Helle Lootsmanni hagi AS SL Õhtuleht, AS Postimees, AS Delfi ja OÜ Leju & Ko vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, au teotamise lõpetamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Helle Lootsmanni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10.04.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Helle Lootsmann, esindaja Kalle-Kaspar Sepper Kostja I: AS SL Õhtuleht (registrikood 10678223, asukoht Narva mnt 13, 10151 Tallinn), esindaja Evelin Jõepere Kostja II: AS Postimees (registrikood 10472757, asukoht Gildi 1, 51007 Tartu), esindajad Tiia Luht ja Imre Rooma Kostja III: AS Delfi (registrikood 10586863, asukoht Rävala 6, 10143 Tallinn), esindajad Ülar Maapalu Kostja IV: OÜ Leju & Ko (registrikood 10553711, asukoht Kotka 26, 11312 Tallinn), esindaja Mare Leibak, nõustaja Siim Tammer
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 30.11.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud ja hageja nõue
1.11.10.2005 kell 17.00 toimus Loksa linnas, Kuivojal Loksa Linnavolikogu istung, millel pidi osalema ka hageja kui linnavalitsuse liige ja Loksa Kultuurikeskuse juhataja. Linnavolikogu istungi eelselt teadis hageja, et Kuivojale koguneb ka väga suur hulk kooliõpilasi, millest tulenevalt tekkis hagejal põhjendatud mure noorte turvalisuse pärast. Kuna linnavolikogu istungile eelnenud Loksa linnavalitsuse istungil teatas Loksa I Keskkooli direktor S.G, et ei tema ega õpetajad koolilaste kogunemisel (piketil) ei osale, pidas hageja laste turvalisuse tagamiseks vajalikuks turvaettevõtte Scorpion töötajate kohalviibimist laste kogunemiskohas. Selleks helistas hageja politsei üldnumbrile 110 ja palus politseikeskuse operaatoril suunata laste kogunemiskohta Loksa linna turvaauto.
2.19.10.2005 ilmus kostja AS SL Õhtuleht poolt väljaantava ajalehe SL Õhtuleht kodulehel reporteri E.H artikkel „Loksa kooli nimetants kogub tuure”. Artiklis sisaldub järgmine lõik: „Ka asusid õppurid volikogu istungipaigas nimemuutmise vastu pikettima, mispeale volikogu esimehe V.L (Keskerakond) abikaasa, kohaliku kultuurikeskuse juhataja Helle Lootsmann (Keskerakond) kutsus politsei.” Artiklist ei selgu, millel põhinevad näidatud lõigus toodud andmed, pole toodud ühtegi tõendit väite kinnitamiseks, et hageja on kutsunud politsei.
3.19.10.2005 avaldas kostja AS Postimees tema poolt väljaantava ajalehe Postimees kodulehel artikli „Vastuolud Loksa kooli nime ümber kestavad”, kus viitega ajalehele SL Õhtuleht on sõnasõnalt ära toodud punktis 2 näidatud tekst.
4.19.10.2005 ilmus kostja Delfi AS internetiportaalis Delfi artikkel „Loksa kooli nimetants kogub tuure”, kust leiab taas viite ajalehele SL Õhtuleht ja veidi lühendatud kujul E.H artikli vaidlusaluse lõigu.
5.21.10.2005 avaldas kostja OÜ Leju & Ko poolt väljaantav ajaleht Nelli Teataja esilehel uudisnupu pealkirjaga: „Lenin on tegelikult naine ja elab Loksal”, kusjuures 21.10.2005 ilmunud ajalehe Nelli Teataja lehekülg nr 19 sisaldab järgmist lühiartiklit: „Loksa naine pani endale mehe nime. Loksa kultuurimaja politruk Helle vahetas ära oma nime. Tänasest on minu nimi Vladimir Iljitš. Härrasmehena on minu esimeseks ülesandeks nimetada peatänaval asuv korvpalliväljak Helle Lootsmanni nimeliseks spordikompleksiks! Kes ideega rahul ei ole, selle küüditan igaveseks Viinistu kunstimuuseumisse.” Lisaks sisaldab sama lehekülg karikatuurset kujutist hagejast, kus hagejale on omistatud mõtetena tekst:”/--/ kui keegi kuskil meelt avaldab, tulen mina leegiheitjaga.”
