HLhagi AS-i SL t, AS-i P , AS-i D ja OÜ-u L vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, au teotamise lõpetamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: HL(isikukood XXX, elukoht XXX), esindajad vandeadvokaadi abi Janno Kuusk ja Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Seppik & Sirel, XXX) Kostja I: Jõepere
AS SL
t (registrikood XXX XX), esindaja Evelin
Kostja II: AS P (registrikood XXX, asukoht XX), esindajad Tiia Luht ja Imre Rooma Kostja III: AS D (registrikood XXX, asukoht XXX), esindajad vandeadvokaat Aivar Raudsik ja vandeadvokaadi abi Martin Tälli (Advokaadibüroo Alas & Raudsik, XXX) Kostja IV: OÜ L(registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja Mare Leibak Kohtustungi toimumise aeg
23.10.2007.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindajad vandeadvokaadi abi Janno Kuusk ja Kalle-Kaspar Sepper Kostja AS-i SL t esindaja Evelin Jõepere Kostja AS-i P esindaja Imre Rooma Kostja AS D esindajad vandeadvokaat Aivar Raudsik ja vandeadvokaadi abi Martin Tälli Kostja AS Lesindaja Mare Leibak ja nõustaja Siim Tammer
RESOLUTSIOON
1.
Jätta rahuldamata HL hagi AS-i SL t, AS-i P , AS-i D ja OÜ L vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, au teotamise lõpetamiseks ja OÜ L vastu moraalse kahju hüvitise 50 000 krooni nõudes.
2-05-22224/34
2.Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Välja mõista HL menetluskulu 8 496 (kaheksa tuhat nelisada üheksakümmend kuus) krooni AS-i D kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja tuginedes VÕS §-dele 1043, § 1046 lg 1 ja 1047 lg 1, 2 ja 4, infoühiskonna teenuse seaduse §-dele 9 p 5 ja 10 lg 1 p 2 palub 23.10.2007 kohtuistungil esitatud täpsustuse kohaselt: 1.1 Kohustada AS-i SL t, AS-i P ja AS-i D omal kulul avaldama nende väljaantavates ajalehtedes ja nende poolt väljaantavate ajalehtede kodulehtedel HL kohta avaldatud ebaõigeid andmed ümberlükkav alljärgnev tekst: „Käesolevaga AS SL t /AS P / AS D teatab, et avaldas 19. oktoobril 2005 ilmunud artiklis HL kohta ebaõigeid andmeid. 19. oktoobri 2005 artiklis väitsime ekslikult, et HL kutsus Loksal toimunud koolinoorte piketile politsei. Tegelikult oli HL soov ja mure, et turvafirma S Loksa linnas asuvad töötajad hoolitseksid kogunenud laste turvalisuse eest, kuna Loksa kooli direktori informatsiooni kohaselt ei soovinud tema ega ka teised Loksa kooli õpetajad koolinoorte piketil osaleda.” 1.2 Kohustada AS-i SL t, AS-i P ja AS-i D kõrvaldama nende ajalehtede kodulehtedel vaidlusalased artiklid koos neile lisatud kommentaaridega; 1.3 Kohustada OÜ-d L omal kulul avaldama ajalehes NTalljärgnev tekst: „Käesolevaga NT avaldab, et 21. oktoobri 2005.a NT ilmusid lühiartikkel ja karikatuur, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid ning olid HL suhtes alusetult ja põhjendamatult halvustava alatooniga. 1.4 Välja mõista OÜ-lt L hageja kasuks moraalse kahju hüvitis summas 50 000 krooni. 1.5 Välja mõista kostjatelt hageja kasuks kohtukulud sh kulud õigusabile kokku 16 638 krooni.
2.Hageja selgitab, et 11. oktoobril 2005 kell 17.00 toimus Loksa linnas, Kuivojal Loksa Linnavolikogu istung, millel pidid osalema ka hageja kui linnavalitsuse liige ja Loksa Kultuurikeskuse juhataja. Loksa linnavolikogu istungi eelselt teadis hageja, et Kuivojale koguneb ka väga suur hulk kooliõpilasi, millest tulenevalt tekkis hagejal põhjendatud mure noorte turvalisuse pärast. Kuna linnavolikogu istungile eelnenud Loksa linnavalitsuse istungil teatas Loksa I Keskkooli direktor S. G , et ei tema ega õpetajad koolilaste kogunemisel (piketil) ei osale, pidas hageja laste turvalisuse tagamiseks vajalikuks turvaettevõtte S töötajate kohalviibimist laste kogunemiskohas. Selleks helistas hageja politsei üldnumbrile 110 ja palus politseikeskuse operaatoril suunata laste kogunemiskohta Loksa linna turvaauto.
