lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-13734/8

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 06.12.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-13734/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.12.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1573
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts KITZINGER-PROGRESS10084848(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-07-13734

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.12.2007.a Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-13734

Tsiviilasi

AS-i Kitzinger Progress hagi FIE Vxxxx Txxx vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS Kitzinger Progress, registrikood 10084848, asukoht 48106 Linnu 2 Põltsamaa linn, esindaja juhatuse liige Aave Kirsimägi esindaja jurist Aare Hõbe, OÜ Incure Inkasso Agentuur, Laki 14a Tallinn Kostja: FIE Vxxxx Txxxx registrikood 10833971, asukoht 48020 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja jurist Jaan Nurk, OÜ Tõde, Essu side Haljala vald

Kohtuistungi toimumise aeg

23.11.2007.a

RESOLUTSIOON

Jätta AS-i Kitzinger Progress nõue FIE Vxxxx Txxxxvastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta AS-i Kitzinger Progress kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Pooltel on õigus enne otsuse tervikuna kuulutamist loobuda kaebuse esitamisest. Kohus tuvastas: Hageja nõuded ja põhjendused AS Kitzinger Progress esitas FIE Vxxxx Txxx vastu 46020 krooni nõude. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt 2006.a veoauto kasti remondi. Hageja teostas töö ja esitas tasumiseks arve 81420 krooni. Kostja tasus 35400 krooni, ülejäänud keeldus tasumast, väites, et töö eest küsitakse liiga kõrget hinda. Töö hinna kohta kirjalikku kokkulepet ei sõlmitud, kuna täpne töö maht selgus alles töö tegemise käigus. Summa selgumisel teatas hageja töötaja Ixxxx Nxxx kostjale töö lõpliku hinna telefoni teel ning kostja nõustus sellega. Hageja on hinna määramisel lähtunud ettevõttes kehtestatud hinnakirjast ning need hinnad on võrreldavad teiste sarnast teenust pakkuvate ettevõtete hindadega. Kuna hageja põhitegevusala ei ole hindade sissenõudmine, loovutas hageja nõude sissenõudmise õiguse OÜ-le Incure Inkasso Agentuur. Hageja tasus OÜ-le Incure Inkasso Agentuur 6516,43 krooni teenustasu, nimetatud summas on hagejale tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Hageja nõue kostja vastu on põhivõlg 46020 krooni ja kahjuhüvitis summas 6516,43 krooni. Kostja vastuväited Kostja FIE Vxxxx Txxk nõuet ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kasutab hageja pahatahtlikult ära olukorda, kus töövõtuleping jäi kirjalikult sõlmimata, hageja ei pakkunud mingit võimalust kokkulepitut vormistada. 24.04.2006.a hageja juhatuse liige Axxx xxxxxxxxx tegi peale mõõtmist ja kalkuleerimist tööle hinnapakkumise 30000 krooni. Seega on kokku lepitud hinnas 30000 krooni. Kostja on hinna tasunud ja lisaks ka käibemaksu. Teostatavateks töödeks lepiti kokku: haagise kasti põhja keevitada 8 mm paksune alumiiniumleht ja külgedele 4 mm paksune alumiiniumleht 75 cm kõrguselt. Töö teostamise ajaks lepiti kokku mai esimene pool, kuid faktiliselt teostati töö alles augusti keskpaigaks. Hageja esitas 15.08.2006.a arve, arvel on lahti kirjutamata, millistest komponentidest summa koosneb, töö nimetuseks on autokast, mida kostja pole kunagi tellinud. Kostja arvet ei tunnistanud. Hageja esitas alles kohtu kaudu lahtikirjutatud arve, kus esinevad suured juurdekirjutused. OÜ Mecardo poolt on teostatud kasti siseelementide maksumus, millest nähtub, et hageja on kostjale esitatud arvel teinud juurdekirjutusi ja pole teinud kokkulepitud tööd kokkulepitud materjalist. Kokku oli lepitud põhi 8mm, kuid töö on tehtud 10 mm alumiiniumlehest; juurdekirjutused: põhi 497,58 kg, kuid tegelikult kaalub 412,425 kg (10 mm), kui oleks tehtud õige paksusega materjalist, siis oleks kaal 246,24 kg; küljepleki kaal on hagejal samuti juurdekirjutusega, kokku 147,27 kg, kuid tegelikkuses oli 123,12 kg. Hageja väide, et keegi Ixxxx Nxxx oleks helistanud töö lõpliku hinna kohta, on vale. Kostja kinnitab, et esimest

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

korda saadeti sõnum 15.08.2007.a, et tulla haagisele järele. Kostja pole mitte kunagi nõus olnud eelarve ületamisega. Ning isegi siis, kuis kostja läks 15.08. haagisele järele, ei öeldud, et eelarvet on ületatud. Faktiliselt oli arve juba 15.08. postitatud. Alles kaks päeva peale töö kättesaamist s.o. 17.08 helistati ja öeldi, et töö läks kallimaks, samal päeval sai kostja kätte ka

15.08.postitatud arve. Kostja pole mitte kunagi näinud hagiavalduses väidetud „ettevõttes kehtestatud hinnakirja“. Hagejale kui töövõtjale oli töö eelarve 30000 krooni siduv, hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid suuliselt töövõtulepingu kostjale kuuluva veoauto kasti remondiks, töö pidi teostama hageja. Hinnapakkumise tegi hageja 24.04.2006.a ning valmistöö viis kostja ära 15.08.2006.a. Kostja on töö eest tasunud 35400 krooni s.o 30000 krooni, millele lisandub käibemaks. Käesolevas asjas tuleb kohtul tuvastada, kas poolte vahel oli kokkulepe töö maksumuse osas. VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv ning sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Nimetatud sättest nähtub, et vastupidise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kostja väitis kohtuistungil, et 30000 oli kokkulepitud lõpphind, 15.08. tõi kostja valmis töö hageja juurest ära ning ka siis ei öeldud, et eelarvet ületati, alles 17.08. helistas hageja töötaja Ixxxx Nxxx ja ütles, et töö läks kallimaks. Hageja seaduslik esindaja Aave Kirsimägi andis ütlusi selles, et esialgu oli Vxxxx Txxxxx juttu portede katmisest ja remondist maksumusega umbes 30000 krooni ja arvestusega, et kui tekib lisakulusid, siis on materjali kilohind 100 krooni; kasti põhi oli sedavõrd amortiseerunud, et ei saanud külgesid remontima hakata, sest polnud kuhugi keevitada, lisandus põhja remontimine; kuna põhi peab kandma suurt koormust, sai tehtud 10mm alumiiniumplekist; kõikide muudatustega oli Vxxxx Txxx nõus, rõhutasime talle, et töö maksumus on 100 krooni kilo. Tunnistaja Ixxxx Nxxx andis ütlusi selles, et Vxxxx Txxxxx teatati peale veoauto kasti mõõtmist hinnaks 30000 krooni; peale remondi alustamist ilmnes, et on vaja teha lisatöid, Vxxxx Txxxxx öeldi, et hind tuleb 100 krooni kilo sealhulgas töö ja materjal, Vxxxx Txxx oli nõus; tunnistaja suhtles kostjaga remondiküsimuses vahetult, ei mäleta, mitu korda helistas; Vxxxx Txxxxx öeldi, et küljed peaks tegema vähemalt 4 mm paksusest alumiiniumlehest ja põhja 10 mm alumiiniumlehest ning materjali mark peaks olema mereveekindel; 30000 oli orienteeruv hind ainult portede katmiseks ilma käibemaksuta, 69000 on ported ja põhi kokku ilma käibemaksuta. Tunnistaja Axx Txxxxandis ütlusi selles, et tema on FIE VxxxxxTxxx autojuht, Vxxxx ütles, et töö läheb maksma 30000 – 36000, Vxxxx rääkis seda siis, kui viis käru remonti, täpselt ei tea, milline töö konkreetselt nii palju pidi maksma. Eeltooduga on tõendatud, et pooled leppisid töö hinnaks kokku 30000 krooni, selliseid ütlusi andis tunnistaja Ixxxx Nxxx ning kinnitasid ka pooled. Kaudselt tõendavad hinnakokkulepet ka tunnistaja Axx Txxxx ütlused. Kuna vastupidise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud, siis pidi eelarve olema siduv. FIE Vxxxx Txxx on tasunud 30000 krooni koos käibemaksuga s.o kokku 35400 krooni. Pooltel on õigus sõlmida töö hinnas uus kokkulepe. Kohtul tuleb tuvastada, kas poolte vahel oli täiendav kokkulepe töö hinna muutmiseks s.o uus kokkulepe töö hinnas seoses tööde mahu