6.Kostjate AS SL Õhtuleht, AS Postimees ja AS Delfi avaldatud artiklitele on võimalik anda lugeja kommentaare. Kommentaarid on internetis avalikkusele piiramatult kättesaadavad. Hagiavalduse esitamise seisuga oli SL Õhtulehes avaldatud artiklile antud 24 kommentaari, AS Postimees artiklile 6 kommentaari ja AS Delfi artiklile 79 kommentaari. Enamus kommentaatoritest on jäänud anonüümseks, samas nende kommentaarid sisaldavad nii ebatõeseid andmeid kui ka eriti halvustavaid väljendeid, sealhulgas mõningaid lausroppusi.
7.Hageja kohta laiale avalikkusele ebaõigete andmete esitamisega ja neil põhinevate ebakohaste ning halvustavate väärtushinnangute avaldamisega on oluliselt kahjustatud hageja mainet. Kostjad on avaldanud teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastavaid andmeid, millega on põhjustanud ebakohaste ja hageja au teotavate väärtushinnangute tekkimise.
8.Kostja OÜ Leju & Ko ajalehes Nelli Teataja avaldatud hagejat puudutav karikatuur ja lühiartikkel sisaldavad hageja suhtes väga ebakohaseid väärtushinnanguid ning on väga halvustava ja mõnitava alatooniga. Karikatuuriga on kostja teadlikult ja tahtlikult teotanud hageja au ja väärikust, tekitades sellega hagejale moraalset kahju. Hageja mõnitamine avalikkuse ees põhjustas hagejale suuri hingelisi kannatusi ning piinlikkust kõigi hageja kaaslinlaste ja valijate ees. Nimetatud karikatuur ja lühiartikkel halvendasid oluliselt ühiskonnaliikmete suhtumist hagejasse ning viimase hea maine sai oluliselt kannatada.
9.Hageja palus kohtul kohustada kostjaid AS SL Õhtuleht, AS Postimees ja AS Delfi oma kulul avaldama nende väljaantavates ajalehtedes ja ajalehtede kodulehekülgedel hageja kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ümberlükkava teksti: „Käesolevaga AS SL Õhtuleht/AS Postimees/AS Delfi vabandab Helle Lootsmanni ees 19.10.2005 ilmunud artiklis avaldatud ebaõigete andmete esitamise eest. 19.10.2005 artiklis väitsime ekslikult, et Helle Lootsmann kutsus Loksal toimunud koolinoorte
piketile politsei. Tegelikult oli Helle Lootsmanni soov ja mure, et turvafirma Scorpion Loksa linnas asuvad töötajad hoolitseks kogunenud laste turvalisuse eest, kuna Loksa kooli direktori informatsiooni kohaselt ei soovinud tema ega ka teised Loksa kooli õpetajad koolinoorte piketil osaleda. AS SL Õhtuleht/AS Postimees/AS Delfi vabandab Helle Lootsmanni ees talle eelnimetatud artikliga tekitatud ebameeldivuste eest.“ Samuti palus hageja kohustada nimetatud kostjaid kõrvaldama nende ajalehtede kodulehtedelt vaidlusalused artiklid koos kommentaaridega.
10.Hageja palus kohustada kostjat AS Leju & Ko oma kulul avaldama ajalehes Nelli Teataja alljärgneva teksti: „Käesolevaga Nelli Teataja avaldab kahetsust, et 21.10.2005 Nelli Teatajas ilmusid lühiartikkel ja karikatuur, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid ning olid Helle Lootsmanni suhtes alusetult ja põhjendamatult halvustava alatooniga. Nelli Teataja vabandab Helle Lootsmannile eelnimetatud lühiartiklis ja karikatuuris ebaõigete andmete avaldamisega põhjustatud ebameeldivuste eest.“ Lisaks palus hageja OÜ-lt Leju & Ko hageja kasuks välja mõista moraalse kahju hüvitise 50 000 krooni. AS Delfi vastus hagile
11.Kostja AS Delfi hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja ei ole ebaõigeid andmeid avaldanud. Hageja on omaks võtnud ja kinnitanud hagiavalduse p-s 1, et helistas 11.09.2005 politseisse. Politseisse helistamine ja politsei teavitamine vajadusest tagada turvalisus on käsitletav politsei kutsumisena. Kostja leidis, et sõnad „helistas“ ja „kutsus“ on sünonüümid. Politsei kutsumine ei ole häbiväärne. Avaldatud artiklis kajastati üksnes faktilist olukorda.
