Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

osutamise lepingu nr 27860975-1 alusel varustas hageja elektrienergiaga tarbimiskohta x Harju maakonnas. 25.03.2004 tegi kohtuväline menetleja Energiaturu Inspektsioon väärteomenetluses hoiatamisotsuse, mille kohaselt kasutas kostja tarbimiskohas omavoliliselt elektrienergiat ja võrguteenust läbi mõõtesüsteemi, mille plommid olid rikutud. Energiaturu Inspektsioon kvalifitseeris kostja väärteo elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 3 järgi. Hoiatusotsusega määrati kostjale hoiatustrahv 100 krooni, mille kostja tasus 26.03.2004. Kostja sooritas väärteo, kasutades omavoliliselt elektrienergiat ja võrguteenust, millega tekitas hagejale kahju omavoliliselt tarbitud elektrienergia koguse ja võrguteenuste maksumuse ulatuses. 14.11.2003 fikseerisid hageja töötajad pärast omavolilise tarbimise tuvastamist kontrollaktis päevase näidu 036965 ja öise näidu 039728. Elektrienergiaga varustamist tarbimiskohal ei katkestatud. Kuna arvesti kontrollimine toimus päevasel ajal, on päevane elektrinäit alates näitude fikseerimisest kuni fotode tegemiseni edasi liikunud. Kostjal sai tarbida elektrienergiat õiguspäraselt, kuid sellele vaatamata rikkus elektriarvesti plomme. Töökorralduse nr 337938 kohaselt 17.09.2003 hageja töötaja kostja tarbimiskohas plommide rikkumist ei tuvastatud. 14.11.2003 tuvastas hageja töötaja kostja tarbimiskohas plommide rikkumise. Taatlusplommid ja kleebised paigaldatakse elektriarvestile üksnes vastavat tegutsemisõigust omavates taatluslaborites. Arvesti paigaldamisel objektile ja muudel juhtudel arvesti paigaldajad elektriarvesti taatlusplomme ja taatluskleebiseid ei kõrvalda, vaheta ega paigalda. Elektrikontrollikeskus teostas 14.11.2003 omavolilise tarbimise fikseerimise käigus tuvastatud plommidele ekspertiisi, mille kohaselt olid taatlusplommid asendatud. Tulenevalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kinnitatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“ § 4 lg-st 2 tehakse omavolilise tarbimise arvestus tehnilise kontrollimise päevast, kuid mitte üle kahe aasta tagasiulatuvalt. Kostja omavolilise tarbimise periood algas kontrollnäidu võtmisest hageja poolt 17.09.2003, mille käigus täideti töökorraldus nr 337938 ning lõppes 14.11.2003 omavolilise tarbimise tuvastamisega hageja töötajate poolt. Tulenevalt eeltoodust on omavolilise tarbimise kestus 58 päeva. Omavolilise tarbimise tuvastamisel koostasid hageja töötajad tarbimiskohas kontrollakti olukorra fikseerimise kohta. Akti allkirjastasid hageja töötajad ja kostja. Tarbimiskohal oli võrguühenduse läbilaskevõimet piiravaks seadmeks peakaitse suurusega 25 A, nimetatud asjaolu tuleneb olukorra fikseerimise kontrollaktist nr 03.11.110. Korra § 4 lg 2 kohaselt arvutatakse maksumus, rakendades akti koostamise ajal kehtivaid paušaaltarbija (arvestita tarbija) 1,25-kordseid tariife. Alates 01.04.2002 kehtima hakanud Eesti Energia AS hinnakirjade kohaselt kehtis paušaalkliendile hinnapakett 9M. Kuna tarbimiskohas oli kolmefaasiline ühendus, nimetatu on fikseeritud aktis nr 03.11.110, kohaldub kostjale hinnakirja kohaselt tariif 351 krooni/A kuus, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on omavoliliselt tarbitud elektrienergia ja võrguteenuste maksumus kokku 25x1,87x438,75=20 511,56 krooni ilma käibemaksuta. Kuna korra § 4 lg 8 kohaselt tuleb omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste mahust ja maksumusest maha arvata arvestusperioodil mõõdetud elektrienergia kogus ning võrguteenuste maht ja maksumus, tuleb eelnimetatud summast maha arvestada kostja poolt omavolilise arvestuse perioodil tarbitud elektrienergia 5 521 kWh, kogumaksumusega 4 715,04 krooni. Järelikult kuulub kostja poolt omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste eest tasumisele 20 511,564715,04=15 796,52 krooni, millele lisandub käibemaks 2 842,37 krooni, kokku 18 639,89 krooni. Eelnimetatud summa tasumiseks esitas hageja kostjale arve, kuid kostja arvet ei tasunud. Hageja palus kostjalt välja mõista 18 639,89 krooni.

