Aktsiaselts Kiviõli Soojus hagi I.S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.06.2017 määrus kaja rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.S määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Kiviõli Soojus (registrikood 10245027, asukoht XXX), lepinguline esindaja Marie Tsine Kostja: I.S (endise nimega X, isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Sergei Postnikov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.06.2017 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada I.S kaja Harju Maakohtu 22.03.2017 tagaseljaotsuse peale, taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust (TsMS § 417 lg 4 lause 2). Asjaolud
1.14.11.2014 esitas AS Kiviõli Soojus (hageja) Harju Maakohtule hagi X (praeguse nimega I.S, kostja), C.B ja I.U vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 6375,78 eurot, viivise põhivõlgnevuselt alates 01.06.2013 kuni hagiavalduse esitamiseni 724,61 eurot ja viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt oli kostja omandis ajavahemikul 31.10.2012 kuni 02.09.2013 korteriomand asukohaga Soo 13-X Kiviõli. Korteriühistut Kiviõlis Soo 13 elamus moodustatud ei ole. Hageja on võrguettevõtjana elamut asukohaga Soo 13 Kiviõli, sh kostja omandisse kuuluvat korteriomandit kütnud ja esitanud korteriomanikele, sh kostjale arveid. Korteriomanikud on kohustatud kütteteenuse (soojusenergia) kasutamise eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja on jätnud hagejale alates 30.06.2003 kuni 31.05.2013 esitatud arved tasumata. 31.05.2013 seisuga moodustab kostja võlg hageja ees kokku 6375,78 eurot. Jõhvi notar Ülle Mesi poolt 02.09.2013 tõestatud notariaalaktist nähtub üheselt, et korteriomand asukohaga Soo 13-X Kiviõli kuulus kuni võõrandmaise hetkeni kostja ja tema endise abikaasa Y ühisvara hulka. Kohtuvälise menetluse käigus selgus, et kostja endine abikaasa Y on 16.09.2013 surnud ning 27.06.2014 tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on Y pärijad C.B ja I.U.
2.09.04.2015 määrusega rahuldas Pärnu Maakohus I.U taotluse menetluse peatamiseks ja peatas tsiviilasja nr 2-14-60836 menetluse kuni rahvastikuregistris vea parandamiseni ja pärimismenetluse lahenemiseni.
3.06.03.2017 määrusega uuendas Pärnu Maakohus tsiviilasja menetluse põhjusel, et C.B ja I.U koos hagejaga esitasid kohtule 03.03.2017 taotluse menetluse lõpetamiseks kompromissi sõlmimise tõttu.
5.24.04.2017 esitas kostja tagaseljaotsusele kaja, milles palus taastada asja menetluse ja peatada 22.03.2017 tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluse. Kostja märkis, et temapoolne hagile vastamata jätmine oli tingitud sellest, et kostja ootas kohtukutset, et esitada oma seisukoht suuliselt kohtuistungil. Ühtlasi eeldas kostja, et ta juba täitis hageja nõude täitemenetluses. Kostjal puudus võimalus nõuetekohaselt vormistada ja esitada oma seisukoht hageja nõude osas õigeaegselt. Menetlus asjas oli peatatud kaks viimast aastat ning viimase kahe aasta jooksul täitis kostja täitemenetluse käigus teised hageja nõuded. Kostja põhjendatult eeldas, et täidab ka käesolevas menetluses hageja poolt esitatud varalised nõuded. Samuti märkis kostja, et ei valda eesti keelt ning kostjale ei olnud selge, et ta pidi hagile kirjalikult vastama. Kostja palus lugeda kostja õiguslik ebakompetentsus mõjuvaks põhjuseks, mis takistas kostjal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Kostja esitas kohtule elektroonilise kirja, kus palus kohtul kutsuda ennast kohtuistungile, sisuliselt väljendas kostja soovi arutada asja kohtuistungil, et esitada oma vastuväited suuliselt. Seega leidis kostja, et ta tegelikult esitas hagi vastuse, milles palus asja arutamist kohtuistungil.