3.19. oktoobril 2005 ilmus kostja AS SL t poolt väljaantava ajalehe SL t kodulehel reporteri EHartikkel „Loksa kooli nimetants kogub tuure”. Artiklis sisaldub järgmine lõik „Ka asusid õppurid volikogu istungipaigas nimemuutmise vastu pikettima, mispeale volikogu esimehe VL (Keskerakond) abikaasa, kohaliku kultuurikeskuse juhataja HL(Keskerakond) kutsus politsei.” (tl 132
2-05-22224/34 14). Artiklist ei selgu, millel põhinevad näidatud lõigus toodud andmed, pole toodud ühtegi tõendit väite kinnitamiseks, et hageja on kutsunud politsei.
4.19.oktoobril 2005 avaldas kostja AS P tema poolt väljaantava ajalehe P kodulehel artikli „Vastuolud Loksa kooli nime ümber kestavad”, kus viitega ajalehele SL t on sõna-sõnalt ära toodud punktis 3 näidatud tekst (tl 15-16).
5.19.oktoobril 2005 ilmus kostja D AS-i internetiportaalis D artikkel „Loksa kooli nimetants kogub tuure”, kust leiab taas viite ajalehele SL t ja veidi lühendatud kujul EH artikli vaidlusaluse lõigu (tl 17-18).
6.Hageja leiab, et artiklites avaldatud andmete tõele vastavus on tõendamata. Hageja soovis tagada laste turvalisust, mitte laiali ajada laste kogunemist. Tema kohta laiale avalikkusele ebaõigete andmete esitamisega ja neil põhinevate ebakohaste ning eriti halvustavate väärtushinnangute avaldamisega on oluliselt kahjustatud hageja mainet. Artiklid tekitasid hagejas piinlikust valijate ja kaaskodanike ees. Kostjad I, II ja III on avaldanud teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastavaid andmeid, seega kostjad on käitunud õigusvastaselt. Kostjad oleks pidanud kontrollima eelnevalt andmete tegelikkusele vastavust. Kostjate I, II ja III avaldatud artiklitele on võimalik anda lugeja kommentaar. Kommentaarid on internetis avalikkusele piiramatult kättesaadavad. Hagiavalduse esitamise seisuga on AS-i SL t avaldatud artiklile antud 24 kommentaari (tl 19-22), AS-i P artiklile 6 kommentaari (tl 23-24) ja ASi D artiklile 79 kommentaari (tl 25-37). Enamus kommentaatoritest on jäänud anonüümseks, samas nende kommentaarid sisaldavad nii ebatõeseid andmeid kui ka eriti halvustavaid väljendeid, sealhulgas mõningaid lausroppusi.
7.21. oktoobril 2005 avaldas kostja OÜ L poolt väljaantav ajaleht NT esilehel uudisnupu pealkirjaga: „Lenin on tegelikult naine ja elab Loksal”, kusjuures 21. oktoobril 2005 ilmunud ajalehe NT lehekülg nr 19 sisaldab järgmist lühiartiklit: „Loksa naine pani endale mehe nime. Loksa kultuurimaja politruk Helle vahetas ära oma nime. Tänasest on minu nimi Vladimir Iljitš. Härrasmehena on minu esimeseks ülesandeks nimetada peatänaval asuv korvpalliväljak HLnimeliseks spordikompleksiks! Kes ideega rahul ei ole, selle küüditan igaveseks Viinistu kunstimuuseumisse.” Lisaks sisaldab sama lehekülg karikatuurset kujutist hagejast, kus hagejale on omistatud mõtetena tekst:”/--/ kui keegi kuskil meelt avaldab, tulen mina leegiheitjaga.” (tl 38-39).
8.Hageja leiab, et OÜ L ajalehes NT21. oktoobri 2005 avaldatud hagejat puudutav karikatuur ja vaidlusalana lühiartikkel sisaldavad hageja suhtes väga ebakohaseid väärtushinnanguid ning nimetatud karikatuur ja lühiartikkel on hageja suhtes väga halvustava ning eriti mõnitava alatooniga, põhjustades hagejale suuri hingelisi kannatusi ning piinlikkust kõigi hageja kaaslinlaste ja valijate ees. Mõnitava alatooniga karikatuur ja lühiartikkel halvendasid oluliselt ühiskonna liikmete suhtumist hagejasse ning hageja hea maine sai oluliselt kannatada, mis on toonud kaasa hageja sotsiaalse turvatunde ja heaolu languse, millest tulenevalt hageja on sunnitud tarbima rahustava toimega tablette.
