Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2007.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-20201
Tsiviilasi
OSAÜHING xxx hagi xxx vastu 98 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja OSAÜHING xxx (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja seaduslik esindaja Allan Gubinski (isikukood xxx) Hageja
lepinguline
esindaja
advokaat
Toivo
Viilup,
Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn, elektronpost xxx) Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Jaanus Silm (OÜ BLD Project Group, Vana-Posti 7, 10164 Tallinn, elektronpost xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
23. november 2007.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Allan Gubinski Hageja lepinguline esindaja Toivo Viilup Kostja xxx Kostja lepinguline esindaja Jaanus Silm
Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.12.2007.a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
25.05.2007 esitas OSAÜHING xxx maakohtule hagi xxx vastu võlgnevuse 98 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt laenulepingu alusel antud laenu tagastamist. 14.11.2005 teostas hageja kostjale ülekande summas 50 000 krooni selgitusega „laen“. 13.02.2006 ja 13.03.2006 teostas osaühing xxxt kaks ülekannet kostjale summas 48 000 krooni, selgitusega „jaanuar“ ja „veebruar“. 26.09.2006 sõlmisid osaühing xxx ja OSAÜHING xxx nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas osaühing xxx nõude kostja vastu hagejale. Nõude omandamise järgselt on hageja nõue kostja vastu 98 000 krooni. Hageja on kostjalt korduvalt nõudnud kohustuse täitmist ning laenusumma tagastamist. Kostja ei ole laenu tagastanud. 22.03.2007 elektronkirjaga ütles hageja laenulepingu üles ning palus laenu tasumist kahe kuu jooksul. Laen tuli tagastada hiljemalt 22.05.2007. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 98 000 krooni võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, 398 lg 1 alusel.
Kostja tunnistab, et on saanud hagejalt laenu summas 50 000 krooni ning sellest 24 000 krooni on tagastatud xxx arveldusarvele vastavalt tema soovile. Kostja tunnistab võlgnevust hageja ees 26 000 krooni osas. Kostja vaidleb vastu, et on saanud osaühingult xxx laenu 48 000 krooni. Osaühingu xxx poolt tehtud maksete näol oli tegemist kostja töötasuga, kuna kostja ja osaühingu xxx vahel oli töösuhe. Maksed kostja arveldusarvele on olnud korrapärased, on teostatud igakuiselt, pikema aja jooksul ning nendes puudub viide laenule. Maksete selgituses on viide kuule, mille eest on töötasu välja makstud. Kuna kostja ei ole osaühingust xxx laenu saanud, siis puudub tal ka kohustus laenu tagastada.
Puudub vaidlus, et OSAÜHING xxx andis kostjale 14.11.2005 laenu summas 50 000 krooni (t lk 4). VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Puudub vaidlus, et OSAÜHINGU xxx ja kostja vahel on laenuleping, mille alusel sai kostja hagejalt 14.11.2005 tähtajatu laenulepingu alusel laenu (t lk 4). Tulenevalt VÕS § 398 lg 1 kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu
üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja on kostjaga sõlmitud laenulepingu üles öelnud 22.03.2007 kostjale saadetud elektronkirjaga (t lk 8). Nimetatud elektronkirja kättesaamist pole kostja vaidlustanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja on nimetatud laenulepingu ülesütlemise teatise kätte saanud ning hagejal tekkis õigus nõuda laenu tagastamist alates 22.05.2007. Kostja on seisukohal, et ta on OSAÜHINGULT xxx saadud laenust tagastanud 12.03.2006 ülekandega 24 000 krooni ning 26 000 krooni võlgnevuse osas võtab kostja hagi õigeks (t lk 70). Puudub vaidlus, et kostja on osaühingult xxx saanud raha ülekandeid 13.02.2006 summas 24 000 krooni selgitusega „jaanuar“ ja 13.03.2006 summas 24 000 krooni selgitusega „veebruar“ (t lk 5). Allan Gubinski poolt vande all antud seletuse kohaselt andis osaühing xxx kostjale lühiajalist laenu ning väljaantud summa ringles – firma andis laenu, laen maksti tagasi ja siis andis firma uuesti laenu. Enne uut raha ülekannet ei tehtud, kui eelmise kuu laenusumma oli tagasi makstud. Reeglina oli laen välja antud üheks kuuks. Viimane makse 13.03.2006 tehti kostja arveldusarvele tingimusel, et kostja tagastab 2006.a jaanuarikuu laenu 24 000 krooni. Seega on hageja seisukohal, et kostja poolt 12.03.2006 tasutud 24 000 krooni ei ole tagasi makstud 14.11.2005 hageja poolt antud laenu katteks (t lk 73). Kostja on tasunud 12.03.2006 Allan Gubinski arveldusarvele 24 000 krooni (t lk 30). Kostja leiab, et tegemist on 50 000 krooni laenu osalise tagasimaksega. Hageja seadusliku esindaja selgituse kohaselt on 24 000 krooni näol tegemist osaühingule xxx 2006.a jaanuarikuu laenu tagasimaksega, mille alusel maksis ta välja 2006.a märtsikuu laenu (t lk 73). Puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud summa maksti sisse osaühingu xxx kassasse. Seega pole tõendatud, et tegemist oli laenu tagasimaksega osaühingule xxx. Kuna kohus pole tuvastanud kostjal teisi kohustusi hageja ega hageja seadusliku esindaja ees, loeb kohus tõendatuks, et nimetatud ülekande näol oli tegemist laenu osalise tagastamisega hagejale 14.11.2005 saadud laenu osas. Hageja ei ole 12.03.2006 ülekande osas teisi vastuväiteid esitanud. Seega on kohus seisukohal, et 14.11.2005 laenulepingu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks tagastamata laenu summas 26 000 krooni. Hageja on osaühingu xxx ja kostja vahelise laenulepingu olemasolu tõendamiseks esitanud osaühingu xxx 2005.a ja 2006.a majandusaasta aruanded (t lk 38-65). 