12.Hageja nõue – kohustus vabandada – ei vasta kehtivates õigusaktides ettenähtud tsiviilõiguslikele kaitseviisidele, kuna vabandamise näol on tegemist eetika küsimusega ning selleks ei saa kohustada.
13.Olles infoühiskonna teenuse pakkuja infoühiskonnateenuse seaduse mõttes, ei vastuta AS Delfi kommentaatori tegevuse eest. Delfi.ee internetiportaal on käsitletav üksnes tehnilise vahendina – telekanalina – informatsiooni (kommentaari) edastamiseks. Kostja vastutuse infoühiskonna teenuse osutamisel välistavad infoühiskonna teenuse seaduse §-d 9, 10 ning 11. Kostjat ei saa lugeda kommenteerimiskeskkonnas kommentaatori poolt avaldatud teabe avaldajaks. Kostjal puudub õigus kommentaatori nimel teha ebaõigeid andmeid ümberlükkavat avaldust. AS Postimees vastus hagile
14.Kostja AS Postimees hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagiavaldusese kohaselt hageja ei kutsunud politseid, vaid helistas politsei üldnumbrile ja palus politseil saata laste kogunemiskohta Loksa linna turvaauto. Kostja leidis, et hageja teatas toimuvast sündmustest politseile, andis sündmuse kirjelduse ja avaldas muret toimuva turvalisuse pärast. Tema kõne eesmärgiks oli kutsuda piketile laste turvalisuse tagajad. Tähtsust ei oma, kes kutsuti - kas politsei või turvafirma. Politsei algatas saadud teabe põhjal väärteomenetluse avaliku koosoleku seaduse rikkumise alusel. Hageja, valides politsei üldnumbri, avaldas sellega tahet saada kontakti politseiga. Politseil on kohustus reageerida igale väärteole vastavalt väärteomenetluse seadustikule. Järelikult ei saa see olla kostjapoolne sõnakasutus, et hageja kutsus politsei, sest antud juhul on sõnad „teatama“ ja „kutsuma“ samatähenduslikud ja siin ei saa rääkida ebaõigete andmete avaldamisest VÕS § 1047 tähenduses.
15.Kostja ei ole hageja poolt nimetatud andmete avaldaja, vaid nende vahendaja avalikkusele. Andmete avaldaja on Põhja Prefektuur. Järelikult ei saa olla au teotajaks kostja.
16.Ajaleht ei ole teotamist kui tegu toime pannud, kuna lugejatele on avaldatud artikkel eesmärgiga anda ülevaade toimunust. Meelevaldne on lugeda sellest artiklist välja kostja sihipärast soovi teadlikult hagejat kahjustada. Arusaamatuks jääb, kuidas on hageja au teotatud, kasutades sõna „teatama“ asemel sõna „kutsuma“. Igasugune end puudutatuna tundmine ei ole veel au teotamine. Hageja on esitanud seadusele mittetugineva nõude – kõrvaldada kostja koduleheküljelt vaidlusalune artikkel.
AS SL Õhtuleht vastus hagile
17.Kostja AS SL Õhtuleht vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Nõue on põhjendamatu. Kostja ei saa lükata ümber seda, mis vastab tõele. Hageja kinnitas oma nõudes ise, et kutsus politsei. Seega puudub poolte vahel vaidlus faktiväite kohta. Nii hageja kui kostja on seisukohal, et hageja kutsus politsei. Kommentaaride kustutamise nõude juures ei ole märgitud, milles seisneb hageja õiguste rikkumine. OÜ Leju & Ko vastus hagile
18.Kostja OÜ Leju & Ko hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagist on välja jäänud oluline fakt, et vaidlusalune artikkel (uhuudis) ja koomiks ilmusid lehe naljarubriigis, mis on selgelt piiritletud. Uhuudises ei kajastu kuskil hageja nime ega ole ühtegi viidet hageja isikule. Uhuudises on väljamõeldud ametikoht politruk ja täiesti tundmatu Helle. Puudub isegi mõistlik ja tunnetatav seos hageja ja tema tegevusega. Vastasel juhul saaksid kõik Helled esitada hagi kostja vastu.
