Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2(10)

sisuliselt ise omaks võtnud võlgnevuse 189 050, 25 krooni. Sellelt summalt on hageja arvestanud 29.03.2007 seisuga viiviseid 1 125 972, 70 krooni. Isegi kui arvestada viiviseid proportsioonis põhivõlaga, ületaks liidetud summa igal juhul hageja poolt käenduslepingute alusel nõutavad summad. Hageja palub G. Karpovalt hageja kasuks välja mõista 100 000 krooni ja V. Kudrjavtsevilt välja mõista hageja kasuks 200 000 krooni, kohtukulud jätta kostjate kanda. Kostja Valeri Kudrjavtsev hagi ei tunnista. Kostja asus tööle AS-is Lasnamäe Elamukeskus 01.11.2002 sõlmitud töölepingu alusel ekspediitorina kuupalgaga 2000 krooni kuus. Tööülesandeks oli ehitusobjektidele materjali vedu. Kostja ei olnud aktsiaseltsi aktsionär ega ka juhatuse liige. Kuni hagiavalduse saamiseni 28.08.2004 ei teadnud kostja, et temaga oli sõlmitud käendusleping. Märtsis 2004 anti kostjale käsk tuua hageja juurest arveid, mida kostja ka tegi. 04.03.2004 paluti kostjal alla kirjutada ühele dokumendile. Kuna kostja ei valda eesti keelt, siis ta küsis, et miks ja millele peab ta alla kirjutama. Kostjale öeldi, et see on dokument arvete saamise kohta. Mingit dokumenti kostjale kätte ei antud. Kostja ei saa olla käendaja, kuna ta on ainult tööline ja ei tea mingitest tehingutest, lepingutest ega kohustustest hageja ja Lasnamäe Elamukeskus AS vahel. Kostja ei oleks käenduslepingule mitte mingil juhul alla kirjutanud, kuna tema ja tema perekonna majanduslik seisund ei ole kunagi olnud selline, et ta saaks vastutada 200 000 krooni ulatuses. Kostja ei ole kunagi tundnud huvi Lasnamäe Elamukeskuse AS lepingute ega majandusolukorra vastu. Kostja töö oli kauba ekspedeerimine, ning seda ta ka tegi. Kostja leiab, et võlgnevuse kustutamise kokkulepe ja käendusleping on tühised. Hageja oli teadlik, et V. Kudrjavtsevil ei olnud esindusõigust võlgnevuse kustutamise kokkuleppele allakirjutamiseks. Hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu. Püsikliendi krediidimüügilepingu järgi tõendab ostjapoolset kauba vastuvõttu ostja volitatud isiku poolt allkirjastatud saatedokument. Selliseid dokumente hageja esitanud ei ole. Arved, mis saadeti posti teel ja mis on koostatud teadmata alusdokumentide alusel, ei tõenda seda asjaolu, et just sellised kaubad olid Lasnamäe Elamukeskus AS-ile üle antud. Samuti ei ole hageja arvestanud kõiki esitatud arvete alusel laekunud summasid. Viiviste arvestamisel on hageja lähtunud 14 päevast, kuid 12.11.2003 lepiti kokku maksetähtajas 21 päeva. Samuti on hageja poolt VÕS § 146 lg 2 ettenähtud võlausaldaja kohustuse mittetäitmise tõttu põhjustanud hageja kostjale kahju, mistõttu tal ei ole õigust võlgnevust nõuda. Kostja Galina Karpova hagi ei tunnista. Hageja on asja materjalidele lisanud pretensiooni, milles on loetletud arved. Samas ei ole pretensioonis loetletud arvetest kõiki arveid Lasnamäe Elamukeskus AS-ile esitatud. Kuna asja materjalidele kõiki pretensioonides loetletud arveid ei esitatud, ei ole võimalik kinnitada, et loetletud arved on olemas ja nendes märgitud kaup väljastatud ja kätte saadud. Pretensioonis on arvestatud arvete maksetähtajaks 14 kalendripäeva, kuigi vastavalt püsikliendi krediidilepingu lisale peaks maksetähtajaks olema 21 kalendripäeva. Hageja kohtule esitatud pretensioonides on arvutusvead ning ei nähtu kõik tegelikult tagasimakstud summad. Kostja võlgnevust ei tunnistanud, vaid esitas Lasnamäe Elamukeskus AS raamatupidamises jooksvalt arvestatu. Kuna sellele arvestusele ei ole alla kirjutanud juhatuse liige, siis ei saa see olla võlgnevuse tõendiks. V. Kudrjavtsevi poolt 02.03.2004 allkirjastatud võlgnevuse kokkulepe on tehtud esindusõiguseta ja seega tühine. Kuigi põhivõlgniku esindaja pankrotihaldur sõlmis kompromissi, ei ole käendajale otseselt siduv, et haldur hagi tunnistas. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja Galina Karpovalt Stelling Kaubanduse OÜ kasuks 110 333, 33 krooni, sh kohtukulude katteks 10 333, 33 krooni ning Valeri Kudrjavtsevilt Stelling Kaubanduse OÜ kasuks 220 666, 66 krooni, sh kohtukulude katteks 20 666, 66 krooni.

