riigilt.
Kohus teeb määruse lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 1 lg 2, 3, 29 lg 1, 130 lg 1, 4, 5, 157 p 2, 165 lg 3 ning TsMS §-dest 463-466, 660, 661.
Tamara Šabarova Kohtunik
5(5)
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-203/04
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) pankrotiavaldus Võlgnik: Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx x NARVA) Võlgniku seaduslik esindaja: ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman (pankrotihalduri tunnistus nr 170, postiaadress xxx x; xxx) Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu
Tsiviilasi nr 2-203/04
Hansapangas/ ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 6700 /kuus tuhat seitsesada/ krooni (lisanduvad seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud Narva Linnakohtu 31.05.2004.a määrusega algatati äriühingu likvideerija avalduse alusel Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) pankrotimenetlus. 16.05.2006.a esitas Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja ajutise halduri tasu määramiseks. Pankrotiavaldus Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 11.10.1996.a., registreeritud ümber samanimelisest äriühingust, mis oli registreeritud e/v registris nr xxxxxxxx all. Tulundusühingu juhatuse liikmeteks olid N.H, K.H ja N.P. Liikmete sissemaksusumma oli 15000 krooni. Äriühing on sundlõpetatud 04.11.2002.a. Lääne-Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr. 2-552/02, likvideerijaks määrati M.R. Likvideerija volituste alguseks oli 27.12.2002.a. Likvideerimismenetlus oli algatatud sundlõpetamisotsusega, kuna äriühing ei esitanud majandusaasta aruandeid. Majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Ajutine haldur on suutnud välja selgitada, et võlgniku peamiseks tegevusalaks oli toidukaupade jaekaubandus. Äriühingu tegevus toimus rendipindadel. Ajutise pankrotihalduri aruanne Halduri kogutud andmetest tuleneb, et Võlgnikul on varasid 11, 64 krooni. Muid varasid ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada. Halduril ei ole õnnestunud tuvastada Võlgniku raamatupidamise asukohta. Raamatupidamise eest vastutavateks isikuteks olid viimased juhatuse liikme, kellest 2 asukohta ei suutnud tuvastada ei haldur ega likvideerija. Juhatuse liikme N.H väitel ei ole tema valduses võlgniku raamatupidamisdokumente. Seoses sellega ei ole ajutisel halduril olnud võimalik tutvuda raamatupidamisega. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul varasid 11,64 krooni. Ajutine haldur on teinud kindlaks 1 kreeditori -likvideerija, nõue 6500 krooni, mis seondub likvideerimismenetluse teenindamisega kantud kuludega. Teiste võlausaldajate osas andmed puuduvad. Kuna käesoleva ajahetkeni ei ole keegi ajutise haldurile ega likvideerijale teatanud oma nõudest, siis muud nõuded arvatavalt puuduvad. Samuti võimalikud nõuded võivad olla aegunud tulenevalt VÕSRS § 9 sätestatust. Võlgniku tegutsemise kohta on viimased andmeid 2000.a.-st. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 6500 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda summas 6489 krooni. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et olemasolevates rahalistest vahenditest ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutisel halduril on alust väita, et võlgniku omakapital on negatiivne minimaalselt 6489 krooni ulatuses. Kuna puuduvad täpsed finantsnäitajad ja omakapital on negatiivne, siis puudub reaalne võimalus ja vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid, 2(5)
Tsiviilasi nr 2-203/04
Kuna Võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mis pankrotiseaduse kohaselt oleks kindlalt tagasivõidetavad. Äriühingu viimased tehingud olid 2000.a.st. Kui olekski tagasivõidetavad tehingud, siis võimalike tehingute toimumisest on möödunud liiga pikk aeg, mistõttu on alus eeldada nimetatud nõuetele kohaldatavat aegumist. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses juhatuse liikmete ega likvideerija tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Likvideerija on esitanud pankrotiavalduse vastavat ÄS-s sätestatule, see on - kui äriühingu kohustused ületasid äriühingu varasid. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta
Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjustanud arvatavalt ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Võlgnik tegeles toiduainete jaekaubandusega Narvas. Seoses suurte hinnaerinevustega Eestis ja Venemaal toidukaupade osas, Narva jaeostjad tõid toiduaineid Venemaalt. See tingis väikeste jaemüügikohtade käibe languse, mis omakorda tingis negatiivse majandustulemi. Samuti hakati Narva rajama uusi suuri kaubakeskusi, kuhu tarbijad läksid oma sisseoste tegema. Sellest tingituna oli äriühing ja ka paljud teised samas sektoris tegutsenud äriühingud lõpetama oma tegevuse. Analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Taotlus ajutise halduri tasu määramiseks Vastavalt pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasuhüvitust tehtud kulutuste eest. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 kinnitatudPankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasuja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni. Tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise pankrotihalduri tasuja kulude hüvitamiseks, siis ajutine pankrotihaldur palub kohtul määrata ajutise haldurile väljamaksmiseks riigieelarvest ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr xxxxxxxxxxxx xxx. Samuti palun välja mõista võlgnikult ajutise halduri kulutuste hüvitamiseks 12 krooni. 3(5)
Tsiviilasi nr 2-203/04
Lähtudes eeltoodust palub ajutine pankrotihaldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidja, mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud) ja vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 157 p 2 pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158) alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 kuulub Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) juriidilise isikuna likvideerimisele ajutise pankrotihalduri poolt kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Vastavalt PankrS § 130 lg 5 juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Vastavalt ÄS § 58 lg 4 pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Vastavalt TsÜS § 46 lg 1-le, lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat.
Tsiviilasi nr 2-203/04
keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) (muudatus jõustunud 3.09.2007.a). Tulundusühistu K N P (likvideerimisel) puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele pankrotihaldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt ja ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja tehtud kulutuste hüvitus summas 6700 krooni, millele lisanduvad seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks, tuleb välja mõista ajutise halduri kasuks riigilt.
Kohus teeb määruse lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 1 lg 2, 3, 29 lg 1, 130 lg 1, 4, 5, 157 p 2, 165 lg 3 ning TsMS §-dest 463-466, 660, 661.
Tamara Šabarova Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.