9.Tulenevalt kostjate vastustest selgitab hageja, et mõistete “politseile teatama” ja “politseid kutsuma” vahel on oluline erinevus. Kostjad on väitnud nagu oleks hageja kutsunud Loksa koolilaste kogunemiskohta politsei. Nimelt teavitamise ja teatamise mõistet käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades kirjeldab avaliku koosoleku seaduse § 9, mille kohaselt valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuse juhi selleks volitatud ametnik on kohustatud vastavale politseiprefektile ning meditsiini- ja päästeteenistusele teatama avaliku koosoleku läbiviimise aja, koha ja liikumismarsruudi ühe päeva jooksul, arvates avaliku koosoleku teate saamist. Seega on eelnimetatud juhul tegemist olukorraga, kui politseiasutusele edastatakse informatsioon planeeritava koosoleku kohta ilma, et oleks edastatud
2-05-22224/34 informatsioon ka õiguskorra rikkumisest ning avaldatud mingisuguseid ettepanekuid politsei kohalviibimise vajalikkuse osas. Politseiprefekti teavitamine ametniku poolt mistahes planeeritavast koosolekust on vajalik mitte politseiekipaažide kohale kutsumiseks vaid just selleks, et korra tagavale asutusele oleks õigeaegselt esitatud informatsioon nendele usaldatud territooriumil toimuvate sündmuste kohta. Erinevalt teatest eeldab politsei kutsumine seda, et isik teavitab politseile eeldatavast õiguskorra toimunust, toimuvast või oodatavast rikkumisest ning seoses sellega oleks kutsutud politsei, kelle kohaleviibimine oleks vajalik õiguskorra taastamiseks või tagamiseks. Teisisõnu, politsei kutsutakse kohale politseiseaduse § -s 12 loetletud politsei kohustuste täitmiseks. Mis puudutab kostja AS-i P väidetud nagu oleks ebaõigete andmete avaldajaks mitte AS P vaid Põhja Politseiprefektuur, siis soovib hageja märkida, et Põhja Politseiprefektuuri teabes ei sisaldunud informatsiooni selle kohta, et hageja oleks kutsunud politsei, mistõttu ei saa omistada hageja au teotamise fakti Põhja Politseiprefektuurile välistades sellega kostjate vastutuse. Kostja D AS-i poolt kommentaarikeskkonda pandud selgitustekst ei või täielikult välistada kostja D AS-i vastutust kasutajate kommentaaride sisu eest. Nimelt, D kommentaarikeskus ei ole üksnes tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare, vaid kostja D AS-i poolt pakutav kommentaarikeskkond võimaldab neid kommentaare ka salvestada. Hageja rõhutab, et seaduses on sätestatud erinevad infoühiskonna teenuse osutaja vastutuse piirangud sõltuvalt sellest, kas teenuse osutaja pakub üksnes teabe edastamist üldkasutatava andmevõrgu kaudu või üldkasutatavale andmesidevõrgule juurdepääsu teabe edastamise üldkasutava andmesidevõrgu kaudu, milline tehnilistel põhjustel nõuab andmete vahemällu salvestamist või andmete talletamise teenust. Teenuse osutamist, mis seisneb teenuse kasutaja poolt pakutava teabe talletamises reguleerib infoühiskonna teenuse seadus, mille § 10 kohaselt vabaneb teenuse osutaja teenuse kasutaja taotluse põhjal vastutusest talletava teabe sisu eest üksnes järgmiste tingimuste kinnipidamise tingimuse korral: teenuse osutaja ei tea teabe sisu ega ole kahjutasu nõude puhul teadlik faktidest või asjaoludest, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave; ülalnimetatud asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuse osutaja kohe vastava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu. On ilmne, et kostja D AS, kes haldab internetiportaali on teadlik kommentaarikeskkonnas avaldatud teabe sisust ning juba sellel alusel ei ole võimalik tema vastutust välistada. Analoogsel seisukohal on hageja ka teiste kostjate vastutuse küsimuses. Samas on ilmne, et mõned kommentaarides toodud väljendid ja väärtushinnangud on heade kommetega vastuolus ning seetõttu õigusvastased ning hageja poolt nimetatud asjaoludele tähelepanu juhtides oleks D AS pidanud vastava teabe kõrvaldama, milline toiming on siiani tegemata. D AS-i poolt kohtule esitatud väidetest nähtub, et „D keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta headele tavadele, /---/ solvavad, labased /---/. D l on õigus sellised kommentaarid kustutada.
Kostja AS-i SL t vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Nõue on kostja hinnangul põhjendamatu. Kostja ei saa lükata ümber seda, mis vastab tõele. Hageja kinnitab oma nõudes ise, et kutsus politsei. Seega puudub poolte vahel vaidlus faktiväite kohta. Nii hageja kui kostja on seisukohal, et hageja kutsus politsei. Eeltoodust tulenevalt on täiesti põhjendamatu hageja nõue kustutada internetist vaidlusalune artikkel koos sellele lisatud kommentaaridega, kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja avaldatud andmed oleksid ebaõiged. Lisaks on märkimata kommentaaride kustutamise nõude juurde, milles seisneb hageja õiguste rikkumine. Artiklis ei ole juttu kogunemise laialiajamisest.
