Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

V05079798238, B05069541524, B05059311056 ja V05059303799 ning kostja võlgnevus hagejale viimase esitatud arvete alusel on hagiavalduse esitamise seisuga 2895,82 krooni. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.12 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Kostja viivis alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 24.08.2007.a. on 3268,02 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist põhivõlast väiksemas ulatuses so summas 2894,82 krooni. VÕS §-de 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-de 1, 6 ja 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt võlgnevuse 5790,64 krooni (sh põhivõlg 2895,82 krooni ja viivis 2894,82 krooni) väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja ei vaidlusta põhivõla suurust , kuid palub vähendada väljamõistetavat viivist. Kostja leiab, et alates tema vahistamisest 03.05.2006.a. ei ole viivise arvestamine enam põhjendatud, kuna kostja muutus maksejõuetuks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Liitumislepinguga ( tl 8-9) ja kostja omaksvõtuga on tõendatud, et pooled sõlmisid 11.05.2005.a. lepingu, mille alusel hageja pidi kostjale osutama mobiilside teenust. Järelmaksuga müügilepinguga (tl 10-12) ja kostja omaksvõtuga on tõendatud, et EMT Esindused AS ja kostja sõlmisid 11.05.2005.a. ka mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt järelmaksu tasumine pidi toimuma EMT teenuste eest esitatud arvete alusel. Liitumislepingust nähtuvalt on selle osaks ka EMT teenuste kasutamise üldtingimused (edaspidi Üldtingimused). Liitumislepingus on kostja oma allkirjaga kinnitanud, et on üldtingimustega tutvunud. Üldtingimuste ( tl-d 22-26) p 3.2.2 kohaselt oli kostja kohustatud õigeaegselt tasuma teenuste arveid. Arvete (tl 14-17) ja kostja omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks, et hageja esitas kostjale teenuste ja telefoni eest tasumiseks arveid kokku summas 2958,90 krooni, kuid kostja ei ole arveid täielikult tasunud ja hagi koostamise seisuga (24.08.2007.a.) on kostjal tasumata 2895,82 krooni. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja on oma kohustust temale osutatud mobiilside teenuse ja järelmaksuga ostetud telefoni eest tähtaegselt tasuda rikkunud, tuleb tasumata 2895,82 krooni VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS §-s 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Pooled on viivises kokku leppinud Üldtingimuste punktis 5.12, mille kohaselt EMT-l on õigus nõuda kostjalt viivist arvete tasumisega hilinemise eest maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist viimase arve maksetähtpäevale ( so 06.07.2005.a. arvest nähtuvalt 20.07.2005.a.) järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 24.08.2007.a. 753 päeva eest summas 3268,02 krooni. Tulenevalt 20.juuliks 2005.a. tekkinud põhivõla suurusest 2895,82 krooni on kohtu hinnangul hageja poolt viivise arvestamine ( 4,34 krooni päevas) toimunud kooskõlas VÕS § 113

2 (3)

lg 1 kolmanda lausega ja Üldtingimuste punktiga 5.12. 24.08.2007.a. seisuga oli viivis 3268,02 krooni, millest hageja nõuab 2894,82 krooni väljamõistmist. Kostja palub viivise vähendamist veelgi, taotledes viivise arvestusest välja jätta tema eelvangistuses viibitud aja. Kostja väitel, mida tõendab ka kinnipeetavate registri väljatrükk ( tl 2) on kostja alates 05.05.2006.a. vahistatud. Kohus peab usutavaks kostja väidet, et veel enne seda oli ta kahtlustatavana 48-tunniks kinni peetud. Seega on kostja alates 03.05.2006.a. viibinud eelvangistuses. Kohtul on VÕS §-st 162 lg 1 tulenevalt võimalus ebamõistlikult suurt leppetrahvi vähendada leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. VÕS § 113 lg 8 kohaselt on §-s 162 sätestatu kohaldatav ka viivise vähendamisel. Riigikohtu 14.06.2005.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-66-05 on asutud seisukohale, et kui viivise vähendamist taotleb kostja, on nimelt tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg. Sel juhul tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Samas lahendis on riigikohus rõhutanud, et ainuüksi kahju puudumine võlausaldajal ei õigusta viivisenõude rahuldamata jätmist, kuid võib olla aluseks viivisenõude vähendamisele. Leppetrahvi alandamine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Hageja ei nõua viivist põhivõlast suuremas ulatuses. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tema eelvangistuses viibimine võiks olla aluseks viivise vähendamisele. Üksnes isiku eelvangistuses viibimise fakt ja temal seal töötamise võimaluse puudumine ei ole kohtu hinnangul selliseks asjaoluks, mille tõttu viivise arvestamine võlgniku suhtes oleks ebaõiglane. Eelvangistuses viibimine iseenesest ei välista isikul muude sissetulekute (näiteks raha laekumised teistelt isikutelt) ja vara olemasolu. Pooled olid viivise maksmise kohustuses ja selle suuruses liitumislepingu sõlmimisel kokku leppinud. Seega oli kostja täielikult teadlik hageja esitatud arvete tasumata jätmise tagajärjest. Viivise rakendumine sõltub võlgnikust enesest. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kostja oli viivituses juba alates esimese so 23.05.2005.a. arve maksetähtpäevast (30.05.2005.a.) ega võtnud ligemale aasta jooksul ( kuni vahistamiseni) midagi ette võla likvideerimiseks. Hageja juba 06.07.2005.a. pöördus kostja poole võlanõudega ( tl 13), kuid kostja sellele ei reageerinud. Kostja seletuse kohaselt jätkus juhutöödega teenitust üksnes toimetulekuks ja tema arved oli trahvide tasumise katteks arestitud. Arvestades kostja poolt esile toodud asjaolusid (väike sissetulek, varasemad trahvid) ja seda , et kostja jättis tasumata juba esimese arve, on alust arvata, et kostja sõlmis liitumislepingu ja järelmaksuga müügilepingu ajal, mil tal tegelikult raskused oma rahaliste kohustuste täitmisel olid juba tekkinud. Kuid vaatamata sellele võttis kostja endale täiendavaid rahalisi kohustusi. Selliselt tegutsedes ei ole kostja hageja suhtes käitunud VÕS §-s 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttest lähtuvalt ja kohus ei pea põhjendatuks viivise vähendamist. Peale eelvangistuses viibimise pole kostja muid aluseid viivise vähendamiseks esile toonud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivisena välja mõista hageja nõutud 2894,82 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks tasumata teenuse ja kauba eest ning viivise katteks välja mõista 2895,82+2894,82 so kokku 5790,64 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda TsMS §-s 174 sätestatud korras

Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.