3(10)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Arvestades võlatunnistuse sisu, sh p-d 2 ja 3, on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, st kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Sellise võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla sissenõudmist. Põhikohustusega on selline võlakohustus seotud täitmise kaudu. Nii loetakse konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisega täidetuks ka algne kohustus VÕS § 89 lg 2 järgi. Sellisele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlgnikul on küll võimalik esitada vastunõue konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustust ei teki või kui see on täidetud. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et peale võlatunnistuse koostamist on Lasnamäe Elamukeskus AS poolt võlgnevuse katteks midagi tasutud, siis on tõendatud Lasnamäe Elamukeskus AS võlgnevus hageja ees 336 708, 26 krooni. V. Kudrjavtsevi väited, mille kohaselt ei saanud ta aru, millistele dokumentidele hageja juures ta alla kirjutab, ei ole usutavad. Asja materjalidele on lisatud arved Lasnamäe Elamukeskus AS-ile 02.02.2004 ja 25.02.2004, mille on allkirjastanud V. Kudrjavtsev. Seega oli kostja teadlik, millised näevad välja hageja väljastatavad arved. Seetõttu on kohatud kostja väited, et ta allkirjastas enda arvates ka 04.03.2004 hageja väljastatavaid arveid. V. Kudrjavtsevi väited, mille kohaselt oli ta ainult tööline ning kuna tema tööks oli ainult kauba ekspedeerimine, ei tea ta mingitest tehingutest, on ümber lükatud asja materjalidele lisatud 03.02.2004 volikirjaga. Nimetatud volikirja kohaselt andis Lasnamäe Elamukeskus AS V. Kudrjavtsevile volituse, millega volitab teda sõlmima hageja juures toodete ja kaupade ostu-müügilepinguid ja võtma välja kaupu. Eeltoodud volitusest nähtub, et V. Kudrjavtsevil olid Lasnamäe Elamukeskus AS-is töötades tunduvalt laiemad volitused tegutseda Lasnamäe Elamukeskus AS nimel kui ainult kaupade vedu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema, lg 2 kohaselt ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. V. Kudrjavtsev on isiklikult allkirjastanud hageja poolt Lasnamäe Elamukeskus AS-ile esitatud 25.02.2004 pretensiooni ja viivisarve. Nimetatud pretensioonist nähtub, et Lasnamäe Elamukeskus AS-il on hageja ees maksetähtajaks tasumata arvete summa 219 884, 33 krooni ning hageja on arvestanud ka viiviseid ja leppetrahvi. Arvestades, et pretensioon ja viivisarve on koostatud vähem kui 10 päeva enne V. Kudrjavtseviga käenduslepingu sõlmimist on tema väited, mille kohaselt ta ei teadnud Lasnamäe Elamukeskus AS majanduslikust seisust 2004 märtsi algul, paljasõnalised. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja on avaldanud valet või vaikinud tõest eesmärgiga kallutada V. Kudrjavtsevit tehinguid, so võlgnevuse kustutamise kokkulepe ja käendusleping, sõlmima. Seega ei ole vaidlusalused tehingud tühised materiaalsete aluste puudumise tõttu. Samas ei ole vaidlusalused tehingud tühised ka formaalsete aluste puudumise tõttu. Võlgnevuse kustutamise kokkulepe sõlmiti 02.03.2004, käendusleping sõlmiti 04.03.2004. Asjas ei ole tõendamist leidnud V. Kudrjavtsevi väide, et ta ei teadnud, millistele dokumentidele alla kirjutab. Vastavalt TsÜS §-le 98 lg 1 tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest

4(10)

teadasaamisest. Tehingute tühisuse teate vormistas V. Kudrjavtsev 11.05.2005. Kuna TsÜS §-s 99 sätestatud tähtajad on preklutsioonitähtajad e. õigust lõpetavad välistustähtajad siis oli 6-kuuline tehingu tühistamise õigus tühistamise avalduse tegemise ajal möödunud. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et V. Kudrjavtsevil puudusid volitused allkirjastada 02.03.2004 sõlmitud võlgnevuse kustutamise kokkulepe Lasnamäe Elamukeskus AS nimel. 03.02.2004 volikirjaga andis Lasnamäe Elamukeskus AS V. Kudrjavtsevile volituse, millega volitas teda sõlmima toodete ja kaupade ostu-müügilepinguid hagejaga. TsÜS § 116 lg 2 järgi kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kuna 02.03.2004 võlgnevuse kustutamise kokkuleppe sõlmimise põhjuseks oli kaupade ostu-müügilepingutest tulenev Lasnamäe Elamukeskus AS võlgnevus hageja ees, siis 03.02.2004 volikirjast tulenes V. Kudrjavtsevi õigus teha tehing Lasnamäe Elamukeskus AS nimel. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. VÕS § 145 lg 4 järgi tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist ei laienda käendaja kohustust. Eeltoodust nähtuvalt ei kehti käendaja suhtes põhivõlgnikupoolne loobumine vastuväite kasutamisest. Põhivõlgniku poolt pärast käenduslepingu sõlmimist tehtud tehingud, eelkõige põhivõlgniku ja võlausaldaja vahelised tehingud, millega välistatakse teatavate põhivõlgnikul eksisteerivate vastuväidete kasutamine sh. näiteks põhivõlgniku poolt antud võlatunnistus, ei kehti VÕS § 145 lg 4 kohaselt käendaja suhtes, kes käenduslepingu on sõlminud enne võlatunnistuse väljaandmist. Kostjad esitasid vastuväited, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud nõude olemasolu. Seega on kostjad seadnud kahtluse alla kas tagatav kohustus eksisteerib. V. Kudrjavtsevi poolt nimetatud vastuväite esitamine ei ole põhjendatud, sest temaga sõlmitud käenduslepingu ajal eksisteeris hageja ja põhivõlgniku vaheline võlatunnistus ning sellele võlatunnistusele on käenduslepingus konkreetselt ka viidatud. Kuna käenduslepingus kinnitas V. Kudrjavtsev, et talle on teada tagatava nõude suurus, siis ei ole tagatava kohustuse eksisteerimise vaidlustamine tema poolt asjakohane. Kui käendaja kasutab vastuväiteid, vaieldes vastu tagatava kohustuse olemasolule, on käendaja tõenduslikus mõttes samas seisundis kui põhivõlgnik. Hageja tugines põhivõlgnikule väljastatud arve-saatelehtedele, arvetele ja pretensioonidele. Ainuüksi adressaadi poolt allkirjastamata ja aktsepteerimata arved ei ole piisavad tõendid tõendamaks hageja nõuet käendaja A. Karpovi (või tema õigusjärglase) vastu. Kuna 26.06.2003 käenduslepingu sõlminud isiku A. Karpovi poolt allkirjastatud kirjast nähtub, et seisuga 30.01.2004 on Lasnamäe Elamukeskus AS-il tasumata arved hageja ees, ning asjas puudub vaidlus, et peale nimetatud kuupäeva arveid hagejale tasutud ei ole, siis asjaolu, mille kohaselt on Lasnamäe Elamukeskus AS-il võlgnevus hageja ees ei saa käendaja poolt olla vaidluse all. Vaidlus saab olla selles, kui suur see võlgnevus on. G. Karpova, kes ühtlasi oli ka Lasnamäe Elamukeskuse AS nõukogu liige, esitas Lasnamäe Elamukeskuse AS raamatupidamise arvestuse seisuga 01.06.2004. Kuna G. Karpova muuhulgas tugines asjaolule, et äriühingu võlgnevus hagejale ei saa olla sellest arvestusest suurem, siis on põhjendatud lähtuda võlgnevusest 189 050, 25 krooni. Asjas ei nähtu, et Lasnamäe Elamukeskus AS või käendaja A. Karpovi kui äriühingu juhatuse liikme poolt oleks enne kohtumenetlust esitatud mõni vastuväide kauba tarnete või ebaõigete arvete/pretensioonide kohta. Seega on tõendamist leidnud, et Lasnamäe Elamukeskus AS põhivõlg hageja ees, arvestades G. Karpova vastuväiteid, moodustab vähemalt 189 050, 25 krooni.