6.19.05.2017 esitas hageja seisukoha kaja osas, milles palus jätta kaja rahuldamata.
Esimese astme kohtu määrus
7.15.06.2017 määrusega jättis Harju Maakohus kaja rahuldamata ja arvas kostja poolt 24.04.2017 tasutud kaja kautsjoni 325 eurot riigituludesse. Kaja menetlemisega tekkinud hageja menetluskulud jättis kohus kostja kanda, märkides, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 422 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-71-09 p-s 13 märkinud, et kaja rahuldamise üks eeldus on see, et menetlusosaline või tema esindaja põhistab mõjuva põhjuse, miks tal ei olnud võimalik kohtule teatada, et ta ei saa õigel ajal hagile vastata või kohtuistungile ilmuda. Samas on kohtud leidnud, et kohane oleks kas kohut teavitada menetlustoimingu tegemise takistusest või esitada tähtaja pikendamise taotlus (viimane sisaldab endas ka sellest teavitamist, et menetlustoimingut ei suudeta tähtaegselt teha).
9.Kostja on seisukohal, et on hagile vastanud 12.03.2017 ning palunud kohtul ennast kohtuistungile kutsuda (tl 126). Kohus on kostjale 25.11.2014 toimetanud hagiavalduse tähtkirjana kätte aadressile XXX, mille on vastu võtnud kostja abikaasa (tl 35), kelle näol oli tegemist kostjaga samas eluruumis elava isikuga TsMS § 322 mõttes. Kostjale on edasises menetluses samuti toimetatud menetlusdokumente kätte eelnimetatud aadressile, kust kostja on dokumendid isiklikult vastu võtnud (tl 128a) ning kostja on kajas ja hagi vastuses enda elukohaks samuti märkinud XXX. Seega hagiavaldus on kätte toimetatud kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel ning kostjal tuli esitada hagi vastus hiljemalt 10.12.2014, kuid kostja seda ei teinud. Samuti on tsiviilasja materjalid kostjale elektrooniliselt kätte toimetatud kostja e-postiaadressile XXX(tl 89). Võttes arvesse, et kostja on nimetatud aadressilt kohtule vastanud, puudub kohtul kahtlus, et kostja on tsiviilasja materjalid isiklikult elektrooniliselt kätte saanud, kuid jätnud tähtaegselt vastamata.
10.Kohus oli seisukohal, et kostja poolt väljatoodud põhjendused ei ole mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks TsMS § 422 lg 1 kohaselt. Kohus märkis, et menetlusse võtmises määruses oli antud kostjale selged juhised menetluses osalemiseks ning eluliselt ei ole usutav, et kostjal ei olnud võimalik lasta määrust tõlkida endale arusaadavasse keelde. Kohtu hinnangul ei ole kostja teinud piisavalt pingutusi kohtudokumentide sisust arusaamiseks ning seetõttu ei esinenud kostjal mõjuvat põhjust hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks. Kohtu hinnangul oli hagi menetlusse võtmise määrusest üheselt selge, et kostjal tuleb kohtule vastata kirjalikult ning samuti oli kostjat hoiatatud, et juhul, kui kostja seda ei tee, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega. Samuti märkis kohus, et olukorras, kus kostja vaidluse asjaolusid piisavalt ei mõistnud, oli kostjal võimalik võtta endale lepinguline esindaja või taotleda riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kumbagi neist toimingutest kostja õigeaegselt ei teinud. Samas nähtub toimiku materjalidest, et kostjal on esindaja võetud kaja esitamiseks, seega on kostjale arusaadav ning majanduslikult jõukohane lepingulise esindaja võtmise võimalus. Tulenevalt eeltoodust oli kohus seisukohal, et kostjal ei olnud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks ning kostjal puudub TsMS § 415 lg-st 1 tulenev alus kaja esitamiseks ning kaja tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata.
11.Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-129-14 p-s 11 märkinud, et kaja lahendamise määruses peab maakohus mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid
ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused, kui kohus on otsuse teinud ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt eeltoodust kirjeldas kohus kaja lahendamise määruses ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitas tagaseljaotsuse põhjendused.