2(7)

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Väärteomenetluses tehtud hoiatustrahv on kaudne tõend plommide ja kleebiste erinevuse kohta. Kostja esitas ka väärteomenetluses vastuväite, et ta ei tarbinud elektrit omavoliliselt ja ta ei eita eelnimetatud erinevuste olemasolu. Hageja peab tõendama, et vahe plommi ja kleebise tähistusel tekkis ajal, mil arvesti oli kostja valduses. Tavatarbijalt ei saa eeldada, et ta omal algatusel kontrollib hageja paigaldatavate seadmete ja kleebiste kattuvust. Kuna plommide ja kleebiste tähistused ei kattu ja kostja ei ole plomme ja kleebiseid puutunud, on loogiline järeldus, et arvestil oli juba selle paigaldamise ajal plomm ja kleebis, mis ei kattunud. Kostja seadis kahtluse alla asjaolu, kas plomm, mida eksperdile koos arvestiga esitati, oli sama, mis arvesti kostjalt äravõtmisel. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata Pooled sõlmisid 27.06.2002 elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr 27860975-1, mille alusel varustas hageja elektrienergiaga tarbimiskohta x Harju maakonnas. 14.11.2003 koostati tarbimiskohas töökorraldus nr 362796 (tl 86), mille kohaselt oli tekkinud arvesti näidikute kaane plommide eemaldamise kahtlus. Elektrikontrollikeskus teostas plommidele, mis tuvastati 14.11.2003 omavolilise tarbimise fikseerimise käigus, 11.01.2005 ekspertiisi (tl 38) ning tuvastas, et plommid on võltsitud ja taatlusplommi jäljend ei vasta taatluskleebisele. Kostjat ekspertiisi läbiviimise ajast ja kohast ei informeeritud ning talle ei võimaldatud ekspertiisi läbiviimisel osaleda. Kuna elektrienergia ostu-müügi- ja võrguteenuste osutamise lepingu sõlmimisel ja elektriarvesti paigaldamisel elektriarvestil paiknevate kleebiste ja plommide tähiseid ei fikseeritud, on tõendamata hageja väide, et paigaldamisel vastas taatlusplommi tähis taatluskleebise tähisele. Hageja väide, et taatlusplommid ja kleebised paigaldatakse elektriarvestile üksnes vastavat tegutsemisõigust omavates taatluslaborites, on paljasõnaline. Kohtule ei esitatud andmeid, kas elektriarvesti ekspertiisi koostanud AS Elektrikontrollikeskus on pädev ja sõltumatu elektriarvesti ekspertiisi läbiviija. Kostja väitis, et vaidlusalusel arvestil oli 4 plommi, millest tehtud fotode (tl 46-49) võrdlemisel Elektrikontrollikeskuse tehtud fotodega (tl 52-53), on pealtnäha samad plommid erinevad, tl 47 oleval plommil on tl 52 ülemisel fotol pikem traat, mida teisel ei ole. Hageja 09.05.2007 kohtusitungil nimetatud asjaolu kohta selgitust anda ei osanud. Kahtluse korral tuleb asjaolusid kohaldada kostja kui tarbija kasuks. Kuna hageja esindaja ei osanud selgitada plommide erinevusega seotud asjaolusid ning arvestades, et on tõendamata, et taatlusplommid ja -kleebised paigaldati vaidlusalusele elektriarvestile tegutsemisõigust omavas laboris, samuti, et ekspertiisi läbiviinud Elektrikontrollikeskus on pädev ja sõltumatu elektriarvesti ekspertiisi läbiviija ning kostjale ei tehtud võimalikuks viibida ekspertiisi teostamise juures, tuleb hagi jätta rahuldamata. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Apellatsioonkaebuse põhjendused Eesti Energia AS palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja 18 639,80 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda. Kohus ei hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt; otsuse tegemisel eelistas kohus ühte tõendit ja asjaolu teisele. Otsus on põhjendamata. Kohus arvestas otsuse tegemisel asjas nimetamata ja tõendamata asjaoludega ning jättis järgimata TsMS § 329 lg-s

3(7)

