B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi L. A. vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
2325,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), volitatud esindaja Pille Martin Kostja L. A. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista L. A.lt (A.) B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 10,47 eurot ning intress perioodi 03.10.2020 – 30.06.2024 eest 19,19 eurot.
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhivõla nõue 1636,08 euro, intressinõue 166,95 euro, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 274,68 euro ulatuses.
4.Jätta menetluskulud hageja B2 Impact OÜ kanda.
5.Määrata kindlaks, et kostjal L. A.l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas 14.01.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: välja mõista kostjalt hageja kasuks I AS ja kostja vahel 03.10.2020 sõlmitud krediidikontolepingust nr xxxx, 06.01.2021 sõlmitud krediidikontolepingust nr xxxx, 24.02.2023 krediidikontolepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 1646,55 eurot, intress 186,14 eurot, võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 274,68 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, s.o 1646,55 eurot alates 15.01.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Hageja selgitab, et nõude aluseks on 03.10.2020 I AS-i (algne krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud krediidikontoleping nr xxxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1100 eurot; 06.01.2021 sõlmitud krediidikontoleping nr xxxx limiit 1250 eurot ja 24.02.2023 krediidikontoleping nr xxxx limiit 1700 eurot. Krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel xxxx või suulise taotluse telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni 1324. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel.
3.Vastutustundliku laenamise kohustuse kohta on hageja esitanud järgmised selgitused. Kostja esitas 03.10.2020 krediidikonto avamise taotluse. Taotluses märkis kostja järgmised andmed: sissetulek: 951 eurot (pensioniregistri andmete kohaselt 695,10 eurot), majapidamiskulud: 0 eurot, finantskohustused: 200 eurot, ülalpeetavad: 0, töökoht: Xxxx. Kostja esitas 06.01.2021 krediidikonto avamise taotluse. Taotluses märkis kostja järgmised andmed: sissetulek: 951 eurot (Pensioniregistri andmete kohaselt 955,26 eurot), majapidamiskulud: 0 eurot, finantskohustused: 140 eurot, ülalpeetavad: 0, töökoht: Xxxx. Kostja esitas 24.02.2023 krediidikonto avamise taotluse. Taotluses märkis kostja järgmised andmed: sissetulek: 1300 eurot (Pensioniregistri andmete kohaselt 1357,75 eurot), majapidamiskulud: 350 eurot, finantskohustused: 0 eurot, ülalpeetavad: 0, töökoht: Xxxx. Krediidivõimekuse hindamiseks tehti päring Eesti pensionikeskusesse eesmärgil arvutada välja ja tuvastada isiku sissetulek. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja Pensioniregistri andmete võrdluses neist väiksema sissetuleku. Lisaks arvestas krediidiandja Creditinfo andmebaasi, kontrollides avalike maksehäirete olemasolu. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediidid tagasi maksta.
4.Hageja toob välja, et krediidiandja on teinud perioodil 03.10.2020-13.10.2023 kostja arvelduskontole väljamakseid kogusummas 5970,82 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 47,88 % aastas (leping 1); 47,16 % aastas (leping 2) ja 37,68 % (leping 3). Krediidi kulukuse määr on 60,96 % aastas (leping 1); 59,84 % aastas (leping 2) ja 45,67 % aastas (leping 3), mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 47,88% (leping 1), 47,16 % (leping 2) ja 37,68 % (leping 3) ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot.
2
5.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kui jättis täielikult maksmata arved 13.05.2024, 11.06.2024 ja 11.07.2024. Kostja jättis tasumata oktoobri (summas 51,25 eurot; maksetähtaeg oli 18.10.2023), novembri (summas 51,14 eurot; maksetähtaeg oli 20.11.2023) ja detsembri (summas 51,14 eurot; maksetähtaeg 18.12.2023) osamaksed. Krediidiandja saatis 15.07.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastatud posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud, so Xxxx. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 04.08.2024. Kostja võlga ei tasunud ja hageja sõnul on seega leping üles öeldud 05.08.2024.
6.Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogusummas 5970,82 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 4324,27 eurot, intressi katteks 1630,06 eurot, võla sissenõudmisega tekkinud kulude katteks 5,12 eurot ja viivise katteks 0,90 eurot. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1646,55 eurot (5970,82 – 4324,27). Vastavalt lepingu 5634116 punktile 13.2.1 arvutatakse intressi igapäevaselt vastavalt intressimäärale, so 37,68% aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1646,55 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Hageja arvutab intressi alates kostja viimase tagasimaksele järgnevast päevast, so 18.04.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 05.08.2024 summas 186,14 eurot.