19.Koomiks „Öine vahetus” on arusaadavalt nalja tegemiseks. Ainus seos, mis on hagejaga, on see, et kasutatakse hageja näo pilti. Samamoodi kasutatakse ka teiste tuntud isikute näopilte. Koomiksi autori seisukohalt püüdis ta tõmmata paralleele seigaga, et ka tõsielus muretseb hageja piketeerivate kooliõpilatse turvalisuse pärast ning helistas just seetõttu hädaabinumbril. Hageja on asunud väärale ja ennatlikule seisukohale, nagu oleks püütud kedagi solvata. Ajutine meeleolulangus ja piinlikkustunne ei saa pelgalt olla põhjuseks, et mõista välja mittevaraline kahju. Avaliku elu tegelane peab taluma kriitikat ja huumorit. Maakohtu otsus
20.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja helistas 11.10.2005 politsei üldnumbrile 110. Eeltoodut kinnitavad ka Põhja Politseiprefektuuri poolt kolmel korral edastatud informatsioon BNS uudistele. Seega puudub vaidlus faktiväites, et hageja helistas politsei üldnumbrile. Eeltooduga on nõustunud kõik menetlusosalised. Pooled vaidlevad selle üle, kas politseile helistamine on samastatav politsei kutsumisega. Hageja väitis, et tal oli teatamiskohustus informeerida politseid laste kogunemisest Loksal. Avaliku koosoleku seaduse § 9 mõtte kohaselt on valitsusasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse juhi selleks volitatud ametnik kohustatud vastavale politseiprefektile ning meditsiini- ja päästeteenistusele teatama avaliku koosoleku läbiviimise aja, koha ja liikumismarsruudi ühe päeva jooksul, arvates avaliku koosoleku teate saamisest. Seega eelsätestatud kohustuse tekkimise eelduseks on eelnevalt saada kirjalik teade avaliku koosoleku toimumise kohta, mis on vormistatud sama seaduse paragrahvis 8 sätestatud nõuetele. Kohtule ei ole esitatud tõendit, millest nähtuks, et sellekohane teade avaliku koosoleku toimumise kohta oleks esitatud Loksa kohalikule omavalitsusele. Kuna teade puudus, siis on välistatud ka teatamiskohustus vastavalt avaliku koosoleku seaduse §-le 9. Hageja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et hagejal oli volitus, mille kohaselt oli tal kohustus teavitada avalike koosolekute toimumisest politseid. Seega puudus ka teine eeldus kohustuse tekkimiseks avaliku koosoleku seaduse § 9 tähenduses. Kohus asus seisukohale, et avaliku koosoleku seadus ei kuulu käesolevas vaidluses kohaldamisele, mistõttu hageja helistamine ei ole käsitletav eelnimetatud seaduse mõtte kohaselt teatamisena vastavalt §-le 9.
21.Artiklite vaidlustatud laused ei sisalda informatsiooni, mis eesmärgil hageja politseile helistas. Kostjad ei ole vaidlustatud lausetes väljendanud ei õiguslikke ega subjektiivseid hinnanguid. Kõnealused laused sisaldavad faktiväidet, st hageja kutsus politsei. Käesolev faktiväide on kontrollitav. Kohus asus seisukohale, et mõistlik inimene helistab politsei numbrile 110, et politseile edastada mingi sündmuse kohta teavet eesmärgil saada endale või teistele abi, mis on vastavuses Politseiseaduse § 12 lg 1 p-s 1 ja 3 sätestatuga, et politsei kohustuseks on abistada kodanikke oma pädevuse piires ja tagada korda avalikes kohtades: õigusrikkumiste korral nõuda nende viivitamatut lõpetamist ja võtta tarvitusele vastavad meetmed. Kohus leidis, et helistamine politsei üldnumbrile 110 on käsitletav politsei appi kutsumisena kas endale või teistele. Hageja selgitused, et ta helistas
politsei üldnumbrile, et politsei saadaks turvafirma Loksale korda pidama, ei ole vastavuses politseile seadusega antud ülesannetega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et politsei kohustuseks oli hageja teate esitamisel politsei üldnumbrile 110 korraldada turvafirma kohaletulek Loksale.
22.Vaidlusalused artiklid ei sisalda ebaõigeid andmeid, mida oleks vajalik ümber lükata, mistõttu ei ole põhjendatud hageja nõue kohustada kostjaid AS SL Õhtuleht, AS Postimees ja AS Delfi avaldama hageja nõutud sõnastuses teksti ja kustutama kostjate kodulehtedelt vaidlustatud artiklid. Vaidlustatud tekstid oma sisu ja vormi tõttu ei ole halvustava tähendusega, seega puudub ebakohane väärtushinnang. Politsei teavitamine sündmustest ja politsei kutsumine korra tagamiseks ei ole taunitav tegevus, mis saaks riivata inimese au ja väärikust kaaskodanike silmis.
