Salva Kindlustuse AS hagi Orava valla krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Salva Kindlustuse AS ( registrikood: 10284984, asukoht: Pärnu mnt 16, Tallinn), esindaja Sirli Metsamäe Kostja: Orava vald (registrikood: 75027005, asukoht Orava küla, Põlva maakond), esindaja Andres Aavastik
Kohtuistungi toimumise aeg
24.oktoober 2007.a.
vastu kahju
8544,20
RESOLUTSIOON
1.1 Hagi rahuldada osaliselt. 1.2 Välja mõista Orava vallalt kahju hüvitamiseks 6000 (kuus tuhat) krooni Salva Kindlustuse AS kasuks.
2.Jätta 70 % kõigist menetluskuludest kostja kanda ja 30 % kõigist menetluskuludest hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 28.11.2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja juures kahjujuhtumina registreeritud kahju, mis toimus 21.02.2005.a. kell 17.00 (kahju nr S25-0554C). Põlvamaal Orava külas Orava Postkontori (Orava tn 1) katuselt kukkus lumi Perearst Nadežda Hovanskaja OÜ valduses olevale sõidukile Suzuki Grand Vitara registrimärgiga 368AUC, tekitades sõiduki kapotile kahjustusi. Nadežda Hovanskaja kirjutab kahju teates, et töölt lahkudes märkas ta, et autol käivitus alarm. Auto juurde jõudes oli kapoti peal lumehang, mis oli kukkunud postimaja katuselt. Lund ära pühkides märkas ta, et kapott on kahjustunud. Samuti nägi T. K. , et lumi oli postimaja
katuselt kukkunud sõidukile. Salva Kahjukäsitluse OÜ kahjukäsitleja Riho Sell teostas 22.02.2005.a. sõiduki ülevaatuse ja pildistas sõidukit. Piltidelt ja ülevaatus aktist on näha, et sõiduki Suzuki Grand Vitara registrimärgiga 368AUC kapott on kahjustunud. Sõiduk Suzuki Grand Vitara registrimärgiga 368AUC omas kahjujuhtumi toimumise hetkel hageja juures sõidukikindlustuse lepingut nr S30404693CJ1. Sõidukikindlustuse lepingu alusel on hageja 31.03.2005 tasunud Japauto Tartu AS-le sõiduki taastusremondi teostamise eest 8544,20 krooni. Omavastutuse osa summas 3000 krooni jäi vastavalt sõidukikindlustuse lepingule kindlustusvõtja kanda. Hageja andmetel on postkontori aluse maa omanik Orava vald ning seega hageja esitas 23.09.2005.a. tagasinõude Orava Vallavalitsusele, milles palus kostjal hüvitada sõidukile Suzuki Grand Vitara registrimärgiga 368AUC tekitatud kahju summas 8544,20 krooni. Kostja kahju hüvitanud ei ole ja on hagejale teatanud, et ei loe esitatud nõuet tõendatuks. VÕS § 492 lg 1 ja 1059 alusel palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 8544,20 krooni ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited 2.1 Kostja vaidleb hagile vastu. N.Hovanskaja kindlustusvõtjana jättis täitmata mitu AS Salva Kindlustus juhatuse otsusega 030610 kinnitatud Sõidukikindlustuse üldtingimustest tulenevat kohustust, mis on põhjustanud käesoleva vaidluse kindlustusjuhtumi aluseks olnud sündmuse toimumise koha üle. N. Hovanskaja ei informeerinud juhtunust politseiorganeid, mistõttu see jäi objektiivselt vormistamata. Üldtingimuste p 24.4 kohaselt oli kindlustusvõtjal selline kohustus, kui kindlustusjuhtum võis olla põhjustatud vandalismist. N.Hovanskajal ei saanud kahjustuse põhjus olla koheselt teada ja ühemõtteliselt selge ja ei saanud välistada vandalismi võimalust. N.Hovanskaja teavitas Orava Vallavalitsust väidetavast kahjujuhtumist alles 23.02. 2005.a., seega kaks päeva peale selle väidetavat toimumist. Ta ei teatanud Orava Vallavalitsusele juhtunust vahetult peale selle tema versiooni järgi avastamist 21.02.2005.a. kell 17.00, kuigi selleks oli reaalne võimalus Orava vallavalitsuse ametnike kättesaadavuse tõttu olemas. Oma eelnimetatud tegevusega välistas N.Hovanskaja võimaluse sündmuskoha koheseks kahepoolseks ülevaatuseks, seega väidetavalt tekkinud tehniliste vigastuste ning nende tekkepõhjuste kahepoolseks kindlakstegemiseks ja fikseerimiseks. N.Hovanskajal ei teavitanud kindlustusandjat koheselt, vaid alles järgmisel päeval. Sellega rikkus kindlustusvõtja Liikluskindlustuse seaduse § 38 lg 1 sätestatud kohustust kindlustusandja kohesest teavitamisest. N.Hovanskaja ei koostanud plaani sõiduki paiknemise kohta kahjujuhtumi väidetava toimumise ajal, ei fikseerinud sõiduki vigastusi, ei määratlenud sündmuskohta, millega rikkus Üldtingimuste p 24.3. N.Hovanskaja ei esitanud kahe tööpäeva jooksul kindlustusandjale kõiki temale teadaolevaid andmeid juhtumi kohta, millega rikkus Üldtingimuste p 24.5. Hageja pidi N.Hovanskajalt nõudma täiendavaid selgitusi, mis esitati alles 28.02.2005.a. Kindlustusandja sündmuskohal ei käinud ja kindlustusvõtja esitatud seletuse tõepärasuses ei veendunud. Kostja leiab, et hagejal ei olnudki N.Hovanskaja rikkumiste (Üldtingimuste punktide 24.3, 24.4 ja 24.5 rikkumised) tõttu õigust kahju hüvitada. Üldtingimuste punkti 26 kohaselt vabaneb kindlustusandja hüvitamiskohustusest Üldtingimuste punkti 24 mistahes alapunktis sätestatud nõude täitmata jätmise korral. 2.2 Peale selle leiab kostja, et N. Hovanskaja valduses olnud sõiduki kapoti vigastused ei saanudki tekkida lume allalangemisest Orava Postkontori katuselt. Orava Postkontorist mõnekümne meetri kaugusel on parkla, kus perearst N.Hovanskaja alati on sõidukit parkinud. Kostja arvates on ebaloogiline, et just 21.02.2005.a. parkis N.Hovanskaja sõiduki postkontori külje alla.
2 (8)
Orava Vallavalitsuse töötajad, vahetult 23.02.2005.a. info saamise järel vaatasid sündmuskoha üle ning fikseerisid olukorra sellisena: Orava Postkontori katusel oli õhuke lumekirme, katuse ääres mingit lumekihti või jääpurikaid ei olnud ning Orava Postkontori külje all, kus kahjustatud sõiduk väidetavalt seisis, ei olnud maas mitte mingisuguseid jälgi mahalangenud lumest või jääst. Perioodil 21.02.-23.02.2005.a. sadas lund minimaalselt ja temperatuur oli miinuskraadides. Järelikult ei saanud ka 21.02.2005.a. olla postkontori katusel lund või jääd, mis oleks saanud kukkudes tekitada sõidukil kindlustusjuhtumi aluseks olnud vigastusi. Sõidukil on tehnilisi vigastusi saanud esikapott. Vigastused asuvad kõrvalistuja poolel. Arvestades vigastuste paiknemist ja N.Hovanskaja väidet sõiduki asukoha kohta, ei saanudki need vigastused tekkida lume langemisest postkontori katuselt. Lumi pidanuks kukkuma sõiduki juhipoolsele küljele, kuid vigastused on kõrvalistuja poolel. 2.3 Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Juhul kui kohus peaks siiski hagi rahuldama, palub kostja vähendada väljamõistetavat summat kindlustusvõtja kergemeelsuse ja oma kohustuste täitmata jätmise ning kindlustusandja poolt kahjujuhtumi asjaolude puuduliku väljaselgitamise tõttu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja vastuväidetest tulenevad hageja täiendavad seisukohad