5(10)

Püsikliendi krediidimüügi lepingu p.7.6 kohaselt on müüjal õigus arve tähtajaks mittetasumise korral nõuda ja ostjal kohustus tasuda viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Lepingu p-st 7.7 tulenes, et kui ostja on viivitanud arvete/arve tasumisega arvates maksetähtaja saabumisest kolmel korral enam kui 30 päeva on müüjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 15% tasumata arvete summast. Hageja arvestas viiviseid eeldusel, et Lasnamäe Elamukeskus AS põhivõlgnevus on ainult 189 050, 25 krooni. Nimetatud arvestuse kohaselt hageja arvestanud viiviseid 1 125 972, 70 krooni ja ei ole aluseks võtnud püsikliendi krediidimüügi lepingus lisas nr M-1 kokkulepitud arve maksetähtaega 21 päeva, vaid sellele eelnenud kokkulepet maksetähtajaga 14 päeva. Arvestades aga viivitatud päevade arvu, viivise määra ja arvestatud viiviste suurust, on tõendamist leidnud viiviste nõudeõigus vähemalt põhivõla, so 189 050, 25 krooni suuruses summas. Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida 26.06.2003 käendusleping sõlmiti hageja ja A. Karpovi vahel. A. Karpov on surnud ja tema pärijaks on G. Karpova. Pärimisseaduse § 130 lg 1 järgi pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et pärandaja kohustused oleksid olnud lahutamatult seotud tema endaga või seadusest tulenevalt ei saanud need kohustused üle minna, seega on pärijale G. Karpovale üle läinud A. Karpovi kohustused. VÕS § 146 lg 2 kehtestab võlausaldajale teatamiskohustused, mille eesmärgiks on vältida käendaja vastutuse suurenemist põhivõlgniku rikkumise korral ning tagada käendaja võimalus regressinõuete esitamiseks põhivõlgniku pankrotimenetluses. VÕS § 146 lg 3 sätestab, et kui võlausaldaja ei täida sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. V. Kudrjavtsev leidis eelnimetatud sätetele tuginenud, et VÕS §-is 146 lg 2 ettenähtud võlausaldaja kohustuse mittetäitmisega põhjustas hageja kostjale kahju. Nimetatud väited on alusetud. Lasnamäe Elamukeskus AS pankrot kuulutati välja 13.12.2004. Puudub vaidlus, et hageja ei teavitanud kostjaid Lasnamäe Elamukeskus AS pankrotimenetlusest kirjalikult. 31.01.2005 eelistungi protokollist nähtuvalt on hageja esindaja ja G. Karpova esindaja avaldanud nimetatud istungil, et Lasnamäe Elamukeskus AS pankrot on välja kuulutatud. Kuna nimetatud eelistungil osalesid nii V. Kudrjavtsev kui ka tema lepinguline esindaja, siis V. Kudrjavtsevi väited, mille kohaselt tekkis talle kahju, kuna hageja ei teatanud talle pankrotimenetlusest ei ole põhjendatud. Hiljemalt 31.01.2005 sai V. Kudrjavtsev teada Lasnamäe Elamukeskus AS pankrotimenetlusest ning tal oli võimalus esitada (tingimuslik) nõue pankrotimenetluses. Nõude esitamata jätmise tõttu tekkinud võimalikku kahju hüvitamist nõuda hagejalt ei ole antud asjaoludel põhjendatud. Kuna käenduslepingutes oli poolte vahel käendatava summa suurus piiratud, siis põhjendatud ja tõendatud on hageja nõue mõista G. Karpovalt hageja kasuks välja 100 000 krooni ja V. Kudrjavtsevilt hageja kasuks 200 000 krooni.