12.Hageja on nõude esitamisel tuginenud asjaolule, et on kostjale kuulunud korteriomandit kütnud, st osutanud teenust. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest tulenevalt saab kohus asuda seisukohale, et poolte vahel on lepingulised suhted soojusenergia teenuse osutamiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-13 p-s 13 märkinud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 järgi. Kohus, kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, leidis, et antud juhul kuuluvad kohaldamisele käsundita asjaajamise sätted VÕS § 1018 jj järgi.
13.Tuginedes VÕS § 1018 lg-tele 1 ja 2 leidis kohus, et käesoleval juhul on täidetud käsundita asjaajamise eeldused – hageja on kostjat varustanud soojusenergiaga, olenemata asjaolust, et hageja ei ole olnud selleks kohustatud ning hagejal on olnud soov tegutseda kostja kasuks – osutada kostjale teenust ning esitada selle teenuse eest arveid. VÕS § 1018 jj kohaldamist ei välista see, kui isik tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides, piisab sellest, kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt teise isiku huvisfääri (RKTKo nr 3-2-1-61-14 p 29). Kohus leidis, et hageja poolt teenuse osutamine vastas kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, kuivõrd kostja kohustus on korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 alusel hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega, kuna kostjal tuli korteriomandit kütta eesmärgiga seda korras hoida, vastab hageja poolt soojusenergia teenuse osutamine kostja tegelikule tahtele.
14.VÕS § 1023 lg 1 sätestab, et käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Sama paragrahvi lõike 2 alusel oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult.
15.Hageja on kohtule esitanud arvelduse seisu, millest nähtub kostja võlgnevus alates 30.06.2003-31.05.2013 summas 6375,78 eurot (tl 10-11) ning kostja võlgnevus nähtub ka arvel nr 37671 (tl 12). Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvete osas, luges kohus, et arvelduse seisus kajastatud võlgnevus on põhjendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Tulenevalt eeltoodust mõistis kohus kostjalt välja põhivõlgnevuse 6375,83 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise perioodil 30.06.201330.06.2014 summas 535,25 eurot ja perioodil 01.07.2014-13.11.2014 summas 189,36 eurot, kokku 724,61 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivise. Kostja ei ole vaidlustanud hageja viivisenõude suurust. Viidates VÕS § 113 lg-le 1, § 94 lg-le 1 ja §-le 367 oli kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista viivis 724,61 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivis.
16.Tulenevalt eeltoodust rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6375,83 eurot ja viivise 724,61 eurot, kokku 7100,44 eurot. Kostjal tuleb hagejale tasuda ka viivis põhinõudelt, s.o 6375,83 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 14.11.2014 kuni põhinõude täitmiseni.
17.TsMS § 149 lg-le 5 tuginedes märkis kohus, et kuivõrd kohus jätab kaja rahuldamata, tuleb kostja tasutud kautsjon 325 eurot arvata riigituludesse. Kooskõlas TsMS § 169
lõikega 2 ja Riigikohtu seisukohaga lahendi nr 3-2-1-71-09 p-s 14 jättis kohus kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud kostja kanda. Kaja esitamisega seotud menetluskulusid kohus kindlaks ei määranud ja märkis, et kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohus selgitas hagejale, et hagejal on võimalik esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus peale käesoleva määruse jõustumist 10 päeva jooksul. Määruskaebus
18.29.06.2017 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada maakohtu määruse ja taastada menetluse tsiviilasjas nr 2-14-60836.
19.Kostja märgib, et menetlus tsiviilasjas nr 2-14-60836 oli Harju Maakohtu 09.04.2015 määrusega peatatud. Kostja on seisukohal, et kuna menetlus oli peatatud rohkem kui kaheks aastaks, tekkis ebaselgus kostja vastuse esitamisega. Kostja ei mäletanud, kas ta esitas vastuse hagile või mitte ning kohus ei pidanud vajalikuks kostjat sellest täiendavalt hoiatada. Kaebuses tugineb kostja kajas esitatud seisukohtadele tema õiguslikust ebakompetentsusest ja sellest, et kostja ei valda eesti keelt ning talle ei olnud selge, et ta pidi hagile kirjalikult vastama. Kohus ei ole võtnud arvesse kajas esitatud seisukohti.