Kostja AS-i P vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
2-05-22224/34
12.Hagiavaldusese kohaselt hageja, et ei kutsunud politseid, vaid helistas politsei üldnumbrile ja palus politseil saata laste kogunemiskohta Loksa linna turvaauto. Kostja leiab, et hageja teatas toimuvast sündmustest politseile, andis sündmuse kirjelduse ja avaldas muret toimuva turvalisuse pärast. Tema kõne eesmärgiks oli kutsuda sündmuse lastele ohutu läbiviimise eesmärgil selle tagajad. Tähtsust ei oma kes kutsuti - kas politsei või turvafirma. Politsei algatas saadud teabe põhjal väärteomenetluse avaliku koosoleku seaduse rikkumise alusel. Hageja, valides politsei üldnumbri, avaldas sellega tahet saada kontakti politseiga. Politseil, mis tegutseb kohtuvälise menetlejana, on kohustus reageerida igale väärteole vastavalt väärteomenetluse seadustikule. Järelikult ei saa olla kostjapoolne sõnakasutus, et hageja kutsus politsei, sest antud juhul on sõnad `teatama` ja `kutsuma` samatähenduslikud. Siin ei saa rääkida ebaõigete andmete avaldamisest VÕS § 1047 tähenduses. Seda enam, et informatsiooni hageja ja politsei vahelisest vestlusest avaldas avalikkusele (uudisteagentuurile BNS) politsei Põhja Prefektuur (tl 90-92). Kostja leiab, et vastavalt väärteomenetluse seadustiku § -le 62 avaldatakse kohtuvälise menetluse andmeid kui nende andmete avaldamisega ei kahjustata muuhulgas väärteomenetlust ega eraelu huve. Artiklites kasutatud andmed avaldati avalikkusele. Antud juhul ei ole kostja hageja poolt nimetatud andmete avaldaja, vaid nende vahendaja avalikkusele. Andmete avaldaja on Põhja Prefektuur. Järelikult ei saa olla au teotajaks kostja.
13.Kostja leiab, et ajaleht ei ole teotamist kui tegu toime pannud, kuna lugejatele on avaldatud artikkel eesmärgiga anda ülevaade toimunust. Samuti nimetatud teema tõstatamine kohaliku elu jaoks olulisel teemal on vajalik ja selle tingis nimetatud artikli avaldamise teema aktuaalsus. Sõnavabadus ei ole mitte ainult meedia privileeg, vaid kogu ühiskonnale kuuluv õigus ning ajakirjandus on vaid avalikustamise ja kommunikatsioonivahend. Meelevaldne on lugeda sellest artiklist välja kostja sihipärast soovi teadlikult hagejat kahjustada. Arusaamatuks jääb, kuidas on hageja au teotatud, kasutades sõna `teatama` asemel sõna `kutsuma`. Igasugune end puudutatuna tundmine ei ole veel au teotamine. Hageja olles linnavalitsuse liige, kel on õigus otsustada kohaliku elu jaoks olulisi küsimusi, peab arvestama ja taluma ka tema suhtes avaldatud arvamusi. Seda enam, et hageja on end ise pannud olukorda, kus tema tegudele pööratakse tavaliselt rohkem tähelepanu. Hageja väited hagiavalduses, et just kostja poolt avaldatud online artikkel tekitas hagejale negatiivseid tagajärgi on meelevaldsed ja paljasõnalised.
14.Hageja on esitanud seadusele mitte tugineva nõude – kõrvaldada kostja koduleheküljelt vaidlusalune artikkel.
15.Kohtuistungil kostja esindaja selgitas, et avaliku koosoleku seaduse kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hagejal on volitused ja kohustus teavitada avalike koosolekute toimumisest politseid. Kostja leiab, et kommentaaride eest vastutab selle koostaja. Kommenteerimise süsteem sama, mis AS-il D . Ebasobivatest kommentaaridest tuleb teatada, misjärel need ka maha võetakse.
Kostja AS-i D vastuväited
16.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud summas 8 496 krooni hageja kanda.
17.Kostja leiab, et ta ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid. Kostja refereeris SL e artiklit. Hageja on omaks võtnud TsMS § 231 lg 2 tähenduses ja kinnitanud hagiavalduse p-s 1, et helistas 11.09.2005 politseisse. Politseisse helistamine ja politsei teavitamine vajadusest tagada turvalisus on käsitletav politsei kutsumisena. Kostja leiab, et sõnad helistas ja kutsus on sünonüümid. Politsei
2-05-22224/34 kutsumine ei ole häbiväärne. Avaldatud artiklis kajastati üksnes faktilist olukorda. Seega pooltel puudub vaidlus asjaolus, et hageja helistas politseisse, millest omakorda järeldub, et hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse osas on alusetu ja ainetu. Puudub vaidlus, et politsei alustas väärteomenetlust.
18.Kostja leiab, et hageja nõue – kohustus vabandada – ei vasta kehtivates õigusaktides ettenähtud tsiviilõiguslikele kaitseviisidele, kuna vabandamise näol on tegemist eetika küsimusega ning selleks ei saa kohustada.