1 sätestatud avalduste esitamise õigeaegsuse nõude. Energiaturu Inspektsiooni 25.03.2003 hoiatamisotsus ning nimetatud otsusega määratud rahatrahvi vabatahtlik täitmine kostja poolt tõendavad kostja poolt väärteo sooritamist. Kostja sooritatud väärtegu seisneb arvesti plommide rikkumises, mis kuni 01.05.2007 kehtinud elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 3 kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse omavoliline kasutamine. Omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse kogus ja maksumus arvestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooni ministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kinnitatud korra alusel ning kostja poolt kuulub hagejale tasumisele 18 639,80 krooni. Lisaks Energiaturu Inspektsiooni 25.03.2004 hoiatamisotsusele esitas hageja hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks elektrienergia ostu-müügi- ja võrguteenuste osutamise lepingu nr 27860975-1, konto väljavõtte kostja poolt hoiatustrahvi tasumise kohta, hageja töökorralduse nr 337938, kontrollakti olukorra fikseerimise kohta nr 03.11.110, hageja hinnakirja 01.04.2002, arved nr 1689455 ja 16894556, OVT arve nr 17773866, hageja töötaja tehtud fotod vaidlusaluse elektriarvesti tehase- ja taatlusplommidest ja taatluskleebisest, Elektrikontrollikeskus AS-i poolt tehtud fotod vaidlusaluse elektriarvesti tehase- ja taatlusplommidest. Hagi asjaolusid tõendab ka AS Elektrikontrollikeskus elektriarvesti ekspertiisiakt, mille kohaselt on vaidlusaluse elektriarvesti plommid võltsitud. Lisaks sellele andis kohtuistungil ütlusi tunnistaja, kelle ütlustega on tõendatud, et kostja tarbimiskohas x Harjumaal tehtud fotodel vaidlusaluse elektriarvesti plommidest on kujutatud samad plommid, mille kohta väljastas AS Elektrikontrollikeskus elektriarvesti ekspertiisiakti. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et vaidlusalust elektriarvestit on kostja valduses korduvalt avatud. Kohus ei hinnanud hageja töökorraldust nr 337938, mille kohaselt ei tuvastanud hageja töötajad 17.09.2003 kostja tarbimiskohas elektriarvesti ja selle plommide või taatluskleebise puudusi. Puudused tuvastati samasuguse kontrolli käigus 14.11.2003. Samuti ei hinnanud kohus hageja tõendatud asjaolu, et vaidlusaluse elektriarvesti plommid olid võltsitud. Kohus ei hinnanud tunnistaja ütlusi ning Energiaturu Inspektsiooni 25.03.2004 hoiatamisotsust ja kostjale määratud rahatrahvi vabatahtliku tasumise fakti. Kohus leidis vääralt, et hageja esindaja ei osanud anda selgitust 09.05.2007 kohtuistungil fotodel kujutatud plommide erinevuse kohta. Fotodel nimetatud plommide erinevusele viitas kostja alles viimasel kohtuistungil 15.05.2007. Kostja väide on käsitletav uue asjaoluna TsMS § 329 lg 1 kohaselt. Kostja ei põhjendanud, miks ta väidet varem ei esitanud. Seega rikkus kohus TsMS § 329 lg-d 1 ja 2 ning pidi jätma kostja esitatud uue asjaolu tähelepanuta. Kohus hindas vääralt kostja poolt esile toodud plommide erinevust fotodel. Plommid fotodel ei ole erinevad. Fotodel t lk 46-49 on näha lisaks plommidele ja plommi lühikesele traadile üks pikem traat, mida AS-i Elektrikontrollikeskus tehtud fotodel (t lk 52-53) näha ei ole. Pikem traat ei ole vaidlusaluste plommide osa ega oma tähtsust nende võltsitusele hinnangu andmisel. Nimetatud asjaolu selgitas hageja ka kohtuistungil. Kohus hageja selgitusele hinnangut ei andnud. Kohus seadis põhjendamatult kahtluse alla AS-i Elektrikontrollikeskus pädevuse ja sõltumatuse elektriarvesti ekspertiisi läbiviijana. Menetluse käigus ei nimetatud asjaolusid ega esitatud tõendeid, et AS-i Elektrikontrollikeskus teostas elektriarvesti ekspertiisi erapoolikult ilma vastavat pädevust omamata. Otsus ei ole seaduslik. Kohus märkis põhjenduste lõpus, et muud seisukohad ja tõendid ei ole asjakohased. Kohus ei selgitanud, millised tõendid ja seisukohad ei ole asjakohased ning millistel põhjustel. Seega jättis

