Eesti Energia AS hagi Allar Atsi vastu 8191 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.10.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik
Allar Atsi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Energia AS, esindaja Karin Lehari Kostja Allar Ats, esindaja Jelena Smorodina
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 08.10.2007 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Eesti Energia AS palus Allar Atsilt välja mõista 8191 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 21.05.2002 elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr 21901055-2/12.03.2001 tarbimiskoha, asukohaga X Pärnu linnas, elektrienergiaga varustamiseks. 03.02.2006 leiti, et kostja on rikkunud arvesti taatlusplommid, programmkellal ja peakaitsmel on eemaldatud plommid. OÜ Jaotusvõrk esindaja koostas olukorra fikseerimise kohta akti nr 019213. Selle akti alusel koostati omavolilise kasutamise arvestus summale 8187, 06 krooni käibemaksuga, mille alusel koostas hageja 24.04.2006 arve nr 28947384. Elektrikontrollikeskuse elektriarvesti ekspertiisiakti kohaselt on arvesti nr 19447956 rikutud plommide tõttu kasutamiskõlbmatu. Akti kohaselt on plommid rikutud, mis viitab otseselt arvesti avamisele. 30.06,2006 esitas kostja kaebuse Energiaturu Inspektsioonile (ETI), milles palus lugeda põhjendamatuks 24.04.2006 arve esitamine
suurusega 8191, 20 krooni elektrienergia eest. ETI 19.06.2006 otsusega kostja kaebus rahuldati põhjusel, et arve aluseks oli õigusnormidega vastuolus olev akt nr 019213. Hageja leiab, et kostja kasutas hageja poolt osutatud võrguteenust ja tarbis elektrienergiat omavoliliselt, jättes selle eest tasumata, st kostja ei ole järginud õigusnorme ega täitnud oma lepingulisi kohustusi. Kostja on kohustatud hagejale arve tasuma. Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Tõele ei vasta hageja väide, nagu oleks kostja rikkunud arvesti taatlusplommid. Elektrikilp asub Karusselli tänaval. 2005.a juunist kuni novembrini teostati elektrikilbi juures kaevetöid ja arvestile oli ligipääs kõigil möödujatel, mille eest kostja ei vastuta. ETI rahuldas kostja kaebuse, otsus on jõustunud. Vaatamata sellele soovib hageja ikkagi põhjendamatult esitatud arve tasumist. Selline käitumine on vaadeldav hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte rikkumisena ning on õigusvastane. Hageja jätab tähelepanuta asjaolu, et omavoliliselt tarbitud elektrienergia koguse ja maksumuse arvestamine toimub vastava akti alusel, mille koostamise nõudeid ta rikkus. Hageja nõue on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
3.Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4000 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt on võimalik hagi rahuldada osaliselt, kuivõrd hagi on kohtuotsuses märgitud ulatuses ja kohtu uuritud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võrguühenduse kasutamise lepingus nr 21901055V/12.03.2001.a, mille kostja on allkirjastanud, on märgitud, et võrguühenduse liitumispunktiks on liitumiskilp hoone seinal. Sellega kostja tunnistab, et kilp asub hoone seinal ja väited selle asumisest mujal, tema kontrolli alt väljas oleval territooriumil, pole tõesed. Sama asjaolu tõendavad ka hageja esitatud väidetavalt 03.02.06 tehtud fotod, kuid hagiavalduses osundatud kuupäev on ilmselt ekslik, sest fotodel on sirelid ja muru liiga rohelised.
4.Kostja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust, kostja kohustuseks oli säilitada kilbis olevate plommide korrasolek - elektri müügi kord p. 6.2. Kostja pidi teadma, et plommide mittekorrasolekul võidakse teda süüdistada elektrivarguses.
5.Hageja ei ole teinud kõike ebatavaliselt suure kahju ärahoidmiseks. Kui monopoolne võrguettevõte avastas rikkumise, siis oleks ta pidanud kostjat hoiatama kahju tekkimise võimalikusest, mis tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg 2 mõttest.
6.Hageja ei ole analüüsinud kostja elektritarbimist ja -tarvikuid. Pole teada, kas kostja tarbimine on suurenenud või vähenenud, millega kostja elektrit kulutas, kas plommide rikkumine on mõjutanud tarbimist.
7.Hageja on esitanud hagi ettevalmistamata. Tõenditel (lisa 8-9) olev kuupäev on ilmselt vale, ei ole uurinud, kas kilbi teisaldamise juures võidi plommid kilbis rikkuda.