3.Asjaolu, et N. Hovanskaja teatas juhtunust kostjale alles 23.02.2005.a., ei anna veel alust arvata, et lumi postkontori katuselt sõidukile ei kukkunud. Hageja pöörab tähelepanu asjaolule, et juhtum toimus 21.02.2005.a. (s.o. esmaspäev) kell 17.00, kuid kostja töötab kuni kella 16.00-ni. 22.02.2005.a. oli Nadežda Hovanskajal vastuvõtuaeg kuni 12.00. Peale seda sõitis ta Tartusse ja teatas kahjust hagejale ning küsis, mis ta veel peab tegema. Hageja selgitas, et juhtunust tuleb teavitada ka kostjat ning kohe 23.02.2005.a. hommikul teatas N.Hovanskaja juhtunust kostjale. Hageja arvates ei ole N.Hovanskaja käitumises midagi pahatahtlikku. Samuti politseile teatamata jätmine ei anna alust arvata, et lumi Orava Postkontori katuselt sõidukile ei kukkunud. Politseile teatamine sellistel juhtumitel ei ole kohustuslik . N.Hovanskajal ei olnud kuidagi võimalik samal päeval kahju teadet esitada, kuna hageja kontorid (mis võtavad kahju teateid vastu) on avatud tööpäevadel kuni kella 16.45-ni. Antud juhul ei kuulu ka kohaldamisele liikluskindlustuse seaduse sätted, kuna tegemist ei ole liiklusavariiga. Hageja ei ole kahju hüvitanud LKindlS alusel. N.Hovanskaja parkis oma sõiduki pidevalt postkontori katuse alla, kuna ta pidi raskeid kotte sõidukist hoonesse ja tagasi sõidukisse kandma. Alles peale 21.02.2005.a. juhtumit pargib N. Hovanskaja alati oma sõiduki 10 meetrit eemale parklasse. Hageja arvates kostja väide, et lund ei sadanud 21.02.-23.02.2005.a., ei oma antud asjast tähtsust, kuna juhtum toimus 21.02.2005. See, et peale juhtumit ei sadanud lund, ei ole oluline. Väljavõttest ilmastikuolude kohta perioodil 20.02 - 23.02.2005.a. on näha, et 20.02.2005.a. ja 21.02.2005.a. oli nõrk laussadu ja lumikate on muutunud paksemaks. Hageja arvates oli lumi piisavalt paks ning see võis kahju tekitada sõiduki kapotile. Pole täpselt teada, kui kaugele lumi võis katuselt kukkuda, mistõttu pole välistatud, et see võis kukkuda ka räästa all seisvale sõidukile. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
4.22.02.2005.a. kell 16.30 on N.Hovanskaja esitanud Salva Kindlustuse AS-le kahjuteate ja 21.02.2005.a. kell 17.00 toimunud kahjujuhtumi kirjelduse ( tl 21), mille kohaselt Orava Ambulatooriumist töölt lahkudes avastas N.Hovanskaja , et autol käivitus ohutusalarm. Auto
3 (8)
juurde jõudes oli kapoti peale suur lumehang, mis oli kukkunud Postimaja katuselt. Lume ärapühkimisel avastas , et kapot on kahjustatud. Seda nägi ka töölt lahkuv pereõde T. K. . Sõiduki ülevaatuse aktist koos fotodega nähtuvalt ( tl 25- 28) on Salva Kahjukäsitluse OÜ kahjukäsitleja Riho Sell teostanud 22.02.2005.a. Tartus sõiduki Suzuki Grand Vitara registrimärgiga 368AUC ülevaatuse ja tuvastanud sõidukil kapoti vigastused. Poliisist nr S30404693CJ1 ( tl 24) nähtuvalt oli sõiduk Suzuki Grand Vitara registrimärgiga 368AUC perioodil 13.01.2005.a. kuni 12.01.2006.a. kindlustatud Salva Kindlustuse AS-s, kindlustusvõtja oli Perearst Nadežda Hovanskaja OÜ. Hageja väitel, mida tõendavad AS Japauto Tartu 16.03.2005.a. arve ( tl 29) ja 31.03.2005.a. maksekorraldus ( tl 30), on hageja tasunud Japauto Tartu AS-le sõiduki registrimärgiga 368 AUC taastusremondi maksumusest ( sh kapot, demontaaž ja montaaž , värvitöö) 8544,20 krooni. Omavastutuse osa summas 3000 krooni on jäänud kindlustusvõtja kanda.
5.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja hüvitas Perearst Nadežda Hovanskaja OÜ-ga sõlmitud kindlustuslepingu alusel viimasele tekkinud kahju, on VÕS §-st 492 lg 1 tulenevalt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses hagejale üle läinud.