6(10)

Kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja kohtukulud moodustavad tasutud riigilõivust 18 000 ja õigusabikuludest 15 930 krooni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis hageja tasutud riigilõivust tuleb G. Karpovalt välja mõista 5 333, 33 krooni ja V. Kudrjavtsevilt 10 666, 66 krooni. Hageja õigusabikuludest 10 000 krooni jätta V. Kudrjavtsevi kanda ja 5000 krooni G. Karpova kanda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusnorme. Kohus ei arvestanud kostjate kui käendajate õigust kontrollida hageja nõuet ja tugines otsuse tegemisel eelkõige vaid omaksvõtu ja võlatunnistuse institutsioonidele. Hageja ei ole tõendanud krediidimüügi lepingu nr S-26060301 p 2.2 järgi enda kohustuste täitmist - st kaupade üleandmist ja esitatud arvete õigusust. Kohus põhistas nõude kontrollimata jätmist asjaoluga, et põhivõlgnik tunnistas oma võlgnevust hageja ees eelkõige 30.01.2004 kirjaga nr 14, kuid selles kirjas puudub võlgnetav summa. Samuti asjaoluga, et Lasnamäe Elamukeskus AS või käendaja A. Karpovi poolt ei esitatud enne kohtumenetlust vastuväiteid kauba tarnete või ebaõigete arvete/pretensioonide kohta. Samuti asjaoluga, et hageja ja Lasnamäe Elamukeskus AS sõlmisid 02.03.2004 võlgnevuse kustutamise kokkuleppe, millist tuleb käsitleda võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes. Samuti luges kohus, et G. Karpova võttis omaks võlgnevuse olemasolu vähemalt 189 050, 25 krooni suuruses summas asjaoluga, kuna ta andis kohtule üle Lasnamäe Elamukeskuse AS hankijate võlgade nimekirja seisuga 31.08.2004, mille kohaselt oli hageja võlgnevuse suuruseks märgitud 189 050, 25 krooni. Kuid kohus ei nimeta, millal ja millises vormis G. Karpova esitas omaksvõtu. G. Karpova eitab kindlalt omaksvõttu. Kohus jättis täielikult tähelepanuta kostjate esitatud Lasnamäe Elamukeskuse AS (pankrotis) pankrotihalduri 26.04.2005 vastuse kostjate teabenõudele. Pankrotihaldur selgitab, et kuigi pankrotimenetluse alguses oli võlgniku avalduse kohaselt hageja ees võlgnevus 189 050, 23 krooni, siiski ei leidnud sellises ulatuses võlgnevuse olemasolu kinnitust dokumentide kontrollimisel selgus, et summa kuulus vähendamisele 30 000 krooni võrra. Pankrotihaldur märgib samuti, et arvete juures puudusid kauba vastuvõtmist tõendavad dokumendid, mistõttu ei olnud pankrotihaldur veendunud, kas kaup tegelikkuses üle anti või mitte. Hageja ei tõendanud nõude aluseks olevate kaupade ostjale üleandmist. Kostjad vaidlustasid kohtus hageja poolt krediidimüügi lepingu nr S-26060301 p 2.2. märgitud hageja kui müüja kohustuse täitmise. Lepingu p 4.1 kohaselt pidi kauba üleandmine toimuma saatedokumendi (saatelehe, arve-saatelehe, arve) alusel. Lepingus on otsesõnu märgitud, et ostja volitatud isiku poolt allkirjastatud saatedokument tõendab kauba ostjapoolset vastuvõttu. Hageja ei esitanud nõude aluseks olnud arveid koos ostja volitatud isiku poolt allkirjastatud saatedokumendiga, mistõttu ei olnud kostjatele teada, kas hageja ka tegelikkuses andis ostjale kaubad üle. Seadusest ei tulene, et kostjad peavad tõendama kaupade mittesaamist. Kohus vabastas ilma õigusliku aluseta hageja kui müüja kaupade ostjale üleandmise tõendamise kohustusest. Hageja ei tõendanud piisavalt, millises ulatuses ja millised arved jäid põhivõlgniku poolt tasumata. Hageja ei esitanud kontrollimiseks kõiki viivisearvete aluseks olnud arveid, samuti ei ole osaliselt esitatud pretensioonis nimetatuid arveid. Kohtutoimikus sisalduvatel