suurenemisega. Algselt oli kokku lepitud veoautokasti külgede remondis, kuid kuna kasti põhi oli väga amortiseerunud, tuli remontida ka seda. Hageja väide on, et kostjale teatati, et hind tõuseb seoses tööde mahu suurenemisega. Hageja on hagiavalduses väitnud, et töö lõpliku hinna selgumisel teatas hageja töötaja Ixxxx Nxxx kostjale töö lõpliku hinna telefoni teel ja kostja nõustus sellega. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et kostja kutsuti kohale ning siis teatati hinnatõusust. Seega on hageja nimetanud kahte erinevat varianti töö lõplikust hinnast teavitamise kohta – telefoni teel ja kostja väljakutsumisega. Kostja väitis, et välja teda keegi ei kutsunud, hageja juures käis, kui hinnapakkumine tehti ning pärast käis tööl järel. Tunnistaja Ixxxx Nxxt andis ütlusi selles, et helistas kostjale, kui töö sai valmis ning ei mäleta, mitu korda veel helistas. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostjat oleks teavitatud hinna tõusust. Kummagi poole ütlused ei ole tõendiks, tõendiks on tunnistaja Ixxxx Nxxx ütlused. Tunnistaja ei ole väitnud, et tema teatas kostjale eelarve ületamisest seoses tööde mahu suurenemisega ei telefonitsi ega kostja väljakutsumisega, helistas alles siis, kui töö oli juba valmis. Muid tõendeid hageja hinna suurenemisest teatamise kohta ega kostja nõusoleku kohta ei ole esitanud, seega on hageja väide tõendamata. Kui hageja oleks kostjale helistanud, oleks seda lihtne tõendada telefonikõnede väljavõtetega, vastavat väljavõtet ei ole hageja esitanud, seega asub kohus seisukohale, et vastavat kõnet ei ole tehtud. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja töö teostama esialgselt nimetatud hinnas ning puudub alus täiendava tasu nõudmiseks Kostja on esitanud vastuväiteid ja tõendeid ka hageja poolt teostatud töö hinna kohta, väites, et töö võinuks teostada odavamalt, kui seda tegi hageja; hageja on materjalis – alumiiniumplaadid, millega käru remonditi - teinud juurdekirjutusi, kärule ei kulunud nii palju materjali, kui hageja väidab. Kostja esitas OÜ Mecardo poolt koostatud käru (veoautokasti) mõõtmise tulemused. Hageja on vastuseks väitnud, et tööle kuluvast materjalist jäävad jäägid, tellija tasub kogu materjali eest - nii selle eest, mis tegelikult kulus, kui ka jääkide eest - tellija võib jäägid endale võtta. Kohus asub seisukohale, et kostja nimetatud väidetel ei ole õiguslikku tähendust. Kuna kostja väide oli, et eelarve oli siduv ja kohus asus samale seisukohale, siis puudub alus täiendavalt hinnata, kas hageja poolt nimetatud hind oli sisuliselt põhjendatud. Kohus märgib siiski, et töövõtu üldpõhimõte on, et töö teostaja teeb töö omal riisikol. Kostja ega ükski teine töö tellija ei saa kanda majanduslikku riski selles, et tööde teostaja ostis tegelikkuses rohkem materjali, kui konkreetse tellimuse teostamiseks kulub. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.

Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja