Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2017.a. Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-11015
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi A. A’i vastu 278,11 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Haigekassa (reg.kood 74000091) volitatud esindaja: Mirja Sarap volikirja alusel Kostja: A. A (isikukood xxxx)
Hagi hind 278,11 eurot
Teha asjas tagaseljaotsus ja hagi rahuldada täielikult. Välja mõista A. A’ilt Eesti Haigekassa kasuks 278,11 eurot (kakssada seitsekümmend kaheksa eurot ja 11 senti).
Menetluskulud jätta täies ulatuses A. A’i kanda. Välja mõista A. A’ilt Eesti Haigekassa kasuks tasutud riigilõivu katteks 75.- eurot (seitsekümmend viis eurot). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, lisades kajale kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.
Hagejal on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses.
I Hageja nõue: 19.07.2017.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 278,11 eurot. Riigilõivu tasutud 75.- eurot 18.07.2017.a. Jätta menetluskulu kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa ja hageja) väljastas 24.06.2015.a. A. A ́ile (isikukood xxxx) (edaspidi kostja) Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi kehtivusega kuni 24.06.2018.a. Nimetatud kaardi pöördel on kirjutatud, et kaart ei kehti, kui ravikindlustus on Eestis lõppenud. Ühtlasi on kaardi pöördel haigekassa kodulehekülje aadress (www.haigekassa.ee), kust kostjal on võimalik saada täiendavat informatsiooni Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi kasutamise võimaluste kohta. Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmetel lõppes kostjal alates 30.06.2016.aa ravikindlustuskaitse. Kuna kostjal puudus alates 01.07.2016.a. kehtiv ravikindlustuskaitse, siis ei olnud kostjal õigust alates 01.07.2016.a. tervishoiuteenuse saamisel Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti kasutada. Haigekassa kliendisuhtluse osakonna isikupõhiste ja välisravi taotluste talituse teatel saabus 21.10.2016.a. haigekassasse Soome Vabariigi pädeva asutuse Kansaneläkelaitos koondarve nr 62 EE 2016 02, mille kohaselt osutati kostjale 09.07.2016.a. Soomes arstiabi maksumusega kokku 278,11 (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 11 eurosenti. Haigekassa kui Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi väljastanud pädev asutus tasus 03.01.2017.a. Soome pädevale asutusele eelnimetatud koondarve kooskõlas Euroopa Nõukogu määruse 883/2004 artikliga 85. Hageja saatis 18.01.2017.a. kostjale nõudekirja nr 5-3.6/1931 kostja rahvastikuregistri aadressile xxxx. Kostja pöördus 20.02.2017.a. haigekassa poole nõude tasumise küsimuses. Hageja saatis selgituse ja pakkus võimalust tasuda nõudesumma osade kaupa. Tasumise graafikut kostjaga ei sõlmitud, kuna kostja hagejaga enam ühendust ei võtnud. Hageja saatis10.05.2017.a. kostjale e-posti aadressile xxxx meeldetuletuse nõude tasumiseks ning andis täiendava tähtaja (hiljemalt 20. maiks 2017) nõude tasumiseks. Nõudesumma 278,11 eurot on käesoleva ajani tasumata. RaKS § 21 lõige 4 sätestab – kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada. RaKS § 26 lõige 3 sätestab, et haigekassal on tagasinõudeõigus võlaõigusseaduse § 1041 alusel haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist. Võlaõigusseaduse § 1027 sätestab, et isik peab alusetu rikastumise peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Võlaõigusseaduse § 1041 reguleerib teise isiku kohustuse täitmisest tulenevate nõuete tekkimise ning sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kui isikule osutatakse teises Euroopa Liidu liikmesriigis viibides vajalikku arstiabi Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi alusel, siis esitatakse arve isiku elukohariigi pädevale asutusele (antud juhul haigekassale). Arstiabi osutanud tervishoiuteenuse osutaja lähtub raviarve esitamisel Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi kehtivuse tähtajast ning esitab arve selle riigi pädevale
asutusele (haigekassale). Juhul, kui isikul oli ravikindlustuskaardil märgitud tähtaja jooksul kindlustuskaitse lõppenud ja haigekassa on isiku eest arve tasunud, tekib haigekassal nõudeõigus tehtud kulude hüvitamiseks. Eestis kindlustamata isik peab arstiabi eest ise tasuma. Kostja, olles teadlik oma kindlustuskaitse lõppemisest, kasutas pärast kindlustuskaitse lõppemist Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti Saksamaal teenuse saamiseks 01.01.2016.a. Kehtetu Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi kasutamisega tervishoiuteenuse saamise eesmärgil on kostja rikkunud RaKS § 21 lõikes 4 sätestatud kohustust mitte kasutada Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti pärast ravikindlustuskaitse lõppemist või peatumist. Oma tegevusega on kostja alusetult rikastunud summas 601,48 (kuussada üks) eurot ja 48 eurosenti. Võlaõigusseaduse § 1041 alusel on haigekassal, kui ta on täitnud teenuse eest tasumise kohustuse, õigus nõuda tehtud kulude hüvitamist. II Kostja vastus: Kostjale väljastati hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega AS Eesti Post poolt. Vastamise tähtajaks andis kohus 14 päeva hagimaterjali kättesaamisest alates ning hoiatas, et kirjaliku vastuse nimetatud tähtajaks andmata jätmine annab kohtule õiguse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Materjalid on kostja ema G. A’i poolt vastu võetud 27.07.2017.a. Kostja ei ole tähtajaks, milline saabus 10.08.2017.a. kohtule kirjalikult vastanud ning sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. III Maakohtu otsuse põhjendused: Maakohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale on väljastatud hagimaterjal koos vastuse nõudega ning hoiatatud tagaseljaotsuse tegemisest TsMS § 407 järgi. Kostja kohtu nõuet tähtajaks ei ole täitnud, samuti ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavalduses toodud asjaoludel on hagi ka õiguslikult põhjendatud. Nõude aluseks on ravikindlustuse seaduse § 26 lg. 3 ja võlaõigusseaduse § 1041. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse kirjeldav osa ja põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.