Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(6)

2-07-46330 krooni ja tööandja töötuskindlustus summas 20.- Eesti krooni. Kokku kulutused riigil halduri tasu peale 8 931.- Eesti krooni;

ASJAOLUD, HALDURI ETTEKANNE

5.11.2007.a. esitas OÜ Euronic Pärnu maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt Avalduse kohaselt OÜ Euronic on registreeritud Pärnu Maakohtu registriosakonnas. Ettevõtte põhitegevusalaks on tootmine. OÜ Euronic finantsaruande koostamise käigus on selgunud, et osaühing on püsivalt maksejõuetu ja osaühingu võlgu ei ole võimalik rahuldada ka vara puudumise tõttu. Osaühingu tegevuse saneerimine ei ole õnnestunud ja sellel puudub perspektiiv.Maksejõuetuse tekkimise põhjused: OÜ Euronic tegi teenustööna jalatsipealseid AS-le Samelin. Samelin ja Euronic leppisid tööde teostamise hinnad enne tööde alustamist esialgselt kokku alla jalatsi omahinna ning edaspidi toote töösse juurutamise käigus pidid pooled hakkama pidama läbirääkimisi tööde teostamise eest makstava kõrgema tasu osas. Pooled pidasid läbirääkimisi mitmel korral, kuid toote hindade suhtes kokkuleppele ei jõutud. Enamuse ajast töötaski avalduse esitaja teostatud tööde eest maksatava minimaalse tasu eest ning avalduse esitajale makstav teenustasu kingapealsete õmblemise eest oli alla kingapaari omahinna. Samuti oli makseraskustesse sattumise põhjuseks asjaolu, et iga kingapealse töösse võtmisel oli pooltel kokkulepe, et tellija saadab omalt poolt kohale tehnoloogi, kes näitab ette toote valmimise tehnoloogia. Teenustööde alustamisel oli pikka aega tootmises üks kindel kingapealse mudel ning mida töötajad valmistasid toote tehnoloogia selgekssaamisel väikese ajakuluga. Hiljem hakkas tellija andma töösse iga kahe nädala tagant uut kingapealse mudelit ja tööde teostamine nõudis väga suurt lisaajakulu igakordselt uue tehnoloogia selgeksõppimiseks ning toodang ei valminud vajalikul kiirusel. Seoses väga madalate teenustasu hindadega puudus avaldajal ka võimalus palgata lisatööjõudu, mille järele olnuks väga suur vajadus. Keerulisse finantsmajanduslikku olukorda sattunud OÜ Euronic püüdis veelkord tellijaga jõuda kokkuleppele tööde teostamise eest makstava tasu osas, kuid tellija poolt tehtud pakkumine avaldaja finantsolukorda parandanud ei oleks. Makseraskustesse sattumise teiseks suureks põhjuseks oli sage koostööpartneri poolne arvete mittetähtaegne tasumine, mis omakorda tekkis likviidsusprobleeme ja ei võimaldanud omakorda arveid õigeaegselt tasuda. Kuna töötajatele ei olnud võimalik vahendite puudumise tõttu enam septembrikuu töötasu välja maksta, ei olnud töötajad enam nõus tööd tegema ning OÜ Euronic majandustegevus lõpetati 19.oktoobril 2007. a. Seisuga 31.10.2007a. on osaühingul järgmised kohustused: (Lisa 2- OÜ Euronic võlanimekiri): 1) Maksuvõlg koos intressiga 168 260 krooni; 2) Võlad töötajatele 97 946 krooni.

2(6)

2-07-46330 OÜ Euronic kohustused kokku moodustavad seega 266 206 krooni. Seisuga 31.10.2007.a. puuduvad osaühingul varad: Vastavalt Äriseadustiku § 176 on ettevõte kohustatud esitama pankrotiavalduse kui on selgunud osaühingu maksejõuetus. Arvestades eeltoodut ja tuginedes Pankrotiseaduse §-le 9 lg 1 ja § 13 palub võlgnik kuulutada välja OÜ Euronic pankrot. Kohus algatas võlgniku pankrotimenetluse algatas kohus 14.11.2007.a. määrusega ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre /t.l. 11-12/. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt: Omab võlgnik AS-s Hansapank arvelduskontot , mille saldo on seisuga 20.11.2007. a null krooni (Lisa 2).AS-s SEB Eesti Ühispank omab võlgnik arvelduskontot , mille saldo on seisuga 28.11.2007. a null krooni (Lisa 3).Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused (Lisa 4). Kontod on seisuga 20.11.2007. a. arestitud. Kassas võlgnikul 31.08.2007. a raamatupidamisbilansist (Lisa 5) nähtuvalt rahalised vahendid puuduvad. Ajutise halduri andmete kohaselt puuduvad võlgnikul ostjatelt laekumata arveid, samuti puuduvad võlgnikul nõuded kolmandate isikute vastu. Võlgniku puudub käibevara. Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei kuulu ega ole kuulunud võlgnikule ühtegi kinnistut. Eesti Autoregistrikeskuse andmeil (Lisa 6) ei ole võlgniku nimele liiklusregistris mootorsõidukeid registreeritud. Samuti ei ole võlgnik on märgitud vastutavaks kasutajaks ühelegi kehtivale registreerimistunnistusele. Seega puudub võlgnikul põhivara. Vara maksumus on 0 krooni. Võlgnikul on haldurile esitatud andmete kohaselt järgmised kohustused: 1)241 333 krooni Maksu- ja Tolliameti ees (Lisa 7). MTA nõue koosneb käibemaksu võlgnevusest, sotsiaalmaksu võlgnevusest, tulumaksu võlgnevusest, kogumispensionimaksu võlgnevusest ja töötuskindlustusmaksu võlgnevusest ja neilt arvestatavate intresside võlgnevusest. Võlgniku juhatuse liikme kohaselt on maksuvõlg MTA ees kokku 168 260 krooni. 2)97 946 krooni töötajate ees (lisa 8): -10 128 krooni H E ees. Nõue koosneb saamata jäänud töötasu nõudest ja puhkusekompensatsioonist; -17 441 krooni T H ees. Nõue koosneb saamata jäänud töötasu nõudest ja puhkusekompensatsioonist; -10 418 krooni T K ees. Nõue koosneb saamata jäänud töötasu nõudest ja puhkusekompensatsioonist; -10 064 krooni G K ees. Nõue koosneb saamata jäänud töötasu nõudest ja puhkusekompensatsioonist; -12 471 krooni A M ees. Nõue koosneb saamata jäänud töötasu nõudest ja puhkusekompensatsioonist; -3707 krooni K M ees. Nõue koosneb saamata jäänud töötasu nõudest ja puhkusekompensatsioonist; -4496 krooni K M ees. Nõue koosneb saamata jäänud töötasu nõudest ja puhkusekompensatsioonist; -10 702 krooni I V ees. Nõue koosneb saamata jäänud töötasu nõudest ja puhkusekompensatsioonist; -18 519 krooni H T ees. Nõue koosneb saamata jäänud töötasu nõudest ja puhkusekompensatsioonist;

3(6)

2-07-46330 Kokku on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi summas 339 279 krooni. Kokkuvõtvalt: Võlgniku 01.09.2006 - 14.11.2007 kasumiaruandest (Lisa 9) nähtub, et võlgniku kahjum märgitud perioodi kohta oli 392 590 krooni. Märgitud perioodil on võlgnik teeninud 806 816 krooni äritulu, kuid kulutanud ärikulude näol kokku 1 199 406 krooni, millest tulenevalt tekkis kahjum summas 392 590 krooni. Võlgnik alustas tegevust 2006. aastal. Põhitegevusena tegi teenustööna jalatsipealseid AS-le Samelin. 2006. aastal oli võlgnikul põhikohaga töötajaid keskmiselt 9 ning neile maksti 01.09.2006 - 14.11.2007. a palka 1 018 871 krooni (sh maksud). OÜ Euronic tegi teenustööna jalatsipealseid tellijale AS Samelin. AS Samelin ja OÜ Euronic leppisid tööde teostamise hinnad enne tööde alustamist esialgselt kokku alla jalatsi omahinna ning edaspidi toote töösse juurutamise käigus pidid pooled hakkama pidama läbirääkimisi tööde teostamise eest makstava tasu suurendamise osas. Pooled pidasid läbirääkimisi mitmel korral, kuid toote hindade suhtes kokkuleppele ei jõutud. Enamuse ajast töötaski võlgnik minimaalse tasu eest ning avalduse esitajale makstav teenustasu kingapealsete õmblemise eest oli alla kingapaari omahinna. Samuti oli makseraskustesse sattumise põhjuseks asjaolu, et iga kingapealse töösse võtmisel oli pooltel kokkulepe, et tellija saadab omalt poolt kohale tehnoloogi, kes näitab ette toote valmimise tehnoloogia. Teenustööde alustamisel oli pikka aega tootmises üks kindel kingapealse mudel mida töötajad valmistasid toote tehnoloogia selgekssaamisel väikese ajakuluga. Hiljem hakkas tellija andma töösse iga kahe nädala tagant uut kingapealse mudelit ja tööde teostamine nõudis väga suurt lisaajakulu igakordselt uue tehnoloogia selgeksõppimiseks ning toodang ei valminud vajalikul kiirusel. Seoses väga madalate teenustasu hindadega puudus avaldajal ka võimalus palgata lisatööjõudu, mille järele olnuks väga suur vajadus. Keerulisse finantsmajanduslikku olukorda sattunud võlgnik püüdis veelkord tellijaga jõuda kokkuleppele tööde teostamise eest makstava tasu osas, kuid tellija poolt tehtud pakkumine võlgniku finantsolukorda parandanud ei oleks. Makseraskustesse sattumise üheks suureks põhjuseks oli ka sage koostööpartneri poolne arvete mittetähtaegne tasumine, mis omakorda tekitas likviidsusprobleeme ja ei võimaldanud võlgnikul arveid õigeaegselt tasuda. Kuna töötajatele ei olnud võimalik vahendite puudumise tõttu enam septembrikuu töötasu välja maksta, ei olnud töötajad nõus tööd tegema ning võlgniku majandustegevus lõpetati 19.oktoobril 2007. a. Maksejõuetuse tekkimise ajaks oli august 2007. a, so peale kollektiivpuhkust, kuna sellel ajal oli toodangu valmimine peatunud ei olnud AS Samelin kohustust maksta ning võlgnikul puudusid vabad finantsvahendid nõuete rahuldamiseks. Seega on tänaseks kujunenud olukord, kus võlgnik esitas ise pankrotiavalduse. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale infole tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Võlgnikul on töötajatega töölepingud lõpetamata, aga kuna makseraskuste tõttu ei suutnud võlgnik töötajatele töötasu maksta keeldusid töötajad tööd jätkamast. Võlgnik ajutisele haldurile töölepinguid üle ei ole andnud. Ajutisest aruandest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad 392 590 krooni ulatuses võlgniku varasid. Võlgade nimekiri ei pruugi olla täielik. Seega on võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara, et teostada tagasivõitmist või tagasinõudmist. Vastavalt registriandmetele ei ole võlgnikul käesoleval hetkel ega varasemalt registreeritud vara.

4(6)

2-07-46330 Võlgnik tegi tööd AS-e Samelin tingimustel, et AS Samelin varustab võlgnikku vajalike masinate ja materjaliga, mis kuulusid AS-e Samelin. Seega oli võlgniku kohustus leida töötajad ja tööd ära teha. Sellest tingituna puudub võlgnikul vara seadmete ja materjalide näol. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse (Lisa 10). Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud võlgnikuga, osalenud istungil ja analüüsinud võlgniku tervendamise ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse § 23 lg-st 1 ja lg-st 2; § 29 lg-st 1 ja lgst 2, § 30 lg-st 1 ja § 31 lg-st 1 ja lg-st 3 ning justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71, teeb haldur ettepaneku: 1) lõpetada OÜ Euronic pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused; 2) mõista välja ajutise halduri tasu 15 000.- Eesti krooni (10 h x 1500.- krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) Terje Eipre arveldusarvele ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 4 503.- krooni (sisaldab km 18%) Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ arveldusarvele selliselt, et: a) mõista välja riigi arvelt ajutise halduri tasu Terje Eiprele summas 6 700.- Eesti krooni, millest kuulub kinnipidamisele mh tulumaks summas 1474.- Eesti krooni, töötuskindlustus summas 40.- Eesti krooni ja pensionikindlustus 134.- Eesti krooni, seega väljamaks haldurile netos 5052.- Eesti krooni. Tasule summas 6700.- Eesti krooni arvestatakse juurde sotsiaalmaks summas 2 211.- Eesti krooni ja tööandja töötuskindlustus summas 20.- Eesti krooni. Kokku kulutused riigil halduri tasu peale 8 931.- Eesti krooni; b) mõista kolmandalt isikult Just Invest OÜ-lt (reg. kood 11200669, aadress: Kiriku põik 4-4, Tallinn 10130) välja ajutise halduri tasu summas 8 300,- Eesti krooni ja ajutise halduri kulude katteks summa 4 503.- Eesti krooni (sisaldab km 18%); 3) määrata OÜ Euronic dokumentide hoidjaks juhatuse liige Janek Prümmel (ik elukoht Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduses toodud asjaolude juurde ja ajutine pankrotihaldur aruandes toodud seisukoha ja arvamuse juurde.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ning ajutise halduri poolt esitatud aruandega asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Pankrotiseaduse § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu ning ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara

5(6)

2-07-46330 tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgnikul puudub igasugune vara ning rahalisi kohustusi on tal summas 339 279 krooni. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale infole tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Kohus leiab pankrotimenetluses esitatud asjaolude ja dokumentaalsete tõendite põhjal ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Seega tuleb ajutisel halduril võlgnik likvideerida. Võlgniku dokumendid kuuluvad säilitamisele ja hoidmisele võlgniku endise juhatuse liikme poolt. Ajutise pankrotihalduri esitatud taotluse osas talle tasu summas 15 000 krooni ja tehtud kulude hüvitamiseks 4503 krooni määramiseks märgib kohus järgmist. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse. Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud likvideerijaga, kogunud andmeid vara ja võlgade kohta, osalenud istungil ja analüüsinud vara tagasivõitmisega seotud küsimusi. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kohus peab tasu suurust ja tehtud kulutusi põhjendatuks. Asjas on tuvastamist leidnud, et võlgnikul vara puudub. Nõusoleku ajutise halduri tasu osaliseks hüvitamiseks summas 8300 kr ja kulude 4503 kr hüvitamiseks on andnud kolmas isik JUST INVEST OÜ (registrikood 11200669, asukoht Kiriku põik 4-4 Tallinn 10130) kelle juhatuse liige on Janek Prümmel, kes on ka võlgniku üks viimastest juhatuse liikmetest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 6700 krooni tuleb Terje Eipre kasuks välja mõista riigi arvelt.

R.Undrest kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.