2006.a majandusaasta aruandest nähtuvalt on äriühingul välja antud laenu summas 72 000 krooni (t lk 58), mis moodustub kolmest kostjale tehtud ülekandest 2006 aastal (t lk 5). AS-i Hansapank tõendist nähtuvalt on osaühing xxx teinud igakuiseid makseid kostja arveldusarvele (t lk 5). Hageja nõuab kostjalt kahe viimase makse tagastamist summas 48 000 krooni. Nimetatud nõue on 26.09.2006 nõude loovutamise lepinguga loovutatud hagejale (t lk 6-7). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 171 lg 1 kohaselt võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja vande all antud seletuses eitab laenulepingu sõlmimist osaühinguga xxx (t lk 74). VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et
lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on seisukohal, et osaühingu xxx ja kostja vaheline võlasuhte tekkimine laenulepingust on tõendamata. Kohus ei ole tuvastanud kostja tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks ning ühepoolne tahteavaldus ei ole lepingulise suhte loomiseks piisav. Järgnevalt käsitleb kohus kostja vastuväiteid, mille kohaselt oli tal õiguslik alus osaühingult xxx raha saamiseks. Kostja leiab, et osaühingu xxx poolt kantud summade näol oli tegemist tasuga tehtud töö eest. Tööd teostas kostja Allan Gubinski firmadele ning ta oli seotud kinnisvara arendusprojektidega. Näiteks Tartu mnt 51A projekti osas oli töö sisuks arhitekti plaanide järgi siselahenduste ülevaatamine korterite osas. Kuigi projekt kuulus xxx OÜ-le, kandis tasu üle osaühing xxx. Kostja tõendab töösuhet osaühinguga xxx Aktsiaseltsile Hansa Liising Eesti esitatud tõendiga, mille kohaselt Allan Gubinski kinnitab, et xxx töötab osaühingus xxxprojektijuhina (t lk 29). Vaatamata nimetatud tõendile leiab kohus, et pooltevaheline töösuhe on tõendamata. Kirjalikku töölepingut poolte vahel sõlmitud ei olnud. Osaühingu xxx seaduslik esindaja Allan Gubinski vande all antud seletuse kohaselt tegi kostja talle ettepaneku Aktsiaseltsile Hansa Liising Eesti sellise tõendi väljastamiseks. Tööülesandeid ei ole Allan Gubinski kostjale andnud (t lk 73-74). Kostja poolt esitatud tõenditest ei tulene konkreetseid andmeid, mis on töölepingu seaduse (TLS) § 26 sätestatud töölepingu kohustuslikeks tingimusteks. Samuti ei selgu kostja vande alla antud seletusest, millise äriühingu töötajaks ta ennast pidas. Ainuüksi igakuised ja korrapärased maksed äriühingu poolt kostja arveldusarvele ei tõenda töölepingu olemasolu. Kostja vande all antud seletuse kohaselt ta osaühingult xxx saadud summasid töötasuna ei deklareerinud (t lk 77). Kuna hagejal on raske negatiivset asjaolu – töösuhte puudumist – tõendada, tulnuks kostjal esitada tõendeid asjaolude kohta, mis tõendaksid töölepingulise suhte olemasolu. Kohtu arvates oleks kostja saanud nimetatud asjaolu tõendada dokumentaalsete tõenditega (valmistatud eskiisprojektid) või tunnistajate ütlustega. Kohus rajab otsuse hageja esitatud asjaoludele, andes asjas tuvastatud asjaoludele ise õigusliku hinnangu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-05). Järgnevalt käsitleb kohus, kas poolte vahel on tekkinud võlasuhe alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus on teinud kostjale ettepaneku tõendada raha saamise õiguslikku alust ning kostja on väitnud, et ta sai raha osaühingult xxx töötasuna. Samas pole kohus osaühingu xxx ja kostja vahelist töölepingulist suhet tuvastanud. VÕS § 1027 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Käesoleval juhul loeb kohus tõendatuks, et osaühing Talsmit kandis raha üle kostja arveldusarvele ekslikult, arvates, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping. Kuna osaühingu xxx ja kostja vahel puudub laenuleping, täitis osaühing xxx laenuandjana kohustust, mida ei olnud olemas. Seega tuleb kostjal alusetult saadud raha tagastada. Kostja on väitnud, et kõik raha, mis ta sai, läks korteri remontimiseks. Kuna kostja üleandmise ajal pidi teadma, et tal õiguslik alus raha saamiseks puudub, on hagejal tulenevalt
VÕS § 1037 õigus saadu tagasi nõuda. Seega leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada 74 000 krooni ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades. Kuna kohus jätab 25 % ulatuses hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.