6.Hageja nõue põhineb asjaolule, et kahju tekkis Orava Postkontori katuselt N.Hovanskaja valduses olnud sõiduki kapotile lume kukkumise tagajärjel. Asjas ei ole vaidlust selles, et Orava Postkontori alune maa kuulub Orava vallale. Asjas on aga vaidlus selle üle, kas vaidlusalune kahjujuhtum leidis aset hageja näidatud ajal ja kohas so 21.02.2005.a. kella 17 ajal Põlva maakonnas Orava külas Orava Postkontori juures. Kohtu arvates 22.02.2005.a. sõiduki ülevaatuse akt koos fotodega tõendavad, et sõiduki Suzuki Grand Vitara registrimärgiga 368 AUC kapotil olid 22.02.2005.a. olemas vigastused – muljumisjäljed. Tunnistaja N.Hovanskaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt ( tl 115) avastas ta 2005.a. veebruaris ühel päeval peale vastuvõtu lõppu Orava 1 majast väljudes maja akende alla juhipoolse küljega seina poole pargitud auto kapotilt suure lumehange. N.Hovanskaja pühkis lume ära ja sõitis Tartusse koju. Parkis auto kodu trepikoja ette parkimisplatsile. Selle, et kapott on mõlkis, avastas samal õhtul Tartus või järgmisel päeval. N.Hovanskaja arvab, et ilmselt oli sõidu ajal kogu lumi kapotilt ära sulanud, mistõttu kahjustuse kogu ulatus sai alles Tartus nähtavaks. Samas on N.Hovanskaja oma Salva Kindlustuse AS-le esitatud kahjuteates ja kahjujuhtumi kirjelduses märkinud, et avastas kapoti kahjustuse juba Orava Postkontori juures autolt lund ära pühkides. Tunnistaja T. K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt ( tl 117) oli perearst N.Hovanskaja masin pargitud maja ette ja selle kapotile oli ühe tööpäeva lõppedes kukkunud lund, mida N.Hovanskaja ära pühkis. Seda, kas T. K. ka ise auto juures käis, T. K. ei mäleta. Samas on T. K. 11.11.2005.a. ( tl 23) Salva Kindlustuse AS-le andnud seletuse, mille kohaselt nägi 21.02.2005.a. kella 17.00 paiku töölt lahkudes, et auto kapotile oli katuselt kukkunud lumi, mille pühkimisel selgus, et kapotile on tekkinud mõra.
7.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja saab oma vastuväidetes tugineda muuhulgas ka sõidukikindlustuse tingimustele, mis sätestavad kindlustusvõtja ja kindlustusandja õigused ja kohustused kahjujuhtumi toimumise korral. Tagasinõude õigus kindlustusandjal tekib siis, kui kindlustushüvitise väljamaksmine oli seaduslik ja põhjendatud. AS Salva Kindlustus juhatuse otsusega 030610 kinnitatud ja alates 01.07.2003.a. kehtivate Sõidukikindlustuse üldtingimuste ( edaspidi Üldtingimused tl 77-80) punkti 24.3. alusel on
4 (8)
sõiduki valdaja kindlustusjuhtumi esinemisel kohustatud osalema juhtumi asjaolude selgitamisel sündmuskohal ning kirjalikult fikseerima andmed sõiduki kohta ning määratlema sündmuskoha. Üldtingimuste p 24.4 kohaselt peab kindlustusvõtja või muu sõidukit valdama lubatud isik viivitamatult teatama juhtunust varguse, röövimise, omavolilise kasutamise või vandalismi korral politseile. Üldtingimuste p 24.5 kohaselt peab kindlustusvõtja või muu sõidukit valdama lubatud isik teatama juhtunust kirjalikult kindlustusandjale hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast kahjujuhtumist või alates päevast kui kindlustusvõtja sai teada või pidi teada saama kahjujuhtumi toimumisest, esitades kõik teadaolevad tõesed andmed juhtumi asjaolude, kahjujuhtumise toimumiskoha, kahju suuruse, tunnistajate ja osapoolte kohta, sh andmed süüdlase kohta ja näitama kindlustusandja nõudel kahjujuhtumi toimumise kohta. Üldtingimuste p-s 25 on sätestatud, et punkti 24 mistahes alapunktis sätestatud nõude täitmata jätmise korral vabaneb kindlustusandja hüvitamiskohustusest.