23.Kuna hageja on teinud otsustuse osaleda kohaliku elu korralduses volikogu tegevuse kaudu ja osaledes kohalikel volikogu valimistel, siis on hageja vabatahtlikult endale valinud avaliku elu tegelase rolli, kes peab igapäevaselt arvestama ühiskonna tähelepanuga ja taluma nii positiivseid kui negatiivseid kommentaare. Kui kommentaarid rikuvad hageja õigusi, siis tuleks hagejal nõue suunata rikkuja vastu. Kommenteerija isik on võimalik kindlaks teha teenuse osutaja abil. Juhul kui teenuse osutaja keeldub avaldamast kommentaatori andmeid, siis on alust suunata nõue teenuse osutaja vastu.
24.Ei saa eeldada, et ajalehe Nelli Teataja naljarubriigis avaldatud uhuudise tekst oleks sisult tõene. Mõistlik inimene ei võta naljarubriigi uhuudiseid tõena. Ebaõigete andmete ümberlükkamine eeldab, et avaldatud andmed on esitatud tõeste andmetena, millest teised selliselt ka aru said. Seega peaks tegemist olema faktiväidetega. Kohus asus seisukohale, et vaidlusalusest uhuudisest on üheselt arusaadav, et tegemist on hageja isikuga, kuna tekst sisaldab hageja ees- ja perekonnanime. Kohus leidis, et kostja vastuväide, et uhuudises on väljamõeldud täiesti tundmatu Helle, on vääriline naljarubriigile ja mitte tõsiseltvõetav. Koomiks „Öine vahetus” on arusaadavalt nalja tegemiseks. Hageja näopildi kasutamine on üheselt seostatav hageja isikuga. Kostja selgitused, et samamoodi kasutatakse ka teiste tuntud isikute näopilte, ei ole vabandatav hageja näopildi kasutamisel. Ilmselgelt on tegemist isiku riivega. Samas peab hageja avaliku elu tegelasena olema valmis, et tema kohta avaldatakse nalja ja huumorit, kuid see ei tohi olla solvav, au ja väärikust teotav. Hageja näopildi kasutamine koomiksis on mõeldud vaid huumorina ja mitte solvamisena, seega ei ole tegemist au ja väärikuse rikkumisega. Samuti puudub alus moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebus
25.Hageja Helle Lootsmann esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid. AS SL Õhtuleht, AS Postimees ja AS Delfi avaldasid hagejat puudutava informatsiooni algallikast oluliselt erineval kujul, luues oma väljaannete lugejatele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ja kahjustades sellega hageja isiklikke õigusi. VÕS § 1047 lg-st 1 ja § 1046 lg-st 1 tulenevalt on isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine õigusvastane ning kannatanul on õigus andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist. Kostjate AS SL Õhtuleht, AS Postimees ja AS Delfi tegevus oli õigusvastane, sest faktilisi asjaolusid ekslikult kajastav BNS 12.10.2005 kell 13:41 avaldatud uudis, millel põhinesid kostjate artiklid, oli samal päeval kahel korral oluliselt algallika ehk Eesti Politsei poolt täpsustatud. Kostjad, kes avaldasid oma väljaannetes artiklid alles 19.10.2005, tegid seda teadlikult hageja isiklikke õigusi kahjustaval viisil. AS SL Õhtuleht, AS Postimees ja AS Delfi poolt avaldatu põhjal tekkis lugejatel ettekujutus, et hageja kutsus koolilastele politsei eesmärgiga pikett laiali ajada. Kuna sellega rikuti hageja isiklikke õigusi, on hagejal õigus nõuda artiklitest järelduvate väidete ümberlükkamist avaldaja kulul.
26.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt on poolte vahel vaidlus vaid terminite „kutsuma“ ja „teatama“ tõlgenduste osas. Kohus oleks pidanud võrdlema AS SL Õhtuleht, AS Postimees ja AS Delfi poolt avaldatut algallikaga ehk BNS poolt avaldatud Eesti Politsei
pressiteatega. Politseisse helistamine ja politsei kutsumine ei ole sünonüümid. Kostjad ei ole esitanud ühtki tõendit, mis tõendaks lastele politsei kutsumist hageja poolt.
