Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-42359
Tsiviilasi
XX AS pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamise nõudes
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik – XX AS (likvideerimisel) (registrikood xxx); võlgniku seaduslik esindaja – likvideerija Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Lennuki 22, 10145 Tallinn, tel 626 2082) Ajutine pankrotihaldur Kalle Mõtsnik (Lauteri 7-12, 10145 Tallinn, tel 6 659 952, faks 6 659 951).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Tsiviilasi nr 2-07-42359
Menetluse käik Harju Maakohtule on laekunud 11.10.2007.a XX AS (likvideerimisel) (registrikood 10238406) kui võlgniku pankrotiavaldus. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. 02.04.2004 Tallinna Linnakohtu otsusega sundlõpetati XX AS ning likvideerijaks määrati Martin Krupp. Võlgniku tegevusalaks oli Hyundai sõidu- ja veoautode ja nende varuosade maaletoomine ja müük. Võlgniku arvelduskontodel rahalised vahendid puuduvad. Autoregistrikeskuse 13.04.2004 teate kohaselt on võlgniku nimele 13.04.2004 seisuga registreeritud Hyundai RD Coupe, ehitusaasta 1998, registreerimismärgiga 396 MCB. Sõidukile oli seatud võõrandamise keeld. Sõidukit ei ole likvideerijale üle antud ning puudub teave sõiduki asukoha osas. Võlgniku kohustusteks on võlgnevus Tarmo Noot ees summas 73 241,84 krooni, kes ei ole nõudeavaldust likvideerimismenetluses esitanud. Likvideerimismenetluses on nõudeavalduse esitanud Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskus summas 4 243 069 krooni. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik välja kuulutada XX AS (likvideerimisel)pankroti.
Võlgnik palub välja kuulutada XX AS (likvideerimisel) pankrot. Võlgniku esindaja möönab pankrotimenetluse lõppemist raugemise tõttu. Ajutise halduri kuludele võlgnik vastu ei vaidle. Ajutine haldur Kalle Mõtsnik selgitab, et XX AS (likvideerimisel) on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul ainsaks reaalseks varaks on arveldusarvetel olevad 2657,50 krooni. AS-is SEB Ühispank kontodel on 2067,1 krooni ja 54,29 USD (589,15 krooni ümberarvutatuna Eesti Panga 29.10.2007.a. kursi alusel), AS-s Hansapank oleval kontol on 1,23 krooni. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmeil kuulub võlgnikule üks 1998.a. valmistatud sõiduauto Hyundai JG RD Coupe reg märgiga 396 MCB, millel aga kehtiv ülevaatus ja Politsei andmeil ka liikluskindlustus juba pikemat aega puuduvad. Ka ei ole seoses antud autoga Politsei registreerinud ühtegi süütegu. Sellest järeldab haldur, et ilmselt on antud sõiduk viidud välja vabariigist. Internetiportaalis Auto 24 on analoogsed 1998.a. valmistatud autod müügis hinnaga 49 000 – 63 000 krooni. Kokku on võlgnikul vara raha pangakontodel 2657,5 krooni. Võlgniku maksuvõlad moodustasid Maksu- ja Tolliameti andmeil 18.10.2007.a. seisuga 5 025 690 krooni, millest põhivõlg moodustas 2 131 320 krooni. Kohtutäitur Risto Sepp on algatanud Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti taotlusel 2003.a. täitemenetluse, millega seoses on võlgnikul tekkinud võlgnevus kohtutäituri tasu näol 49 560.- krooni ja täitekulude näol 36,56 krooni ehk kokku 49 596,56 krooni. Tallinna Linnakohtule teatas võlgniku võlgnevusest talle ka tema varasem juhatuse liige T.Noot. Võlgnevus olevat tekkinud seoses sellega, et temale jäid hüvitamata 1997.a. töölähetuse kulusid ca 70 000.- krooni ulatuses, kuigi ta oli ise pärast väidetava võlgnevuse tekkimist veel ca 1 aasta jooksul võlgniku ainuisikulise juhatuse liikmeks (juhatajaks).
Tsiviilasi nr 2-07-42359
Likvideerimismenetluses T.Noot likvideerija andmeil nõuet ei esitanud, ka ei ole ta väidetavast võlgnevuse tekkimise ajast möödunud 10 aasta jooksul esitanud hagi kohtusse, mistõttu käesolevaks ajaks on nõue aegunud. Ajutine haldur on kontrollinud võlgniku juhatuse liikme selgitusi ja leiab, et neid ei ole alust kahelda. Majandustegevus on lõppenud. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud kuritegu või rasked juhtimisvead, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutine haldur leiab, et pankroti ei saa välja kuulutada, kuna võlgniku vara ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks. Antud menetluses puuduvad ka tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Ajutise halduri tasuna palub välja mõista 15 600.- kr ja kulude katteks 1360,00 kr. Arvestades, et võlgnikul käesoleval ajal reaalselt olemasolevast varast ei piisa halduri kulude hüvitamiseks ja tasu väljamaksmiseks ja pankrotimenetlus on algatatud võlgniku enda avalduse alusel, maksta halduri tasu ja kulud välja riigi poolt selleks eraldatud vahenditest ning sellest puudujääv osa võlgnikult. Võlgnik sellele vastu ei vaidle.
Kohus kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri ning tutvunud toimiku materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et võlgniku pankrot tuleb jätta väljakuulutamata vaatamata tema maksejõuetusele PankrS § 29 lg 1 alusel. Võlgniku vara ei piisa pankrotikulude katteks. Samuti puudub pankrotimenetluse käigus edukad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pankrotiseaduse § 130 lg 4 kohaselt kuulub võlgnik likvideerimisele ajutine halduri poolt kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Selle aja sees tuleb halduril võtta arvelt maha /kustutada ARK-is ka võlgniku arvel olev sõiduk. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Tsiviilasi nr 2-07-42359
Ajutine haldur taotles tasuks määrata 15 600.- krooni ja kulude katteks 1360,00 kr, millele võlgnik vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Arvestades, et võlgnikul käesoleval ajal reaalselt olemasolevast varast ei piisa halduri kulude hüvitamiseks ja tasu väljamaksmiseks ja pankrotimenetlus on algatatud võlgniku enda avalduse alusel, maksta halduri tasu ja kulud välja riigi poolt selleks eraldatud vahenditest ning sellest puudujääv osa võlgnikult. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. XX AS (likvideerimisel) dokumentatsioon anda hoiule võlgniku viimasele juhatuse liikmele Arvo Rebane (isikukood xxx, xxx).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.