19.Kostja selgitab, et olles infoühiskonna teenuse pakkuja infoühiskonnateenuse seaduse mõttes ta ei vastuta kommentaatori tegevuse eest. Kostja osutab isikutele internetipõhist tehnilist teenust – kommenteerimiskeskkonda, mille vahendusel isikud saavad oma arvamusi ning seisukohti tsenseerimata iseseisvalt avaldada. Seega on D .ee internetiportaal käsitletav üksnes tehnilise vahendina – telekanalina – informatsiooni (kommentaari) edastamiseks. Kostja vastutuse infoühiskonna teenuse osutamisel välistavad infoühiskonna teenuse seaduse §-d 9; 10 ning 11, mille kohaselt teenuse osutaja ei vastuta teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise puhul teabe sisu eest ning teenuse osutajal ei ole kohustust jälgida teavet, mida ta vaid edastab või millele juurdepääsu pakub, mida ta edastamise eesmärgil vahetult salvestab või teenuse kasutaja jaoks talletab, samuti ei ole tal kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.
20.Põhiseaduse § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Au teotamise üheks oluliseks tunnuseks on teadlikus – s.o tahtlik sihipärane soov kellegi mainet oluliselt kahjustada. Kostja üksnes pakub teenust, võimaldades kasutada internetipõhist tehnilist teabe edastamise, kommenteerimise keskkonda. Kommentaarid lähevad kostja hallatavasse internetikeskkonda üles vahetult, automaatselt, pärast kommentaari sisestamist kommentaatori poolt ilma kostja poolse eelneva kontrolli ja tsensuurita. Kommenteerimiskeskkonna loomine ning haldamine ei ole võrdsustatavad (paha)tahtliku sihipärase sooviga kahjustada kellegi mainet. Kostja kommenteerimiskeskkonna pakkumine ei ole õigusvastane. Kostja tahtlust kellegi maine kahjustamiseks välistab ka asjaolu, et kostja poolt on kommentaarikeskkonda pandud üles selgitustekst, mis on nähtav iga kommentaari sisestamisel: „D kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. D ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaaride eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka nende kommentaaride avaldaja. D keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, õhutavad vaenu, kutsuvad üles ebaseaduslikule tegevusele vms. D -l on õigus sellised kommentaarid kustutada.” (tl 65-67). Kostja leiab, et teda ei saa lugeda kommenteerimiskeskkonnas kommentaatori poolt avaldatud teabe avaldajaks. Kostjal puudub õigus kommentaatori nimel ebaõigeid andmeid ümberlükkavat avaldust. Eeltoodust nähtub samuti põhjusliku seoses puudumine üldsusele kättesaadava kommenteerimiskeskkonna loomise ja võimaldamise ning konkreetse (väidetavalt) au teotava kommentaari vahel. Analoogsel loogikal põhineb ka kohtupraktika. Näiteks mõisteti D .ee portaalis avaldatud vaenu õhutava kommentaari eest kommentaatorile rahatrahv (Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2005 kohtuotsus väärteoasjas nr 2-4/210/05 tl 68-77). Seega karistati konkreetset kommentaatorit ning teo toimepanijaks loeti kommentaator, mitte internetiportaal.
21.Kohtuistungil kostja selgitas, et ebakohane kommentaar võetakse koheselt maha kui neile saabub vastava sisuga taotlus. Taotlus on võimalik esitada samas kommenteerimiskeskkonnas. Samuti kui hagi esitatakse kohtusse sulgevad nad seoses vaidlusaluse probleemiga kõik artiklid ja kommentaarid. Sama tehti ka vaidlusaluse artikliga.
22.Kostja leiab, et hageja nõudel tema mõtete avaldamiseks puudub õiguslik alus.
2-05-22224/34
23.Kostja viitab oma kirjalikus vastuses Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele 07.12.1976, milles on asutud seisukohale, et sõnavabadus (sh heatahtlik, neutraalne, solvav, šokeeriv või häiriv sõnavõtt) on üks demokraatliku ühiskonna alustalasid.
Kostja OÜ Lvastuväited
24.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud hageja kanda.
25.Hageja nõuab, et kostja vabandaks NT21. oktoobril 2005 naljarubriigis VASAR UHUUDIS all ilmunud naljaloo pärast, kuna see sisaldab valeandmeid ja naljarubriigi VASAR koomiksi „Öine vahetus” avaldamise eest kuna hageja arvates sisaldavad need ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagist on välja jäänud oluline fakt, et just naljarubriigis, mis on selgelt piiritletud, ilmusid nimetatud uhuudis ja koomiks. Uhuudisest ei kajastu kuskil hageja nime ega ole ühtegi viidet hageja isikule. Uhuudises on väljamõeldud ametikoht politruk ja täiesti tundmatu Helle. Puudub isegi mõistlik ja tunnetatav seos hagejaga ja tema tegevusega. Vastasel juhul saaksid kõik Helled esitada hagi kostja vastu.
