Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Jätta rahuldamata S T’i hagi A L vastu võla nõudes. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ laenas hageja , S T kostjale A L 17.08.2004 korteriostuks 28 000 krooni (1789,53 eurot).
lk 2 Poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu laenuleping. Laenu kandis hageja oma pangakontolt üle kostja pangakontole. 10.mail 2016.a. pöördus hageja peale autoõnnetust (metskits jooksis autole ette ja auto purunes) kostja poole laenulepingu ülesütlemiseks ja laenu tagastamiseks, kuid kostja teda tuppa ei lubanud ning ajas ta sealt minema. 01.jaanuaril 2017.a. saatis hageja kostjale SMS sõnumi, milles kordas oma soovi laenu tagastamise kohta. 14.märtsil 2017.a. teatas hageja kostjale oma esindaja kaudu, et laenuleping on laenuandja poolt 10.05.2016 üles öeldud ning kostja on kohustatud talle laenu summas 1789,53 eurot tagastama. Samas kirjas hoiatas hageja, et kui kostja võlga 1.aprilliks 2017.a. ära ei maksa, siis pöördub ta kohtusse ning siis lisanduvad lisaks laenu põhivõlale veel ka menetluskulud. Vastavalt Võlaõigusseaduse §-le 398 lg.1 , kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Sama sätte lõike kaks kohaselt võib intressita laenulepingu üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata. Kostja, hageja pöördumistele vaatamata laenu tagasi ei maksa, vastupidi, on hakanud väitma, nagu poleks ta saanud laenu, vaid tegemist olevat kinkega kolmandale isikule, hageja tütrele. Hageja kinnitab, et tegemist oli laenuga kostjale ning kõik kostja muud väited on valed ning ei vääri tähelepanu. Asjaolu, et tegemist oli laenuga võib kinnitada ka hageja poeg A T. Hageja palub kostjalt otsusega välja mõista ka mentluskulud alljärgnevalt. Hageja tasus menetluskulusid kokku 849 eurot, sellest 225 eurot lõivu ja 624 eurot õigusabi eest. Õigusabi tasu kujunes hagimaterjalidega tutvumise, õigusliku positsiooni kujundamise 2 tundi ja hagiavalduse koostamise tulemusena 2 tundi x 130 eurot, lisaks käibemaks (130x 4 =520 eurot) x 0,2 = 624 eurot. Kooskõlas TsMS §-ga 174 palub hageja määrata kindlaks menetluskulud rahaliselt ja need välja mõista kostjalt hageja kasuks. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendab hageja avaldusele lisatud arvega , kirjadega ja telefoni sõnumi väljatrükiga, samuti tunnistaja ütlustega. Juhindudes VÕS §-st 398 palub hageja: 1.Välja mõista kostjalt A Llt, hageja S T, kasuks võlg summas 1789,53 eurot.
2.Välja mõista kostjalt A Llt, hageja S T kasuks, menetluskulud riigilõivu ja esindajatasu näol summas 849 eurot.
3.Välja nõuda kostjalt hageja kasuks seadusjärgne viivis võlgnetavalt summalt igal kalendripäeval kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
lk 3
02.mail 2017 esitatud vastuses kostja vastusele /t.l. 24/ on hageja asunud seisukohale et võib olla tõsi, et ta kasutas selle raha ära E T teadmisel, kuid see ei muuda laenu veel kinkelepinguks. Kostja on hageja väidete kohaselt kelm, ta väited on valed. Kostja ei soovi hagejale laenu tagasi maksta, mistõttu ta mõtleb välja põhjuseid, milliste alusel oleks võimalik laenu mitte tagastada. Kostja ostis korteri enda nimele ning selleks ta võttis pangalaenu. Ka pangalaen oli tema nimel. A L tahtis hagejalt saada laenu tegelikult 56 000 eesti krooni korteri ostmise omaosaluseks, kuid kuna hageja teda niivõrd ei usaldanud, mistõttu andis laenu pooles ulatuses soovitust. Et laenuleping oli, tõendab pangaülekanne, mille kohaselt kanti raha hageja arvelt A L arvele. Seega on alusetu kostja väide, et hageja pole suutnud laenulepingut tõestada. Vastavalt Võlaõigusseaduse §-le 398 lg.1 , kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Sama sätte lõike kaks kohaselt võib intressita laenulepingu üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata. Hageja palub hagi rahuldada täies ulatuses, menetluskulud kostjalt välja nõuda hageja kasuks.