8.Hageja poolt kostjale määratud sanktsioon on ETI poolt tühistatud, mis oleks aluseks hagi mitterahuldamisele, kuid pädev organ kahju tekkimist fikseerivat akti ei tühistanud. Sellega on plommide mittekorrasolek tuvastatud, millega hageja võis kahju saada ja millest kostja võis kasu saada. Kuna pooled on rikkunud oma hoolsuskohustust, mille rakendumisel oleks kahju tunduvalt vähenenud, kuulub hagi rahuldamisele osaliselt - 4000 krooni ulatuses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
10.Kohus tuvastas asjaolud, mis ei võimalda kostjalt hageja kasuks võlga välja mõista. Vale on kohtu järeldus, et kilp asub hoone seinal ja väited selle asumisest mujal, kostja kontrolli alt väljas, pole tõesed. Kostja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et elektrikilbile on vaba ja takistamatu ligipääs kõigil isikutel, kuna piirdeaia väravad ei ole lukustatud ja maja hoov on valveta. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et kostja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust ja tema kohustuseks oli säilitada kilbis olevate plommide korrasolek. Kostja olukorra akteerimisel ei osalenud ega näinud seetõttu plommide seisundit. Kuigi hagejal olid kostja kontaktandmed olemas, ei kutsutud kostjat kohale, mis annab alust kahelda aktis fikseeritud andmete õigsuses. Kohus tuvastas õigesti, et ETI on tühistanud hageja poolt kostjale määratud sanktsiooni, kuid jättis tähelepanuta asjaolu, et hageja rikkus akti koostamisel kehtestatud nõudeid. ETI akti ei ole vaidlustatud. Nõuetele mittevastav akt ei saa olla omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning maksumuse määramise aluseks. Kuna hageja ei järginud kehtestatud korda, jäi plommide mittekorrasolek tuvastamata. Jääb arusaamatuks, miks ei kohaldanud kohus Majandusja Kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kehtestatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korda“, mille täitmine on kohustuslik kõigile elektrienergia edastamise, jaotamise või müügiga tegelevatele võrguettevõtjatele ja müüjatele ning selle eiramine on lubamatu. Kohtu järeldus hagi osalise rahuldamise kohta on arusaamatu. Kohus ei märkinud otsuses väljamõistetud summa arvestuslikku põhjendust. Seega hagi rahuldamine 4000 krooni ulatuses on kostja arvates täielikult põhjendamatu. Kohtul oli piisavalt alust jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebustele
11.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
13.TsMS § 436 lg 1 järgi peab olema kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1). Otsuse sisule esitatavad nõuded on sätestatud TsMS §-s 442.
14.TsMS § 442 lg 7 järgi märgitakse otsuse kirjeldavas osas loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Maakohtu vaidlustatud kohtuotsuses kirjeldav osa puudub.
15.Otsuse põhjendav osa ei ole kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetega. Kohtuotsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on otsuse põhjendavas
osas märkinud, et hagi on osaliselt, so 4000 krooni ulatuses õiguslikult põhjendatud. Milles hagi õiguslik põhjendatus seisneb, kohtuotsusest ei selgu. Seadusi, mida kohus kohaldas, otsuse põhjendav osa ei sisalda. Ainuke viide on VÕS § 139 lg 2 mõttele, kuid kohtuotsuses ei ole põhjendusi selle sätte kohaldamise kohta, so milline on kahjuhüvitise ulatus, milles hagejast tulenevad asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohtuotsusest ei selgu, milliste kaalutluste või arvestuse alusel leidis kohus, et kostjalt tuleb välja mõista nimelt 4000 krooni. Kohus ei ole otsuses ka kõiki tõendeid analüüsinud ega põhjendanud, miks ta mõnda tõendit ei arvesta, samuti on puudulikult esitatud kohtu tuvastatud asjaolud.
16.Maakohus märkis otsuses, et hageja esitas hagi ettevalmistamata. Kui kohus leidis, et hageja poolt on asja lahendamiseks vajalikud asjaolud esile toomata ja tõendid puudulikud, oleks kohus võinud TsMS § 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesande täitmise tagamiseks teha hagejale ettepaneku nende täiendavaks esitamiseks, võimaldades seda teha ka kostjal. TsMS seda ei keela.
17.Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, st kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud (TsMS § 656 lg 1 p 5), ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
18.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.