Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtujurist
Jekaterina Pavlenko
Määruse tegemise aeg ja koht
5. september 2017, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-12667
Tsiviilasi
T P hagi E S vastu valduse rikkumise kõrvaldamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T P (sünd XXX) Kostja: E S (sünd XXX)
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-17-12667 T P esitas Viru Maakohtule hagiavalduse E S vastu valdus rikkumise kõrvaldamiseks. Hagiavalduse kohaselt ehitas kostja hoone, mille osa ulatub hageja maatükile. Hageja leiab, et kostja rikub hageja valdust omavoliliselt ja palub kohustada kostja rikkumist kõr-valdama, kõrvaldades osa ehitisest hageja maatükilt. Hagiavaldusele on tõendina lisatud 2012. a koostatud asendiplaan.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 44 lg 1 alusel valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. AÕS § 48 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse §des 44 ja 45 nimetatud nõue lõpeb ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule. Kohus selgitab, et AÕS §-s 48 sätestatud üheaastane tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Kohtule esitatud asendiplaanist selgub, et naabri ehitis oli juba 2012.a ja seega hageja valduse rikkumisest on möödunud rohkem kui aasta. Hageja õigus esitada hagi valduse rikkumise kõrvaldamiseks on lõppenud ja hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik seetõttu saavutada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus peab vajalikuks märkida ka, et naabri poolt hoone ehitamine üle kinnisasja piiri võib kvalifitseerida AÕS § 80 või 89 alusel ehk omandi kaitse nõudena. Selle juures tuleb arvestada asjaoluga, et AÕS § 89 ega § 44 ei ole suunatud valduse või omandi rikkumisega seoses tekkinud tagajärgede kõrvaldamisele. AÕS § 89 alusel oleks nõude esitamine võimalik nt juhul, kui ehitamine on veel käimas. Tagajärgede kõrvaldamist oleks võimalik nõuda eelkõige kahju hüvitamise nõude esitamisega võlaõigusseaduse alusel. AÕS § 148 lg-te 1-2 alusel ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele lubama. Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. Heauskse ehitamise puhul oleks hagejal võimalik nõuda hüvitist, kuid hagiavalduses tuleb välja tuua sätte kohaldamise eeldused ja nende esinemist ka tõendada. Esitatud hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik hageja nõuet õigesti kvalifitseerida. Kohus selgitab ka, et hagiavalduselt tuleb tasuda riigilõiv riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 alu2
2-17-12667 sel. TsMS § 132 lg 4 p-de 1 ja 2 alusel on valduse või omandi kaitse nõude puhul tegemist mittevaralise nõudega ja hagihinnaks on 3500 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõiv 300 eurot RLS Lisa 1 järgi.
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.