27.OÜ Leju & Ko avaldas hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldanud lühiartikli ja karikatuuri, mis põhjustasid hagejale moraalset kahju. Samuti langes hageja sotsiaalne turvatunne ja heaolu. Iga koomiks ei ole oma olemuselt huumori väljendusviis. Kohus ei põhjendanud oma seisukohta, mille kohaselt hageja näopildi kasutamine koomiksis oli mõeldud vaid huumorina. Hageja palus ringkonnakohtul täiendavalt hinnata Nelli Teatajas ilmunud artikli ja koomiksi õiguspärasust. Hageja on seisukohal, et kostja OÜ Leju & Ko peab hüvitama hagejale tahtlikult tekitatud moraalse kahju, mille õiglane hüvitis on 50 000 krooni. AS SL Õhtuleht vastus apellatsioonkaebusele
28.Kostja AS SL Õhtuleht vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle tühistamiseks või muutmiseks. Kohus kohaldas õigesti materiaalõiguse norme ning hindas tõendeid. AS Delfi vastus apellatsioonkaebusele
29.Kostja AS Delfi vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kaebuses ei ole välja toodud ühtki TsMS § 631 lg-s 1 sätestatud alust, millest nähtuks kaebuse põhjendatus. AS Postimees vastus apellatsioonkaebusele
30.Kostja AS Postimees vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu otsus on õige ja põhjendatud. OÜ Leju & Ko vastus apellatsioonkaebusele
31.Kostja OÜ Leju & Ko vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
32.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Vaidlust ei ole selles, et hageja helistas politsei üldnumbrile. Õige on maakohtu seisukoht, et politsei teavitamine sündmustest ja politsei kutsumine korra tagamiseks ei ole taunitav tegevus, mis saaks riivata inimese au ja väärikust kaaskodanike silmis ja politsei kutsumine ei ole au teotav faktiväide. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal puudus politsei teavitamiskohustus ja ka artiklite vaidlustatud laused ei sisalda informatsiooni, mis eesmärgil hageja politseile helistas. Kuna kostjad AS SL Õhtuleht, AS Postimees ja AS Delfi ei avaldanud vaidlusalustes artiklites ebaõigeid andmeid, jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja nõude kohustada kostjaid kõrvaldama ajalehtede kodulehtedelt vaidlusalused artiklid koos neile lisatud kommentaaridega. Apellatsioonkaebuses väidetud hageja isiklikke õigusi ei ole kostjad rikkunud.
34.Samuti jättis kohus õigesti rahuldamata hagi OÜ Leju & Ko vastu, kuna ajalehe Nelli Teataja naljarubriigis avaldatu puhul ei saa arvestada nende andmete tõesusega. Ebaõigete andmete ümberlükkamine eeldab, et avaldatud andmed on esitatud sisuliselt tõeste
andmetena, millest teised selliselt ka aru said. Kuigi vaidlusalusest rubriigist oli arusaadav, et tegemist oli hageja isikuga ja sellele viitas hageja näopildi kasutamine, ei ole isiku riive selline, mis annaks alust hagi rahuldada. Hageja on avaliku elu tegelane, kelle tegevuse suhtes on ajakirjanduse suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud ning kellel peab olema kõrgendatud taluvuse piir ka huumori ja satiirilises võtmes esitatu suhtes. Kuna hageja näopildi kasutamine koomiksis oli mõeldud huumori, mitte avaliku elu tegelase solvamisena, ei ole tegemist ka hageja au ja väärikuse rikkumisega. Kuna hageja au ja väärikuse rikkumine tuvastamist ei leidnud, ei olnud maakohtul alust rahuldada ka moraalse kahju hüvitise nõuet. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata ilmunud artikli ja koomiksi sisu erinevalt maakohtu poolt hinnatust ja tuvastada kostja poolt tahtlikult hagejale kahju tekitamine. Moraalse kahju tekitamine tõendamist ei leidnud ja seega ei olnud hagi rahuldamiseks alust.
35.Asja menetlust alustati 2005. aastal ja kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi menetluskulud tema enda kanda. Vastustajad menetluskulude nõuet ei esitanud.
U.Loonurm
A.Tänav
I.Amann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.