26.Koomiks „Öine vahetus” on arusaadavalt nalja tegemiseks. Ainus seos, mis on hagejaga on see, et kasutatakse hageja näo pilti. Samamoodi kasutatakse ka teiste tuntud isikute näopilte. Koomiski autori seisukohalt püüdis ta tõmmata paralleele seigaga, et ka tõsielus muretseb hageja piketeerivate kooliõpilatse turvalisuse pärast ning helistas just seetõttu hädaabinumbril. Järelikult on hageja asunud väärale ja ennatlikule seisukohale nagu oleks püütud kedagi solvata. Hageja, olles avaliku elu tegelane, peab olema samas ka valmis, et tema kohta avaldatakse arvamusi ja tuntakse huvi ka tema tegevuse vastu. See on paratamatu ning hageja taluvus ning huumori piir peab olema tunduvalt kõrgem, sest sellise nõusoleku on ta ise enda tegevusega andnud. Seega on alusetu väide nagu hageja näo kasutamine koomiskis tekitas väga ebakohaseid väärtushinnanguid, on väga halvustav ning mõnitava alatooniga. Kahju hagejale ei ole tekkinud, sest uhuudist hagejaga siduda ja temale hageja isiku tähendust omistada oleks vastuolus mõistlikkuse põhimõttega ning sõnavabadusega. Koomiksis kasutatud hageja näopilt on mõeldud vaid huumorina, mitte kellegi solvamiseks. Veelgi enam, hageja on avaliku elu tegelane ja sellest tingitult peab hagejal olema palju kõrgem taluvuse piir kuna pürgimisega avalikkuse ette on hageja ise andnud käest eraelu sügavamad piirangud. Avaliku elu tegelase puhul peab au ja väärikuse rikkumine olema äärmiselt tuvastatav ja väga raske. Ei piisa sellest, et hageja näopilti kasutatakse koomiksi küljel. Hagejale, kui avaliku elu tegelasele, peaks pildi avaldamine lehes olema ka reklaami eest. Seega kostja leiab, et hagejale ei ole õigusvastaselt tekitatud kahju vaid on võimalus, et hageja on pigem kasu saanud. Kui kohus leiab, et selline koomiks rikub avaliku elu tegelase inimõigusi, siis paneb kohus põntsu kogu koomiksi ja karikatuuritegijate tööle, sest mittevaralise kahju piiride oluline nihutamine seab eeskuju ka teistele analoogilistele juhtumitele.
27.Ajutine meeleolulangus ja piinlikkuse tunne ei saa pelgalt olla põhjuseks, et mõista välja mittevaraline kahju. Kui kohus peaks leidma, et hagejale on põhjustatud kahju ja kahju kuulub hüvitamisele, siis on kostja seisukohal, et selline rikkumine ei ole VÕS § 134 lg 2 tähenduses nii suur ega õigustatud, mis võiks viia mittevaralise kahju kõige suurema ja raskema tagajärjeni rahalise hüvitise tasumiseni.
28.Kohtuistungil kostja esindaja selgitas, et hageja näol on tegemist avaliku elu tegelasega, kes peab taluma kriitikat ja huumorit. Ajakirjandusel on õigus provokatsioonile ja kriitikale, sellekohane lahend on ka tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtus (11662/85).
2-05-22224/34
Kohtuotsuse põhjendused
29.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi AS-i SL t, AS-i P , AS-i D ja OÜ Lvastu ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
30.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
31.VÕS § 1047 lg 1 järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma; lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele; lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
32.19. oktoobril 2005 ilmus kostja AS SL t poolt väljaantava ajalehe SL t kodulehel reporteri EHartikkel „Loksa kooli nimetants kogub tuure” (tl 13-14), 19.oktoobril 2005 avaldas kostja AS P tema poolt väljaantava ajalehe P kodulehel artikli „Vastuolud Loksa kooli nime ümber kestavad” (tl 15-16) ja 19.oktoobril 2005 ilmus kostja D AS-i internetiportaalis D artikkel „Loksa kooli nimetants kogub tuure” (tl 17-18). Hageja väitel on tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid, mis teotavad tema au ja väärikust on kostjate I ja II artiklites järgmises sõnastuses: „Ka asusid õppurid volikogu istungipaigas nimemuutmise vastu pikettima, mispeale volikogu esimehe VL (Keskerakond) abikaasa, kohaliku kultuurikeskuse juhataja HL(Keskerakond) kutsus politsei.” Kostja II on artiklis viidanud ajalehele SL t. Kostja III on viitega ajalehele SL t avaldanud järgmise: „Ka asusid õppurid volikogu istungipaigas nimemuutmise vastu pikettima, mispeale, kohaliku kultuurikeskuse juhataja HL(Keskerakond) kutsus politsei.”. Hageja leiab, et ebaõige on väide, et ta kutsus politsei. Seega hageja vaidlustab faktiväidet.
33.Hageja helistas 11.oktoobril 2005 politsei üldnumbrile 110. Eeltoodut kinnitavad ka Põhja Politseiprefektuuri poolt 3 korral edastatud informatsioon BNS uudistele (tl 90-92). Seega puudub vaidlus faktiväites, et hageja helistas politsei üldnumbrile. Eeltooduga on nõustunud kõik menetlusosalised. Pooled vaidlevad selle üle kas politseile helistamine on samastatav politsei kutsumisega.