20.Kostja leiab, et hagile vastamata jätmiseks olid mõjuvad põhjused. Kostja esitas maakohtule 12.03.2017 elektroonilise kirja, milles palus kutsuda teda kohtuistungile ametliku kutsega. Kostja sisuliselt väljendas soovi arutada asja kohtuistungil, et esitada oma vastuväited suuliselt. Seega leiab kostja, et ta tegelikult esitas hagi vastuse, milles palus asja arutamist kohtuistungil. Kohus kostja taotlusele ei reageerinud. Seejuures tugineb kostja kaebuses Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-126-13 märgitule, et „kostja vastuväite puudus ei anna iseenesest alust seda vastuväidet mitte arvestada. Maakohus oleks pidanud andma kostjale TsMS § 340 1 lg 1 järgi tähtaja mittekohase täitmise väärtuse kohta tõendite esitamiseks. [---] ebaselguse oleks maakohus pidanud esmalt proovima kõrvaldada, andes kostjale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja tasaarvestusele tuginemise vastuväite selgitamiseks.” Tulenevalt eelmenetluse põhimõttest (TsMS § 392) ja juhindudes Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-126-13 märgitust leiab kostja, et tema taotlus asja arutamiseks avalikul kohtuistungil on sisuline vastuväide hageja nõuetele ning kostja menetluslikud õigused olid rikutud. Vastus määruskaebusele
21.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, mitte taastada menetlust tsiviilasjas nr 2-14-60836 ja jätta kulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
22.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 15.06.2017 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul esineb absoluutne alus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks ning TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 415 lg 1 p-ga 1 tuleb kaja rahuldada, asja menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele
24.TsMS § 415 lg 1 p 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile
vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.
25.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu 18.11.2014 määrus, millega nähti ette toimetada kostjatele kätte hagimaterjalid ning anti 14-päevane tähtaeg hagile kirjaliku vastuse esitamiseks, toimetati TsMS § 322 lg 1 järgi kostja abikaasale allkirja vastu kätte 25.11.2014 (tl 35). Seega ei ole hagi kätte toimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu. Kostja ei ole sellele asjaolule küll ei kajas ega määruskaebuses tuginenud, kuid kohtul tuleb kaja saamisel iseseisvalt kontrollida, kas esinevad TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused. Sellist seisukohta on Riigikohus väljendanud lahendi nr 3-2-1-103-12 p-s 11. Samuti on Riigikohus viidatud lahendi p-s 11 selgitanud, et TsMS § 415 lg 1 p-s 1 toodud asjaolu on TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutne alus ning kohtul on võimalik seda kontrollida, kuivõrd andmed hagi kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus.
26.Vastavalt TsMS § 417 lg-le 2 rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Käesoleval juhul ei olnud kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik, kuna puuduvad andmed, et kostjale oleks hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Seega esineb TsMS § 415 lg 1 p 1 olukord ja maakohtu põhjendused hagile vastamata jätmise mõjuva põhjuse osas ei ole asjakohased. Kaja oli esitatud õiges vormis ja õigel ajal. Seega tuleb TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 415 lg 1 p-ga 1 kaja rahuldada ning asjas menetlus taastada. TsMS § 418 lg 1 teise lause järgi jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.
27.Määrusega määras maakohus ka kaja kautsjoni arvamise riigituludesse. Selles osas tuleb määrus samuti tühistada TsMS § 149 lg 5 esimese lause alusel, kuna ringkonnakohus rahuldab kaja. Kautsjoni tagastamiseks tuleb kostjal esitada maakohtule vastav avaldus, mis sisaldab kautsjoni tagastamiseks vajalikke andmeid (TsMS § 149 lg 8 lause 3).
28.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus ja määrata kulud kindlaks sõltuvalt asja lahedamise tulemusest.
29.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.