7(10)

materjalidel on läbi aegade esitatud väga erinevaid maksmata arvete kogusumma andmeid, kostjad käendajatena ei tea, millised neist vastavad tegelikkusele. Kostjad seavad kahtluse alla nii hageja poolt kauba üleandmise kui ka hagis viidatud arvete ja nende kogusumma. Kohus ei andnud hinnangut hageja tegevusele, samuti mõnele esitatud dokumendile. Teada ei ole, milline oli tegelikkuses hageja ja põhivõlgniku Lasnamäe Elamukeskuse AS suhe ja millele oli nende tegevus suunatud. Kohus jättis andmata hinnangu hageja enda käitumisele. Hagejale oli 2003 oktoobris selge, et põhivõlgnikul on majandusraskused ja et tal on hageja ees võlgnevus. Vaatamata sellele asjaolule hageja leidis, et võib jätkata põhivõlgnikule kaupade müüki, veelgi enam, hageja ja põhivõlgniku vahel 12.11.2003 sõlmitud lepingu muudatuse lisa nr M-l kohaselt pikendas hageja maksetähtaega ja samuti krediidilimiiti 50 000 kroonilt 150 000 kroonile. Taolise käitumisega näitas hageja üles põhivõlgniku osas kohustuste täitmise vastu ükskõiksust, lõi olukorra, kus põhivõlgnik võis muretult suurendada võlga hageja ees - seega kokkuvõttes hageja enda ükskõiksus suurendas vaidlustatud kohtuotsuse kohaselt kostjate kui käendajate vastutust. Kohus ei selgitanud välja, milline on hageja põhjendatud nõudesumma ning rahuldas hageja viivisenõude, kuigi hageja seda ei taotlenud. Kohtuotsuse põhjendavas osas põhivõla suuruse osas toodud järeldused on eksitavad ja kostjatele arusaamatud. Arvestades kohtu seisukohti kogumis võib lugeda põhjendatuks hageja nõude põhivõla 189 050, 25 krooni suuruses summas. Arusaamatu on, miks kohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja 300 000 krooni - põhivõlast suuremas ulatuses. Kohus väljus hagi piiridest. Kohus rahuldas nõude G. Karpova vastu ilma õigusliku aluseta. Hageja nõue G. Karpova vastu tuleneb 26.06.2003 A. Karpoviga sõlmitud käenduslepingust. G. Karpova esitas VÕS § 149 lg 1 alusel hageja nõudele vastuväited vaidlustades nii hageja poolt kaupade üleandmise kui maksmata arvete suuruse. Kohus viitab otsuses, et VÕS § 145 lg 4 järgi tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Seega G. Karpova osas ei kehti hageja, peamine argument - 02.03.2004 sõlmitud võlatunnistusena käsitletud võlgnevuse kokkulepe. Kohus jättis alusetult arvestamata V. Kudrjavtsev poolt esile toodud vastuväited. V. Kudrjavtsevi ametikoht ei olnud selline, millise kohaselt osalenuks ta põhivõlgnikust juriidilise isiku igapäevatöö korraldamisega, ta ei olnud kursis kogu juriidilist isikut puudutavate probleemidega, samuti on talle arusaamatu, miks ta oleks pidanud võtma endale käenduslepinguga hiigelsuure rahalise kohustuse, millise täitmine käib talle ilmaselgelt ülejõu. V. Kudrjavtsev ei tunnistanud 02.03.2004 sõlmitud hageja ja tema poolt Lasnamäe Elamukeskus AS vahel allakirjutatud võlgnevuse kustutamise kokkulepet; samuti ei tunnista 04.03.2004 hageja ja tema vahel sõlmitud käenduslepingut. Mõlemad V. Kudrjavtsevi poolt vaidlustatud tehingud on eestikeelsed, ta ei valda eesti keelt ega saa ka sellest aru. Seetõttu ei saanud ta tutvuda hageja poolt etteantud dokumentide sisuga ega mõistnud, milliseid kohustusi talle nendega hageja poolt soovitakse panna. Hageja ei selgitanud allakirjutamiseks esitatud dokumentide sisu ega tähendust talle. Kohus jättis need väited tähelepanuta. Kohus jättis tähelepanuta ka V. Kudrjavtsevi esitatud vastuväite 02.03.2004 võlgnevuse kustutamise kokkuleppe sõlmimiseks volituste puudumise kohta. Kohus leidis, et kuna põhivõlgnik Lasnamäe Elamukeskus AS oli V. Kudrjavtsevile välja andnud 03.02.2004 volikirja, millega volitas V. Kudrjavtsevit sõlmima toodete ja kaupade ostu-müügilepinguid hagejaga ja võtma välja kaupu, siis see laienes ka juriidilise isiku nime võlatunnistuse sõlmimisele. Kohus ei üritanudki välja selgitada, milleks tegelikult V. Kudrjavtsevile selline volitus anti. Põhivõlgnik andiski V. Kudrjavtsevile volituse, milline hõlmas tema õigust teha juriidilise isiku nimel müügilepingute vajalikke toiminguid - sh võtta vastu hageja saatedokumente, arveid jm asjaga seotud dokumente. Kahtlust ei ole, et 03.02.2004 volikirjas toodud volitus ei ulatunud juriidilise isiku nimel võlatunnistuste andmisele.