34.Hageja väidab, et tal oli teatamisekohustus informeerida politseid laste kogunemisest Loksal. Avaliku koosoleku seaduse § 9 mõtte kohaselt on valitsusasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse juhi selleks volitatud ametnik kohustatud vastavale politseiprefektile ning meditsiini-ja päästeteenistusele teatama avaliku koosoleku läbiviimise aja, koha ja liikumismarsruudi ühe päeva jooksul, arvates avaliku koosoleku teate saamisest. Seega eelsätestatud kohustuse tekkimise eelduseks on eelnevalt saada kirjalik teade avaliku koosoleku toimumise kohta, mis on vormistatud sama seaduse § -is 8 sätestatud nõuetele. Kohtule ei ole esitatud tõendit, millest nähtuks, et sellekohane teade avaliku koosoleku toimumise kohta oleks esitatud Loksa kohalikule omavalitsusele. Kuna teade puudus, siis on välistatud ka teatamisekohustus vastavalt avaliku koosoleku seaduse §-le 9. Hageja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et hagejal oli volitus, mille
2-05-22224/34 kohaselt oli tal kohustus teavitada avalike koosolekute toimumisest politseid. Seega puudus ka teine eeldus kohustuse tekkimiseks avaliku koosoleku seaduse § 9 tähenduses. Kohus soovib rõhutada, et seadus kohustab volitatud ametiisikul teatama vastavale politseiprefektile mitte politsei üldabi numbrile 110. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et avaliku koosoleku seadus ei kuulu käesolevas vaidluses kohaldamisele, mistõttu hageja helistamine ei ole käsitletav eelnimetatud seaduse mõtte kohaselt teatamisena vastavalt §-le 9 .
35.Artiklite vaidlustatud laused ei sisalda informatsiooni, mis eesmärgil hageja politseile helistas. Kostjad ei ole vaidlustatud lausetes väljendanud ei õiguslikke ega subjektiivseid hinnanguid. Kõnealused laused sisaldavad faktiväidet st hageja kutsus politsei. Käesolev faktiväide on kontrollitav. Kohus on seisukohal, et mõistlik inimene helistab politsei numbrile 110, et politseile edastada mingi sündmuse kohta teavet eesmärgil saada endale või teistele abi, mis on vastavuses Politseiseaduse § 12 lg 1 p 1 ja 3 sätestatuga, et politsei kohustuseks on abistada kodanikke oma pädevuse piires ja tagada korda avalikes kohtades: õigusrikkumiste korral nõuda nende viivitamatut lõpetamist ja võtta tarvitusele vastavad meetmed. Kohus leiab, et helistamine politsei üldnumbrile 110 on käsitletav politsei appi kutsumisena kas endale või teistele lähtuvalt politseiseadusest, mille §-i 3 kohaselt on politsei põhiülesandeks avaliku korra tagamine, inimeste ja organisatsioonide seaduslike huvide kaitse, kuritegevuse tõkestamine, kuritegude kohtueelne uurimine, karistuste määramine ja täide viimine oma pädevuse piires. Hageja selgitused, et ta helistas politsei üldnumbrile, et politsei saadaks turvafirma korda pidama Loksale ei ole vastavuses politseile seadusega antud ülesannetega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et politsei kohustuseks oli hageja teate esitamisel politsei üldnumbrile 110 korraldada turvafirma kohaletulek Loksale. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaidlusalused artiklid ei sisalda ebaõigeid andmeid, mida oleks vajalik ümber lükata, mistõttu ei ole põhjendatud hageja nõue kohustada kostjaid I, II ja III avaldama hageja nõutud sõnastuses teksti ja kustutama kostjate kodulehtedelt vaidlustatud artiklid. Kohus soovib märkida, et hageja nõue sõnastatud teksti avaldamiseks sisaldab hageja väärtushinnanguid, mida ei saa pidada kohaseks nõudeks käesolevas vaidluses. Kostjad ei ole vaidlustatud lausetes hageja ega omapoolseid hinnanguid andnud. Seega vaidlustatud tekstid oma sisu ja vormi tõttu ei ole halvustava tähendusega, seega puudub ebakohane väärtushinnang (VÕS §1046 lg 1). Kohus leiab, et igal isikul on õigus oma arvamusele, mis ongi käsitletav väärtushinnanguna, mida ümber lükata ei saa. Hagejal on õigus neid avaldada temale meelepärases väljaandes.
36.Kohus on seisukohal, et politsei teavitamine sündmustest ja politsei kutsumine korra tagamiseks ei ole taunitav tegevus, mis saaks riivata inimese au ja väärikust kaaskodanike silmis. Kohus näeb politseid positiivses valguses probleemide lahendamisel. Kohus soovib esile tuua Politseiseaduse § 4 lg 1, milles on sätestatud, et politsei tegevuse üheks põhialuseks lähtuda õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna kindlustamisel seaduslikkuse ja humanismi põhimõttest. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohal, et politsei kutsumine ei ole au teotav faktiväide.
37.Hageja palub kohustada AS-i SL t, AS-i P ja AS-i D kõrvaldama nende ajalehtede kodulehtedel vaidlusalased artiklid koos neile lisatud kommentaaridega. Kuna kohus ei tuvastanud vaidlusalustes artiklites ebaõigeid andmeid, siis ei ole põhjendatud nõue kõrvaldada kostjatel ajalehtede kodulehtedel vaidlusalased artiklid.