08.08. 2017 esitatud menetluskulude taotluses lisas hageja eeltoodud kulule veel esindamise kohtus, eel ja kohtuistungil, kokku menetluskulu 936 eurot s.h. käibemaks 156 eurot. Lisandub riigilõiv 225 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 18/ ei tunnista hageja nõuet ja palub selle
jätta täielikult rahuldamata. Kostja vastuväited:
1.Kostja (A L) on nõus hageja (S T) väitega, et hageja kandis kostja pangakontole 17.08.2004 a. raha 28 000 krooni (1789,53 eurot), mida hageja on tõendanud ka hagiavaldusele lisatud tõenditega, kuid ei nõustu hageja väitega, et tegu oli laenuga kostjale.
2.Kostja ei nõustu hageja väitega, et tegemist oli tähtajatu laenulepinguga, seega ei saa kohaldada võlaõigusseaduse § 398 sätteid. Hageja väide laenulepingu olemasolust oli kostjale üllatuseks. Esmakordselt mainis hageja laenulepingu olemasolu 12.a. (kaksteist aastat) hiljem (raha ülekande hetkest), pärast kostja ja hageja tütre E T vahelise kooselu purunemist, olles teadlik nimetatud rahasumma kasutamisest oma tütre hüvanguks. Kostja ei ole sõlminud hagejaga seadusest tulenevat laenulepingut.
3.VÕS §8. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Kostja on seisukohal, et tegemist oli kingitusega. Kostja on hageja poolt raha ülekandmise hetkest alates olnud teadmisel, et hageja soovib teha kingitust oma tütrele E T ́ile ,kes oli sellel hetkel kostja elukaaslane, ega oota selle eest vastuteenet ja ei soovi raha kunagi tagasi saada. Seda kinnitab ka E T, kelle teadmisel kõnealust rahasummat kasutati. Vastuses hagiavaldusele lisatud kostja väidete tõendamiseks ja hageja väidete ümberlükkamiseks E T kinnitus (lisa 1).
lk 4
4.Hageja ei ole esitatud tõenditega tõendanud, et hageja (S T) ja kostja (A L) on sõlminud omavahel tähtajatu laenulepingu.
5.Ülaltoodut arvesse võttes palub kostja kohtul jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
6.Kostja on väljendanud arusaamatust, miks hageja on laenu tagasi nõudma asunud 13 aastat hiljem ja ei pea usutavaks, et juhul kui tegemist oleks olnud laenulepinguga, oleks hageja talle raha laenanud ilma tagasimakse tähtaega määramata. Kostja on arvamusel, et kuna tähtajalisest lepingust tulenev nõue oleks käesolevaks ajaks aegunud, väidab hageja, et tegemist on tähtajatu lepinguga.
7.Kostja ei pea vajalikuks korteriostu tõendada, kuna hageja on sellega nõustunud, et kostja sooritas korteriostutehingu. Pangaülekandele (hageja esitatud tõend) on hageja selgesõnaliselt kirjutanud selgituseks „ korteriostuks“. Kostja sooviks oli tõendada, et toimis vastavalt hageja soovile ja hageja on kostjaga ka nõustunud. Seega on solvav hageja väide kostja suhtes, nagu oleks kostja puhul tegemist kelmiga.
8.Arusaamatu on hageja väide, et kostja pole esitanud tõendeid tähtajalise laenulepingu olemasolu kohta. Kostja on oma vastuses hagile väitnud, et ei ole sõlminud hagejaga ei tähtajalist ega tähtajatut laenulepingut. Kostja on jätkuvalt arvamusel, et tegu oli kingitusega. Pangaülekanne kinnitab vaid raha ülekandmist kostjale, kuid ei kinnita tähtajatu laenulepingu olemasolu.
