Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
13.detsember 2007.a. kell 11.00 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-07-24752
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A. R. , M. N. ja A. R. vastu solidaarselt võla, summas 60 206,78 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS -registrikood: 10183757; asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu Esindaja:Liisa Saamot, postiaadress Rüütli 23, 51006 Tartu Kostjad: 1)A. R. ,isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx.xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxx 2)M. N. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx.x-xxx xxxxxx xxxxx xxxx 3)A. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista A. R. , M. N. ja A. R. solidaarselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks 60 206(kuuskümmend tuhat kakssada kuus) krooni 78 senti tarbijakrediidilepingust tuleneva võla katteks. 2.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3.Jätta Balti Investeeringute Grupi AS menetluskulud solidaarselt A. R. , M. N. ja A. R. kanda. Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja A. R. (põhivõlgnik) 09.08.2004 tarbijakrediidilepingu nr.04443/15kt, mille alusel andis nimetatud hageja kostjale krediiti summas 40 000 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus põhivõlgnik maksma hagejale intressi 25,68% krediidisummast aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest moodustas intress 41 091.79 krooni. Lepingu põhitingimuste alusel kuulusid lepingu suhtes kohaldamisele Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimused nr.K 1.0 (edaspidi üldtingimused). A.Raudseppaga sõlmitud tarbijakrediidilepinguga samal kuupäeval sõlmis hageja käenduslepingud M. N. ja A. R. , millega käendajad võtsid endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr. 04443/15kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike või tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks on kokku lepitud 121 092 krooni ning käenduse tähtajaks 01.09.2010. Kostja A. R. ei ole nõuetekohaselt täitnud oma lepingulisi kohustusi.Hageja poolt on saadetud kõigile kostjale 05.05.2006, 07.09.2006 ja 02.10.2006 lepingu ülesütlemishoiatused, milles paluti kahe nädala jooksul lepingust tulenevad võlgnevused likvideerida ning teavitati kostjaid lepingu ülesütlemise ohust. Kuna kostjad ei asunud võlgnevust tasuma ka hageja poolt antud tähtajal ning tasumata oli kolm järjestikust makset, ütles hageja 25.10.2006 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles, teavitades lepingu ülesütlemisest 25.10.2006 saadetud nõudekirjadega ka käendajaid. Seejärel sõlmisid hageja ja põhivõlgnik läbirääkimiste tulemusena 13.02.2007 tarbijakrediidilepingu nr.04443/15kt kokkuleppe nr.1 lepingu ennistamise ja tingimuste muutmise kohta, millega ennistati lepingu kehtivus, suurendati krediidisummat 11 604,16 krooni võrra ning intressimäära 31,05 %-ni aastas. Kuna põhivõlgnik ei täitnud jätkuvalt oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 08.03.2007 ja 28.03.2007 kostjatele kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kuivõrd kostjad meeldetuletustele vaatamata ei asunud oma lepingulisi kohustusi täitma, saatis hageja 21.05.2007 neile lepingu ülesütlemishoiatused ja ütles 18.06.2007 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Samal kuupäeval saadetud nõudekirjaga teavitati ka käendajaid lepingu ülesütlemisest. Ülesütlemisel oli põhivõlgniku võlg hageja ees kokku 53543.16 krooni, millest 36972.32 krooni moodustas tagastamata krediidisumma,6323,42 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,7394,46 krooni leppetrahv, 483,24 krooni viivis,2000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 369,72 krooni lepingu muutmise tasu. Kostjad ei ole ka pärast lepingu ülesütlemist asunud võlgnevuse likvideerimisele.
2 (4)
Neil asjaoludel ja toetudes VÕS §-dele 100, 101 lg 1 p 1 ja 2, 108 lg 1, 142 lg 1 ning 145 lg 1 ja 2 115 lg 1, 127 lg 1 ja 128 lg 1, 2 ja 4 taotleb hageja kostjatelt solidaarselt tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi , võla sissenõudmisega seotud kulude, kahjuhüvitise ning lepingu muutmise tasu, kokku summas 60 206,78 krooni väljamõistmist, millest 36972,32 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 6323,42 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3408,26 krooni viivis, 7394,46 krooni leppetrahv , 2000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 3738,60 krooni kahjuhüvitis ning 369,72 krooni lepingu muutmise tasu. Kostjate vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.24-25). A. R. ja M. N. on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 15.10.2007 (tl.85,86) ning A. R. 24.10.2007 (tl.84), kuid ükski kostjatest ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostjad , kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 82 lg 2,kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui võlgnik rikub kohustust võib võlausaldaja VÕS § 115 lg 1 alusel koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 128 lõigetest 1,2 ja 4 loetakse varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tulenevalt VÕS § 145 lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab VÕS § 145 lg 2 alusel käendatava
3 (4)
kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulutuste hüvitamise eest. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 65 lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 36-79) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Põhivõlgnikust kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisummana 36972,32 krooni; lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressidena, millised olid lepingus kokku lepitud 31,05 % krediidisumma kohta aastas 6323,42 krooni; sissenõutavaks muutunud viivistena 3408,26 krooni; leppetrahvina vastavalt lepingu üldtingimuste p.6.3 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, s.o. 7394,46 krooni; võla sissenõudmisega seotud kuludena vastavalt üldtingimuste p.5.3 ja 9.3 2000 krooni, kahju hüvitisena 3738,60 krooni (hageja poolt intressi näol osaline saamatajäänud tulu,mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas) ning lepingu muutmise tasuna 369,72 krooni. Seega kokku on hagejal alus nõuda põhivõlgnikult 60 206,78 krooni väljamõistmist. Kuna põhivõlgniku poolt sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud ka käenduslepingud ning nõuded ei ületa käenduslepinguga kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära, vastutavad käendajad M. N. ja A. R. kõigi nimetatud nõuete osas võlausaldaja ees solidaarselt põhivõlgnikuga. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda täies ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.