38.Kohus on seisukohal, et kostjad AS-i SL t, AS-i P ja AS-i D olles infoühiskonna teenuse pakkujad infoühiskonnateenuse seaduse mõttes, ei vastuta kommentaatori tegevuse eest. Kostjad
2-05-22224/34 osutavad isikutele internetipõhist tehnilist teenust – kommenteerimiskeskkonda, mille vahendusel isikud saavad oma arvamusi ning seisukohti tsenseerimata iseseisvalt avaldada. Kostjate vastutuse infoühiskonna teenuse osutamisel välistavad infoühiskonna teenuse seaduse §-d 9; 10 ning 11, mille kohaselt teenuse osutaja ei vastuta teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise puhul teabe sisu eest ning teenuse osutajal ei ole kohustust jälgida teavet, mida ta vaid edastab või millele juurdepääsu pakub, mida ta edastamise eesmärgil vahetult salvestab või teenuse kasutaja jaoks talletab, samuti ei ole tal kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid. Kuna hageja on teinud otsustuse osaleda kohaliku elu korralduses volikogu tegevuse kaudu ja osaledes kohalikel volikogu valimistel, siis on hageja vabatahtlikult endale valinud avaliku elu tegelase rolli kes peab igapäevaselt arvestama ühiskonna tähelepanuga ja taluma nii positiivseid kui negatiivseid kommentaare. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kui kommentaarid rikuvad hageja õigusi, siis tuleks hagejal nõue suunata rikkuja vastu. Kommenteerija isik on võimalik kindlaks teha teenuse osutaja abil. Juhul kui teenuse osutaja keeldub avaldamast kommentaatori andmeid, siis on alust suunata nõue teenuse osutaja vastu. Samas soovib kohus rõhutada, et kostjad kui teenuse osutajad peaksid koheselt au ja väärikuse riivega kommentaarid kõrvaldama pärast vastava taotluse saamist isikult keda see kommentaar riivab.
39.VÕS § 1046 lg 1 järgi isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
40.Hageja palub kohustada OÜ-d Lomal kulul avaldama ajalehes NTalljärgnev tekst: „Käesolevaga NTavaldab, et 21. oktoobri 2005.a NTilmusid lühiartikkel ja karikatuur, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid ning olid HLsuhtes alusetult ja põhjendamatult halvustava alatooniga. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune tekst avaldati 21. oktoobri 2005.a ajalehe NTnaljarubriigis: uhuudis ja koomiks. Seega ei saa eeldada, et naljarubriigis avaldatud uhuudise tekst oleks sisult tõene. Kohus on arvamusel, et mõistlik inimene ei võta naljarubriigi uhuudiseid tõena. Ebaõigete andmete ümberlükkamine eeldab, et avaldatud andmed on esitatud tõeste andmetena, millest teised selliselt ka aru said. Seega tegemist peaks olema faktiväidetega. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune uhuudis on üheselt arusaadav, et tegemist on hageja isikuga, kuna tekst sisaldab hageja ees- ja perekonnanimi. Kohus leiab, et kostja vastuväide, et uhuudises on väljamõeldud täiesti tundmatu Helle vääriline naljarubriigile ja mitte tõsiselt võetav. Koomiks „Öine vahetus” on arusaadavalt nalja tegemiseks. Hageja näo pildi kasutamine seob üheselt hageja isikuga. Kostja selgitused, et samamoodi kasutatakse ka teiste tuntud isikute näopilte ei ole vabandatav hageja näopildi kasutamisel. Ilmselgelt on tegemist isiku riivega. Samas soovib kohus rõhutada, et hageja, olles avaliku elu tegelane, peab olema ka valmis, et tema kohta avaldatakse nalja ja huumorit, kuid see ei tohi olla solvav, au ja väärikust teotav. Kohus nõustub kostjaga, et hageja on avaliku elu tegelane ja sellest tingitult peab hagejal olema palju kõrgem taluvuse piir kuna pürgimisega avalikkuse ette on hageja ise andnud käest eraelu sügavamad piirangud. Käesolevas vaidluses asub kohus seisukohale, et hageja näopildi kasutamine koomiksis on mõeldud vaid huumorina, mitte solvamisena, seega ei ole tegemist au ja väärikuse rikkumisega. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et hagi kostja IV vastu ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2-05-22224/34
41.VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseadus (VÕS) § 134 lg 2 järgi vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Hageja palub älja mõista OÜ-lt Lhageja kasuks moraalse kahju hüvitis summas 50 000 krooni. Kuna kohus on asunud seisukohale, et kostja IV ei ole rikkunud hageja au ega väärikust, siis puudub alus moraalse kahju hüvitise välja mõistmiseks.
Menetluskulud
42.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi ei rahuldatud, siis jäävad kohtukulud hageja kanda. TsMS § 61 lg 1 p 2 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. AS D on esitanud taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks summas 8 496 krooni.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.