Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-04-732
Tsiviilasi
xxx aktsiaseltsi hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja xxx aktsiaselts (registrikood xxx; asukoht xxx); hageja esindaja Marek Aunver (Alarnex Grupp OÜ; Jõe tn 3, Tallinn 10151); kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx).
esindajad
I. Kinnitada xxx aktsiaseltsi ja xxx vaheline kompromiss järgmiselt:
Menetluskulude jaotus
2-04-732
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud xxx aktsiaselts esitas 22.06.2004 hagi xxx vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Menetluse käigus selgus, et xxx suri 18.02.2005, mistõttu taotles hageja menetluse peatamist, kuni õigusjärglase kindlakstegemiseni. Kohus tegi vastavasisulise määruse 11.04.2005. 24.09.2007 vormistatud määrustega uuendas kohus menetluse ning lubas menetlusse xxx üldõigusjärglasena xxx. 05.12.2007 on pooled esitanud omavahel sõlmitud kompromissi, mille paluvad kinnitada ning menetluse tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 430 ja §-s 432.
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 420 krooni 21.06.2004 Maksu-ja Tolliameti kontole nr 221013264340 Hansapangas viitenumbrile 1201015, selgitusega „Hagiavaldus 21.06.04.a. xxx).
2(3)
2-04-732 Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejale tagastada menetluses tasutud pool riigilõivust summas 210 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda xxx aktsiaseltsi arveldusarvele nr 2410586275900018 Hansapangas, viitenumbriga 1180005555, selgitusena märkida xxx, tsiviilasja nr 2-04-732. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (edaspidi TsMS RS) § 3 sätestab, et enne TsMS RS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna hageja on esitanud hagi 22.06.2004, siis kuuluvad menetluskulud jaotamisele varem kehtinud TsMS järgi. Kuna pooled on esitanud kokkuleppe, siis tuleb kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 62 alusel mõista kohtukulud kostjalt välja. Pooled on esitatud kompromissis kokku leppinud, et kohtukulud jäävad poolte enda kanda, kuid kostja on nõus tasuma hageja tasutud pool riigilõivust. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 400 krooni, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 210 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista kohtukuluna hageja kasuks riigilõiv summas 210 krooni.
Merike Varusk Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.