8(10)

Antud juhul ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 116 lg 2, mis kohaldub eelkõige sellisele esindusele, mille korral esindajal ei ole kirjalikku volikirja esitada. Antud juhul oli hagejal olemas V. Kudrjavtsevi volikiri, mis sisaldas volituse ulatust. Sellisel juhul tuleb volituse ulatust määrata andmise piires - hageja teadis 02.03.2004 võlgnevuse kustutamise kokkuleppe sõlmimisel, et V. Kudrjavtsevi volitused on piiritletud, volitus ei ulatunud taolise kokkuleppe sõlmimisele, siiski hageja soovis sellist kokkulepet sõlmida. Hageja ei ole kordagi selgitanud, milline asjaolu takistas tal põhivõlgniku seadusliku esindajaga taolise kokkuleppe sõlmimist. V. Kudrjavtsev läks 2004 märtsis hageja juurde, et juhtkonna korraldusel kätte saada arved. Asjaolu, et temaga tahetakse hoopis võlgnevuse kustutamise kokkulepet sõlmida, talle keegi ei teatanud, seda ei selgitanud ka hageja. Hageja kallutas teda sõlmima ühel ja samal päeval nii võlgnevuse kustutamise kokkulepet kui ka käenduslepingut, selgituseks hageja teatas V. Kudrjavtsevile, et need on tööandja dokumendid ja ta peab need oma tööandjale üle andma. Hageja kallutas V. Kudrjavtsevi pahatahtlikult sõlmima vaidlusaluseid tehinguid selgitamata seejuures, milliseid tagajärgi see talle kaasa võib tuua. Õige ei ole ka kohtu järeldus, et kostjad hilinesid tehingute vaidlustamisega, kuivõrd vastavalt TsÜS §-le 98 lg 1 tehingu toimub tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral - kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. V. Kudrjavtsev sai neist tehingutest aru alles hageja hagiavalduse saamisel 2004 augustis. Seejärel tegi ta seadusega ettenähtud tühisuse avalduse kohtu eelistungil 31.01.2005 hagejale teatavaks, see on kantud ka protokolli. Seega täitis V. Kudrjavtsev seaduse nõutud teatavakstegemise kohustuse. Kohus jättis sellele vastuväitele hinnangu andmata. TsÜS § 94 lg 1 järgi pani hageja V. Kudrjavtsevi osas toime pettuse, mis on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema, lg 2 kohaselt ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 01.06.2007 otsus tuleb tühistada olulise menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Seega maakohus pidanuks andma hinnangu kõigile hageja poolt hagiavalduses toodud asjaoludele ja hagile lisatud tõenditele. Samuti kostja poolt esitatud vastuväidetele. Maakohus seda ei teinud, mis viis asjas ebaõige otsuse tegemiseni. Maakohus rahuldas hagi tuginedes põhiliselt vaid hagiavalduses toodud asjaoludele ja hageja poolt esitatud tõenditele. Maakohus tugines hagi rahuldamisel 02.03.2004 hageja ja Lasnamäe Elamukeskuse AS-i vahel sõlmitud võlgnevuse kokkuleppele, mille on Lasnamäe Elamukeskuse AS-i nimel allkirjastanud Valeri Kudrjavtsev. Kostja Valeri Kudrajvtsev on esitanud hagile vastuväited, milles kinnitab, et tal puudusid volitused võtta rahalisi kohustusi Lasnamäe Elamukeskuse AS-le. Valeri Kudrajetsevi seletuse kohaselt töötas ta Lasnamäe Elamukeskuse AS-is autojuht ekspediitorina, kelle tööülesandeks oli ehitusobjektidele materjalide vedu (t.l.62-63). Lasnamäe Elamukeskuse ASi poolt oli Valeri Kudrjavtsevile välja antud tööülesannete täitmiseks 03.02.2004 volikiri,

9(10)

mille kohaselt teda volitati hagejaga sõlmima toodete ja kaupade müügilepinguid ja võtma välja kaupu (t.l.88). 02.03.2004 võlgnevuse kustutamise lepinguga aga määrati kindlaks võlg, mis tulenes hageja ja Lasnamäe Elamukeskuse AS-i vahel 26.06.2003 sõlmitud püsikliendi krediidimüügi lepingust nr S-26060301. Volikirja, millest nähtuks Valeri Kudrjavtsevi õigus sõlmida hagejaga püsikliendi krediidimüügi lepingut, asjas esitatud ei ole. Valeri Kudrjavtsev ise eitab sellise volikirja olemasolu. Seega puudusid Valeri Kudrjavtsevil volitused püsikliendi krediidimüügi lepingu alusel Lasnamäe Elamukeskuse AS-ile uue rahalise kohustuse võtmiseks. Peale selle leidis maakohus, et hageja ja Valeri Kudrajvtsevi poolt 02.03.2004 allkirjastatud võlgnevuse kustutamise lepingu näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, millega luuakse uus kohustus. VÕS § 30 lg 1 järgi on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Kui eeldada, et kostjal oli volitus võlgnevuse kustutamise lepingule alla kirjutada, ei olnud nimetatud lepingu näol tegemist mitte konstitutiivse võlatunnistusega vaid deklaratiivse võlatunnistusega. Riigikohus leidis lahendis 3-2-1-21-06, et mitte igasugune võlatunnistus ei ole konstitutiivne, s.t VÕS § 30 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. VÕS § 30 sisaldab nii deklaratiivset kui konstitutiivset võlatunnistust. Sõltuvalt asjaoludest peab kohus hindama, kummaga tegu oli. Ülaltoodu alusel tulnuks maakohtul tuvastada, milline oli Lasnamäe Elamukeskuse AS-i võlg 26.06.2003 sõlmitud püsikliendi krediidilepingu alusel ja anda hinnang esitatud tõenditele. Kostjad on esitanud hagile vastuväited, mille kohaselt on kohtule esitatud vaid arved, kuid ei ole esitatud kauba saatelehti, millest nähtuks kauba vastuvõtmine Lasnamäe Elamukeskuse AS-i poolt. Kõigile neile väidetele ja esitatud tõenditele ei ole maakohus üldse hinnangut andnud, sealhulgas jättis kohus täielikult tähelepanuta kostjate esitatud Lasnamäe Elamukeskuse AS (pankrotis) pankrotihalduri 26.04.2005 vastuse kostjate teabenõudele. Põhjendatud on ka apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole õige ka kohtu järeldus, et kostjad hilinesid käenduslepingute vaidlustamisega, kuivõrd vastavalt TsÜS §-le 98 lg 1 tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral - kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. V. Kudrjavtsev sai neist tehingutest aru alles hageja hagiavalduse saamisel 2004 augustis. Seejärel tegi ta seadusega ettenähtud tühisuse avalduse kohtu eelistungil 31.01.2005 hagejale teatavaks, see on kantud ka protokolli. Seega täitis V. Kudrjavtsev seaduse nõutud teatavakstegemise kohustuse. Kohus jättis sellele vastuväitele hinnangu andmata. Ülaltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt ja tsiviilasi saata uueks arutamiseks maakohtule. Poolte kaebeõigus oleks rikutud, kui esmakordselt annab asjas esile toodud asjaoludele ja nende tõendamiseks esitatud tõenditele hinnangu ringkonnakohus. Taotlused kohtukulude hüvitamiseks vaadatakse läbi maakohtu poolt asja uuel arutamisel.

R. Allikvere

U. Loonurm

E. Liiv

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.