9.Seadus annab lepingule konkreetse mõiste. Vastavad tingimused on hetkel täitmata. Seega ei ole hageja tõendanud tähtajatu laenulepingu olemasolu. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, tutvunud asjas esitatud tõenditega, kuulanud ära tunnistajate ütlused ja poolte seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:
1.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja S T on kostja A L arvelduskontole
17.08. 2004.a. kandnud 28 000 krooni ((1789,53 eurot) /t.l. 4/. Raha kasutati korteri ostuks ), mida kinnitab ka selgitus ülekandel ja raha üle kandmise tingimuseks oli, et korteri kaasomanikuks peab saama hageja tütar, E T, kellega kostja sel ajal koos elas. Korter osteti, vastavalt ostu-müügi lepingule, kaasomandisse /t.l. 54/.
2.Poolte vahel on vaidlus selle üle, millise lepinguga on tegemist. Hageja väitel sõlmis ta raha üle kandes kostjaga laenulepingu, kostja arvates oli tegemist kinkega hageja tütrele, sest sellega maksti ära hageja tütrele ostetud osa korterist.
3.Küsimus on milles pooled kokku leppisid? Hageja ja tunnistaja A T ütluste kohaselt andis hageja kostjale laenu korteri ostmiseks ja kostja ostis selle rahaga endale korteri. Raha pidi kostja tagastama. Tagastamise tähtaega kokku ei lepitud ehk siis on tegu tähtajatu laenulepinguga, mille laenuandja võib igal ajal üles öelda ja nõuda laenu tagastamist.
lk 5
Kostja ja tunnistaja E T ütluste kohaselt andis hageja raha oma tütrele korteri ostuks tingimusel, et tütar saab korteri kaasomanikuks. Raha kandis hageja kostja arvelduskontole, kuna kostja võttis korteri ostmiseks pangast laenu, mille tasus oma sissetulekutest. Ostetud korter müüdi ja saadud raha eest osteti kaasomandisse maja.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on pooltele seda ka korduvalt selgitanud.
5.Riigikohus oma 24. 11. 2011.a. otsuses 3-2-1-109-11 p. 11 asus seisukohale, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg. 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg. st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.
6.Kostja on väitnud, et tegemist ei olnud laenulepinguga. Seda kinnitavad ka tunnistaja E T antud ütlused selle kohta, et isa (hageja) andis selle raha talle, et ta saaks oma osa korterist välja maksta, raha kanti kostja arvele, kuna viimane kavatses oma osa maksmiseks võtta pangast laenu. Hageja ei ole laenulepingu olemasolu tõendanud. Seda ei kinnita esitatud maksekorraldus, milles selgitusena on märgitud „korteri ostuks“. Ka ei kinnita seda üheselt ja veenvalt tunnistaja A T oma ütlustes, kes teab, et raha anti laenuks ja sellega ostis kostja endale korteri. Kohus ei saa selliseid ütlusi pidada objektiivseteks ja tõesteks, sest tunnistaja annab ütlusi vaid asjaolude kohta valikuliselt ja jääb tunne, et tema ütlused on kallutatud.
7.Seega ei toeta esitatud tõendid versiooni, et tegu oli laenulepinguga ja ühestki tõendist ei selgu poolte tahet laenulepingu sõlmimiseks. Kaasa arvatud maksekorraldus, millel selgitusena on kirjas „korteriostuks“, mitte „laen korteriostuks“.
8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Riigikohus oma lahendis 3-2-1-102-14 p. 15 on leidnud, et kui poolte ühist tahet ega VÕS § 29 lg. 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist s.t. kuidas lepingupooltele sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Käesoleval juhul küsis kostja hagejalt küll laenu kogu korteri maksumuse ulatuses (56 000 krooni) kuid hageja andis talle poole summast tingimusel, et tema tütar, kes elas koos kostjaga, saaks poole korteri omanikuks. Seega saab seda tõlgendada kinkena tütrele, kes sai korteri kaasomanikuks 1⁄2 mõttelises osas. Samamoodi sai sellest aru ka E T ise.
lk 6 Hageja versiooni laenu andmisest ei toeta ka asjaolu, et hageja otsustas laenu tagasi küsida alles 2016 aastal, ehk siis 12 aastat peale raha ülekannet. Pigem süvendab see veendumust, et esialgselt ei olnud tegu laenuga.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda k.a. kostja menetluskulud. Kuna kostja menetluskulude kohta avaldust ei esitanud, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata.