Vaheotsus
Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Ene Tsefels
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
10.01.2008.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasi
OÜ A hagi SG vastu võlgnevuse nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ A(registrikood XXX asukoht XXX); hageja esindaja Külliki Tammik (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX); kostja SG(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja esindaja Maarika Pähklemäe (OÜ M.Pähklemäe & CO Law Office, XXX). 10.12.2007.a.
Istungi toimumise aeg Istungil osalesid
2-05-5149
Hageja esindaja Külliki Tammik Kostja esindaja Maarika Pähklemäe
Vaheotsuse resolutsioon
asendamist ning protsess jätkus asendatud kostjaga, ei anna alust kostjale väita, et aegumine ei ole katkenud ning et hageja nõue on seetõttu aegunud. Kostja vastuväited 28.09.2005.a. esitas kostja SG(isikukood XXX) vastuse hagile, milles leiab, et hagi on esitatud vale isiku vastu, sest lepingus ei ole kirjutatud kostja isikukoodi ning lepingule on allakirjutanud teine isik. 09.03.2006.a. esitas kostja SG(isikukood XXX) vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hagile lisatud arveid ei ole kostjale kunagi saadetud. Dokumentidest nähtub, et telefonikaarti on kasutatud kõnedeks üksnes lühikest aega. Kõnede maksumused on suured, mis tekitavad tõsist kahtlust ning välistavad kostja poolt antud kaardi kasutamist. 04.09.2007.a. toimunud korraldaval kohtuistungil esitas kostja esindaja taotluse kohaldada aegumist, kuna kostja sai hagimaterjalid kätte peale aegumise tähtaega. 15.10.2007.a. esitas kostja taotluse hagi aegumise kohaldamiseks. Aegumise mõtte kohaselt ei saa hageja tugineda sellele, et on esitanud hagi kohtusse väidetavalt vale isiku vastu. Kohtu põhjendused TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Pooled vaidlevad hageja nõude aegumise üle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, kehtis kuni 01.07.2002.a.) §113 lg 1 sätestas, et hagi korras üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002., lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. TsÜS (kehtib alates 01.07.2002.a.) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist, lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõude aegumisega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Hageja esitas kostjale arve nr 03050584 05.03.1997.a. (tasumise tähtaeg oli 27.03.1997.a.) summas 2 656,05 krooni, arve nr 04060095 02.04.1997.a. (tasumise tähtaeg oli 25.07.1997.a.) summas 1090,95 krooni, arve nr 05070824 04.05.1997.a. (tasumise tähtaeg oli 30.05.1997.a.) summas 136,65 krooni. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et aegumise tähtaja arvutamine algas tulenevalt TsÜS § 147 lg-st 3 01.01.1998.a., millisest ajast hakkas kulgema TsÜS § 113 lg 1 tulenev aegumistähtaeg 10 aastat. Tuginedes VÕSRS § 9 lg 1 ja 2 ning TsÜS (kehtib alates 01.07.2002.a.) § 146 lg 1 tuleb osundatud nõuete osas kohaldada kolme aastast aegumistähtaega alates 01.07.2002.a. ja seega tuleb arvete nr 03050584, 04060095 ja 05070824 alusel esitatud nõuded lugeda aegunuks 01.07.2005.a. Hagi kostja SGi (isikukood XXX) vastu esitati aga 08.02.2006.a. Seega peale aegumistähtaega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et osundatud arvete alusel esitatud nõuded kokku summas 3 875,40 krooni on aegunud hiljemalt 01.07.2005.a. ja et ühes põhinõudega aegusid ka TsÜS § 144 alusel viivisnõuded summas 3 875,70 krooni nimetatud põhinõuetelt. Seega tuleb hageja nõue kokku summas 7 751,40 krooni jätta rahuldamata.
Hageja seisukohaga, et hageja nõue ei ole aegunud, sest hageja esitas nõude tähtaegselt, kohus ei nõustu. Hageja esitas kõnealuse nõude tähtaegselt kohtule, kuid isiku vastu, kellel puudusid kohustused hageja ees seoses kõnealuse nõudega e ebaõige kostja vastu. Õige kostja vastu esitas hageja nõude aga alles 08.02.2006.a. so ajal, kui hageja nõue kostja vastu oli aegunud. Asjaolu, et hageja taotles menetluse ajal kostja asendamist, ei anna alust lugeda hageja nõuet kostja vastu õigeaegselt esitatud nõudeks. Õiguslikult ei olnud kostja SGi (isikukood XXX) vastu 29.06.2005.a. nõuet esitatud, nõue esitati tema vastu kohtule alles 08.02.2006.a. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 60 lg 3 kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Eelnevast järeldub, et kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda ning kuna kostja ei ole kohtule esitanud kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad kostja menetluskulud tema endi kanda.
Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.