Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Eesti Haigekassa hagi J. I.i vastu 45 013,09 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt nähtub Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.03.2016. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-15-5977, et kostja on süüdi tunnistatud I. I.ile tervisekahjustuste tekitamises. Kostja teo tagajärjel pöördus kannatanu tervisekahjustuste raviks SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA TÜ Kliinikum ja perearst Irina Piirsoo poole. Hageja tasus SA-le Ida-Viru Keskhaigla ja SA-le TÜ Kliinikum ja perearsti Irina Piirsoo allnimetatud raviteenuste arvete ja töövõimetuslehtede alusel kannatanule osutatud tervishoiuteenuste ja ajutise töövõimetuse hüvitise eest kokku summas 45 013,09 eurot. Raviteenuste ja töövõimetuslehtede loetelu: 1) 18.07.2015 arve seeria D6 nr 2782047 summas 18 526,18 eurot; 2) 04.08.2015 arve seeria AA nr 3834653 summas 20 271,85 eurot; 3) 24.08.2015 arve seeria D6 nr 2816155 summas 2 078,70 eurot; 4) 28.08.2015 arve seeria D6 nr 2813408 summas 374,56 eurot; 5) 16.09.2015 arve seeria D6 nr 2829450 summas 1 164,71 eurot; 6) 22.10.2015 arve seeria D6 nr 2832075 summas 101,71 eurot; 7) 21.01.2016 arve seeria D6 nr 2907472 summas 18,49 eurot; 8) ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 00159981 alusel summas 219,47 eurot; 9) ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 15013639 alusel summas 533,00 eurot; 10) ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 00160350 alusel summas 627,06 eurot; 11) ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 00160376 alusel summas 250,82 eurot; 12) ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 00160461 alusel summas 470,30 eurot; 13) ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 5258 alusel summas 376,24 eurot. Seega on hageja tasunud kannatanule ja kannatanu eest kokku ravikindlustushüvitisi summas 45 013,09 eurot. Haigekassa on võtnud kannatanult tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kokku summas 45 013,09 eurot. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitist. Kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS-e alusel. Seega, kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi, nõuab haigekassa kahju hüvitamist isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse. Kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Viru Maakohtu 09.03.2016. a otsusest kriminaalasjas nr 1-15-5977 nähtub, et nimetatud kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab kostja. Hageja saatis õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks kostjale 26.04.2016 nõudeavalduse nr 5-3.4/7506-1 summas 45 013,09 eurot kostja elukoha aadressile xxx Kohtla-Järve. Nõudeavalduse sai 09.05.2016 kätte kostja. Kostja esitas 13.05.2016 hagejale täiendavaid küsimusi nõude ja nõudesumma suuruse kohta. Hageja vastas kostja küsimustele ning tegi ühtlasi ettepaneku sõlmida kogu nõudesumma tasumiseks graafik. Kostja enam hagejaga ühendust ei võtnud ning käesoleva ajani on kahju hagejale hüvitanud. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kasuks tervisekahjustuse tekitamisega seotud kahju summas 45 013,09 eurot. 05.04.2017 esitas kostja J. I. kohtule taotluse vastamistähtaja pikendamiseks kuni 10.05.2017, kuna soovib sõlmida hagejaga kompromissi. 02.05.2017 esitas kostja kohtule teate, millele kohaselt on ta edastanud hagejale omapoolse kompromissettepaneku. Kompromissi kohaselt palub kostja VÕS § 139 ja § 140 alusel vähendada tema vastu esitatud nõuet 7 000 euroni, kuna tal puuduvad rahalised vahendid kogu nõude tasumiseks. Varast kuulub kostjale ainult korteriomand aadressil xxx, KohtlaJärve. Korteriomandi müügist saadud raha arvelt oleks kostjal võimalik tasuda 4 000 eurot, 3 000 eurot tasuks kostja igakuiste maksetena, summas 50 eurot kuus. 29.06.2017 esitas kostja kohtule teate, mille kohaselt hageja ei ole nõus nõude vähendamisega ning kostja on sunnitud esitama kohtusse avalduse võlgade ümberkujundamiseks.

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 45 013,09 eurot. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lg 1 kohaselt, ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Sama seaduse § 29 lg 1 kohaselt, haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Haigekassa võtab kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle RaKS § 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel. Kannatanu oli kindlustatud isik. Seega olid täidetud eeldused lepingu kannatanult tervishoiuteenusest eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks. Isik oli kindlustatud ning hagejal oli SA-ga Ida-Viru Keskhaigla, SA-ga Tartu Ülikooli Kliinikum ja perearst Irina Piirsooga sõlmitud ravi rahastamise leping. RaKS § 26 lg 1 kohaselt, haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Seega kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi nõuab haigekassa isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse, tervishoiuteenuse osutamise, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks tehtud kulutused tagasi. Kostja poolt kannatanule kehavigastuste, mis tingisid kannatanu haiglasse pöördumise, tekitamine on tõendatud Viru Maakohtu jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-155977. Hageja poolt kannatanu Igor I.i raviga seotud kulude kandmine on tõendatud hageja poolt kostjale 26.04.2016 esitatud nõudeavaldusega nr. 5-3.4/7506-1, raviteenuste arvetega, I. Ivanyuki töövõimetuslehega ja J. I.i 10.06.2016 seisukohaga (tl. 6-7; 8-47; 48-53; 54-55). Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104, seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on

õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. Seega puudub poolte vahel vaidlus kahju tekkimise/tekitamise osas. Kostja ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud, kostja vaid teatas, et tal puuduvad rahalised vahendid nõude tasumiseks ning ta pöördus hageja poole ettepanekuga nõude vähendamiseks kuni 7 000 euroni. Kostja teatel hageja ei nõustunud nõude vähendamisega. Asjas puuduvad asjaolud ja tõendid, mis annaksid lähtuvalt VÕS §-dest 139 lg 1, lg 3 ja 140 lg 1 alust kahjuhüvitist vähendada. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 6 lg 1 ja 2, ravikindlustusseaduse (RaKS) § 25 lg 1, § 29 lg 1 ja 3, § 26 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 alusel ja seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju summas 45 013,09 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. RLS § 22 lg 1 p 12, kohaselt, riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.