8.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et N.Hovanskajal sõidukit valdama õigustatud isikuna käesoleval juhul kahju tekkimise juhtumist politseile teatamise kohustust ei olnud. Arvestades juhtunu asjaolusid ( auto paiknemiskoht maja katuseräästa all, lumi majakatusel, märkimisväärne kogus lund kapotil) polnud mingit alust asuda seisukohale, et tegemist on vandalismiga, vaid võis mõistlikult eeldada, et lumi on autole langenud just katuselt. 22.02.2005.a esitatud kahjuteate ja kahjujuhtumi kirjeldus ( tl 21) tõendavad, et N.Hovanskaja teatas kindlustandjale juhtunust Üldtingimuste p-s 24.5 ettenähtud tähtaja jooksul. Kahjujuhtumi kirjelduses on ära näidatud nii kahjujuhtumi toimumise aeg, koht, milles kahju seisneb, samuti on viide tunnistajale. Salva Kahjukäsitluse OÜ kahjukäsitleja 22.02.2005.a. veendus sõidukile tekkinud vigastuse olemasolus. Kohtu hinnangul on N.Hovanskaja täitnud Üldtingimuste punktist 24.5 tuleneva andmete esitamise , samuti punktist 24.3 tuleneva sündmuskoha määratlemise kohustuse. Asjaolu, et 28.02.2005.a. on N.Hovanskaja täpsustanud kahjujuhtumi aadressi ( tl 22) ei ole kohtu hinnangul Üldtingimuste punkti 24.5 rikkumine, kuna esialgses kahjujuhtumi kirjelduses oli sündmuskoht samuti ära näidatud arusaadavalt. T. K. seletuskiri ( tl 23) on esitatud alles küll 14.11.2005.a. , kuid seda seoses Orava valla vastuväidetega hageja kohtuvälisele nõudele. Hageja ise oli selleks ajaks juba ammu kahju hüvitanud. Ka leiab kohus, erinevalt kostjast, et N.Hovanskajal puudus otsene kohustus 21.02.2005.a. õhtul teavitada juhtunust Orava valla esindajaid. N.Hovanskajal oli kindlustusleping sõlmitud hagejaga. Viimane pidas N.Hovanskaja esitatud andmeid kahjujuhtumi asjaolude kohta usaldusväärseks. Kohus, erinevalt kostjast, leiab, et hagejal Üldtingimuste punktidest 24.3, 23.4, 24.5 ja 25 tulenevat alust kahju hüvitamisest keeldumiseks ei olnud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et asjas ei kuulu kohaldamisele liikluskindlustusseaduse sätted, kuna tegemist ei ole liikluskahjuga ning kahju pole hüvitatud liikluskindlustusseaduse alusel.
9.Tunnistaja N.Hovanskaja väitel oli tema sõiduk 21.02.2005.a. pargitud vahetult Orava Postkontori hoone juurde. Seda on kinnitanud ka tunnistaja T. K. . Kohtul puudub tunnistajate nende ütluste õigsuses alus kahelda. Kohtu hinnangul nii kostja esitatud fotolt (tl-d 73), kui hageja esitatud fotolt ( tl 58) nähtub, et mingeid takistusi auto parkimiseks Orava Postkontori hoone ette seina vahetusse lähedusse ei ole. Kuigi kostja on oma skeemile (tl 75) märgitud betoonrandi olemasolu ja mingisugune kõrgendus seina vahetus läheduses nähtub ka fotodelt, pole see silmaga nähtavalt küll takistuseks autoga vahetult seina lähistele sõitmiseks. Sellisel viisil parkimise võimatust ei tõenda ka kostja esitatud asendiplaan ( tl 76) Orava Postkontori hoone ja parkla paiknemise kohta sõidutee suhtes, kuna sõiduki parkimisel postkontori
5 (8)
hoone ette ei ole kuidagi takistatud liiklus hoone eest mööduval sõiduteel. Kohus erinevalt kostja esindajast, ei pea sellist vahetult hoone juures parkimist ebatavaliseks. Asjaolu, et vaatamata isegi parkla olemasolule pargitakse autosid vahetult postkontori hoone juurde, nähtub nii kostja kui hageja esitatud fotodelt ( tl-d 58, 73). Kas selline parkimisviis on mõistlik, sellele annab kohus hinnangu edaspidi.