7.Hageja nõuab viivist 1646,55 eurolt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 06.08.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.01.2025 intressiga võrdses määras, summas 274,68 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.01.2025 seadusjärgses viivisemääras, s.o. 11,15 % aastas. Hageja selgitab sissenõudmiskulude kujunemist: 1) nõudekiri 09.08.2024 – 25 eurot; 2) pretensioon 30.08.2024 – 5 eurot; 4) hagihoiatus 09.09.2024 – 5 eurot; kokku 35 eurot.
8.Hageja märgib vastuseks kohtunõudele, et juhul, kui kohus asub asja läbivaatamisel seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, võlgneb kostja hagejale 10,47 eurot (põhinõue) (5970,82 – 5960,35), sest kostja sai krediiti kogu summas 5970,82 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kogu summas 5960,35 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista intress arvestatuna alates 03.10.2020 kuni 30.06.2024 summas 19,19 eurot, kokku 29,66 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
9.Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 13.02.2025. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg kõikide seisukohtade ja tõendite esitamiseks kuni 21.03.2025. Samuti on kostjale lahendi teatamise määrus edastatud 11.03.2025 kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel.
KOHTUOTUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõudesumma jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiridesse) ja teavitas menetlusosalisi sellest 05.03.2025 korraldava määrusega.
11.Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2). Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. 3
12.Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1).
13.Kostja ja I AS vahel sõlmitud lepingud on kvalifitseeritavad tarbijakrediidilepingutena. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
14.Hageja on esitanud selge faktiväite raha kostjale väljamaksmise kohta ning ka tõendi (lisad 3 – 3k krediidiandja konto väljavõtted 12 korral). Seega on tõendatud, et kostja sai ajavahemikus 03.10.2020 kuni 13.10.2023 kokku 5970,82 eurot. Hageja on kohtule esitanud tõendi (lepingu ülesütlemise teade, lisa 5), milles on kostjat teavitatud 15.07.2024, et algne krediidiandja loovutab nõude hagejale. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud xxxx. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud ning sellest kostjat teavitanud ning leping loeti ülesöelduks makse tähtajale järgnevast päevast 05.08.2024. Hageja on esile toonud, et kostja sai kasutusse 5970,82 eurot ning tegi tagasimakseid kokku kogusummas 5960,35 eurot.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
16.Seega hindab kohus esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
17.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
18.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
4
19.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
20.Kohus leiab, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna on lähtunud krediidiandmisel ainult taotlusest, pensioniregistri väljavõttest ja maksehäirete registri andmetest. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et laenusumma väiksust arvestades olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kohus selgitab, et üksnes hageja kogutud tõendid ei ole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav.
21.Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
22.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
23.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõla 1646,55 euro, intressi 186,14 euro, võla sissenõudmiskulu 35,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 274,68 euro tasumist. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, s.o 1646,55 eurot alates 15.01.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohtu nõudel 12.03.2025 esitatud menetlusdokumendis on hageja mh esitanud ümberarvestuse juhuks kui kohtu hinnangul on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 191-192). Nimetatud arvestuse kohaselt on kostja saanud hagejalt 5970,82 eurot ning tegi tagasimakseid kokku kogusummas 5960,35 eurot. Seega on tasumata põhivõlg 10,47 eurot ja VÕS § 94 sätestatud intress 19,19 eurot, kokku on tasumata 29,66 eurot. 5
25.Kohus rahuldab põhinõude 10,47 euro ulatuses. Hageja nõuab põhivõlalt intressi alates 03.10.2020 kuni 30.06.2024 VÕS § 94 alusel summas 19,19 eurot, mille kohus rahuldab. Ülejäänud hageja nõuded jäävad rahuldamata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et võla sisse nõudmiseks tehtud toimingutega tekkis kahju just sellises ulatuses. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
27.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
28.Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 350 eurot. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud koos hagiga ja menetlusse võtmise määrusega 13.02.2025. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja.
29.TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
30.Kohus rahuldas hagi osaliselt 1% ulatuses. Hageja välja toodud nõue selleks puhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole olemuselt alternatiivne nõue, sest nõude ese (rahasumma, sh viivise tasumise nõue) on sama. Samas hagejale on teada kohtupraktika vastutustundliku laenamise põhimõtte osas. Hoolimata sellest esitas hageja ikkagi esialgse nõude kostja vastu arvestamata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ja esitas ümberarvestuse üksnes kohtu nõudel. Seega on õiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
31.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Kaie Almere kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.