10.Tunnistaja N.Hovanskaja ütlustest tulenevalt oli sõiduki juhipoole külg vastu maja seina, seega pidi jääma N.Hovanskaja sõidukist väljumiseks veel piisav vahemaa seinast. Kohtu hinnangul puudub küll alus kahelda kostja väidetes, et Orava Postkontori hoone katusekonstruktsioon ulatub seinast 80 cm kaugusele. Kuid kostja väide, et lumi võib Orava postkontori katuselt maapinnale kukkuda samuti umbes 80 cm kaugusele hoone seinast, on oletuslik ja asjas tõendamata. Arvestades asjaolu, et Orava Postkontori katus on viilkatus (mis nähtub poolte esitatud fotodelt) , võib kohtu hinnangul tavalise elukogemuse pinnalt eeldada, et lumi, saades viilkatuse kaldest lisahoogu, võib maha langeda siiski tunduvalt kaugemale kui on katusekonstruktsiooni enda laius.
11.Kuna tunnistaja N.Hovanskaja kinnitusel tema kasutuses olnud sõiduk Suzuki Grand Vitara oli pargitud Orava Postkontori maja juurde juhipoole küljega seina poole, ei ole kohtu hinnangul asjakohased kostja eelmenetluse käigus esitatud arutlused ja tõend ( As Topauto Tartu 04.04.2007.a. tõend Suzuki Grand Vitara 2 mõõtude kohta esikaitseraua kõige etteulatavamast punktist turbojahuti ava alguseni ning turbojahuti ava tagumise punktini) sõiduki kapotil vigastuse tekke võimalikusest tingimusel, kui sõiduk on pargitud esiotsaga maja seina poole.
12.Seoses poolte erinevate seisukohtadega selles, kas vaidlusaluse kahjujuhtumi toimumise ajal oli Orava Postkontori katusel sõidukil vigastuste tekitamiseks piisavalt lund, märgib kohus järgmist. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt ( tl 100) tema käis sündmuskohta pildistamas paar päeva pärast vaidlusalust sündmust, kuid oma hinnangut lume rohkuse kohta anda ei oska. Kohtu hinnangul kostja esitatud fotodelt ( tl 72, 74) nähtub , et hoone katusel ei olnud üksnes õhuke lumekirme ( nagu väidab kostja) , vaid tunduvalt rohkem lund. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi teatisest ilmastikuolude kohta Orava külas perioodil 20.02-23.02.2005.a. nähtub ( tl 42) , et kõigil päevadel on olnud lumesadu ja just ajavahemikul 20.02-21.02.2005.a. on lumikate muutunud 2 cm võrra paksemaks. Seega vahetult vaidlusaluse kahjujuhtumi toimumise eelsel ja ka samal päeval sadas värsket lund. Seega sai Orava Postkontori katusel ka 21.02.2005.a. piisavalt lund olla. Fotolt nähtub ( tl 56) nähtub, et hoone katusel on lumetõke ainult välisukse kohal. Seega ei olnud takistatud ka selle lume allakukkumine katuselt.
13.Arvestades asjaolusid, et 21.02.2005.a. oli Oraval sadanud värsket lund, N.Hovanskaja oli enda kasutuses olnud sõiduauto Suzuki Grand Vitara registrimärgiga 368 AUC parkinud Orava Postkontori ette hoone seina lähedale räästa alla, on kohtu hinnangul igati usutavad tunnistaja N.Hovanskaja ütlused selles, et sõiduki kapotile oli langenud katuselt märkimisväärne kogus lund. Tunnistaja kirjeldas kohtule, et kapotil oli lund koguses, mille tõttu oli takistatud isegi väljavaade esiaknast. Et N.Hovanskaja pidi autolt lund pühkima, on kinnitanud ka tunnistaja T. K. . Kuigi erinevalt hagejale antud seletusest tunnistaja T. K. kohtuistungil ei kinnitanud enam seda, kas ise auto juures käis ja kapotil olnud vigastusi märkas , on tema ütlused selle kohta, et lumi autol siiski oli, kooskõlas tunnistaja N.Hovanskaja ütlustega. Arvestades toimunust möödunud pikka ajavahemikku, on mõistatav, et tunnistajad detailselt juhtunut käesoleval ajal enam ei mäleta. Seega ka asjaolu, et N.Hovanskaja ise ei osanud kohtule enam kinnitada, kas ta kapotile tekkinud vigastusi märkas
6 (8)
Oraval või alles oma koju Tartusse jõudes, ei muuda ebausutavaks tema väiteid, et sõiduki kapotile Orava Postkontori juures oli märkimisväärne kogus lund kukkunud. Erinevalt kostjast peab kohus usutavaks, et suuremas koguses kõrgelt ( kahekordse maja katuselt) kukkuv lumi võib räästa all seisva sõiduauto kapotile mõlke tekitada. Seoses kostja väitega, et 23.02.2005.a. ei olnud sündmuskohal märgatavat lund maas, märgib kohus järgmist. Kohtu hinnangul asjaolu, et 23.05.2005.a. ei olnud postkontori juures märkimisväärselt lund maas, ei tõenda tõsikindlalt seda, et seda lund vaidlusaluse sündmuse toimumise päeval so 21.02.2005.a. ei olnud. Sündmuskohal käinud tunnistaja R. K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei olnud 23.05.2005.a. võimalik aru saada, kas kaks päeva varem võis lund katuselt kukkuda või mitte. Ka ei teadnud tunnistada kinnitada seda, kas maja eest lund oli koristatud või mitte.
14.Kuna kohus loeb tõendatuks , et N.Hovanskaja kasutuses olnud sõiduauto Suzuki Grand Vitara registrimärgiga 368 AUC kapotile kukkus 21.02.2005.a. Orava Postkontori katuselt lumi, mis kapoti ära mõlkis, kannab kostja postkontori aluse maa omanikuna VÕS § 1059 alusel vastutust tekkinud kahju so hageja poolt tasutud taastusremondi maksumuse osas. VÕS § 1059 sätestab, et ehitusaluse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitus on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kohtu hinnangul VÕS § 1059 kohaldamist välistavaid asjaolusid – so vääramatut jõudu (milleks saab pidada erakordset ja objektiivset vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda) ja kannatanu tegevust ( mis tähendab kannatanu tahtlikku enesekahjustamist) asjas ei esine.
15.Küll aga annab kohtu hinnangul kannatanu hooletus käesolevas asjas alust kahjuhüvitist vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel. Viimases on sätestatud, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kahjuhüvitise vähendamist on kostja käesolevas asjas ka taotlenud. Sõiduki kasutaja ja ühtlasi ka kindlustusvõtja seaduslik esindaja N.Hovanskaja parkis sõiduki vahetult Orava Postkontori seina äärde. Tegemist oli talvise ajaga ja postkontori katusel oli ilmselt juba varasemalt lund ja sadas ka 21.02.2005.a juurde. Sellistes tingimustes sõiduki parkimine hoone räästa alla ei ole kohtu hinnangul mõistlik ja sellist tegevust saab pidada kindlustusriski suurendavaks. Mõistlik inimene pidi ette nägema, et viilkatusele kogunenud lumi võib sealt mistahes hetkel alla kukkuda. Kindlustuslepingu alusel tuleb kahju hüvitada juhul, kui kindlustusvõtja on teinud temalt kõik mõistlikult eeldatava oma vara kaitseks. Kindlustuslepingu sõlmimine ei tähenda seda, et kindlustusvõtja ei pea järgima käibes vajalikku hoolt oma asjade eest hoolitsemisel. Kohtu hinnangul ei käitunud N.Hovanskaja vastavalt temale pandud hoolsuskohustusele, mistõttu võib hageja kasuks väljamõistetavat hüvitist vähendada ca 30 % võrra. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 1059 ja 139 lg 1 sätteid kohaldades kahju hüvitamiseks välja 6000 krooni.
16.Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS-s 163 lg 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatud osa on rahuldamata osaga võrreldes tunduvalt suurem, peab kohus põhjendatuks menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise osaga. Seega jätab kohus hagi rahuldatud osa suurusest tulenevalt 70 % kõigist menetluskuludest
7 (8)
kostja kanda ning hagi rahuldamata jäänud osa suurusest tulenevalt 30 % kõigist menetluskuludest hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda TsMS §-s 174 sätestatud korras. Lähtudes eespoolkirjeldatud menetluskulude jaotusest poolte vahel lahendab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS §-s 179 sätestatud korras ka tunnistajatele kohtumenetlusest osavõtmisega seotud kulude katteks väljamakstud summade sissenõudmise Eesti Vabariigi kasuks.
Kohtunik Rita Kulberg
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.