4(7)

kohus otsuse aluseks oleva seisukoha piiritlemata ja kohtu seisukoht on põhjendamata. Kohus tugines üksnes kostja seisukohtadele, millega rikkus menetlusnorme. Vastus apellatsioonkaebusele Paul Perdi-Pärdi ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja üle andma ostjale asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale ja ostja kohustub tasuma ostuhinna rahas ning võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut muuhulgas ka energia müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Lisaks võlaõigusseaduse sätetele reguleerib pooltevahelisi suhteid elektrituruseadus, mille § 68 lg 1 p 3 järgi on elektrienergia kasutamine omavoliline kui mõõteseadme plomm või taatlusmärgis kõrvaldatakse või rikutakse. Elektrituruseaduse § 68 lg 3 kohaselt omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab majandus- ka kommunikatsiooniminister. Vastav kord oli kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 (Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord). Vaidlust ei ole selles, et 27.06.2002 oli poolte vahel sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping nr 27860975 kostja varustamiseks elektrienergiaga tarbimiskohas x Harjumaal. Seega oli hageja VÕS § 208 lg 1 alusel kohustatud andma ühendusvõrgu kaudu kostjale elektrienergiat ja kostja kohustatud selle eest tasuma. Hageja töötaja on 17.09.2003 kostja tarbimiskohas elektriarvestusseadmeid kontrollinud ja tuvastanud, et need olid korras. 14.11.2003 toimunud hageja poolsel kontrollimisel on tuvastatud, et elektriarvestusseadmete plommid on rikutud. 26.03.2004 tegi Energiaturu Inspektsioon kostjale väärteomenetluses elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 3 järgi hoiatamisotsuse, mille kohaselt kasutas kostja tarbimiskohas omavoliliselt elektrienergiat ja võrguteenust läbi mõõtesüsteemi, mille plommid olid rikutud. Kostja on hoiatustrahvi 100 krooni tasunud. Kostja ei vaidlusta, et arvesti plommid olid rikutud, kuid väidab, et tema ei ole neid rikkunud ja need olid arvatavasti rikutud juba arvesti paigaldamisel. Samuti seadis kostja kahtluse alla asjaolu, kas eksperdile oli esitatud samad plommid, mis olid tema arvestil. Kuna vaidlust ei olnud, et omavoliline tarbimine elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 3 mõttes x tarbimiskohas toimus, tuli maakohtul tuvastada, kas kostja on süüdi plommide rikkumises ja omavoliliselt elektrienergia tarbimises. Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks alljärgnevad tõendid:

5(7)

ülevaatusel avastati, et taatlusplommid olid rikutud ja arvestit oli avatud. Kuna kostja võttis omaks, et arvesti taatlusplommid olid rikutud ja ei ühtinud taatluskleebistega, siis tulenevalt TsMS § 231 lg-st 2 ei vajanud see asjaolu tõendamist. Arvestades kostja vastuväiteid, et tema ei ole plommisid rikkunud, tuli maakohtul tuvastada, millal ja kelle poolt plommid rikuti. Hageja on tõendanud, et 17.09.2003 kontrollimise käigus olid plommid ja taatluskleebised korras ja järgimisel kontrollimisel 14.11.2003 tuvastati, et plommid olid rikutud. Kostja kahtlus, et hageja oli talle paigaldanud vooluarvesti, mis oli juba eelnevalt rikutud, on konkretiseerimata ja paljasõnaline. Hageja on selgitanud, et tarbijale paigaldatakse arvestid, millele on plommid ja taatluskleebised paigaldatud vastavat õigust omavas laboris. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest on võimalik järeldada, et keegi kolmas isik võis plommid rikkuda. Vastavalt 26.03.2004 hoiatamisotsusele on kostja selgitanud, et keegi võõras tema koju tulla ei saanud, kuna hoovis on kaks koera (lk 7). See, et vooluarvestit oli enne 14.11.2003 korduvat avatud, tuleneb ka tunnistaja A. T ütlustest (lk 96). Juhul, kui tõepoolsest oleks kostjale paigaldatud arvesti, millel olid rikutud plommid, siis oleks hageja töötaja rikkumise avastanud juba 17.09.2003 kontrollimise käigus. Ainuüksi asjaolu, et arvesti paigaldamisel ei olnud sellel paiknevate kleebiste ja plommide olukorda täpselt fikseeritud, ei tähenda seda, et need ei vastanud nõuetele. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et plommide rikkumine sai toimuda ainult ajal, kui arvesti oli kostja valduses ja tulenevalt elektrituruseaduse § 68 lg 1 p-st 3 ja lg-st 3 vastutab kostja omavolilise tarbimise eest. Vastusena hagiavaldusele esitatud kostja kahtlus, et ekspertiis ei ole tehtud samade plommide suhtes, mis olid arvestil, oli kuni viimase kohtuistungini konkretiseerimata. Alles asja arutamisel kohtuistungil esitas kostja väite, et ekspertiisiaktile lisatud fototabelitel ei ole samad plommid kui kostja arvestil, kuna ühe plommi traadi pikkus on erinev. Sellele asjaolule tugines ka maakohus otsust tehes. Õige on apellandi väide, et kostja on vastuväite esitanud TsMS § 329 lg-s 1 sätestatu rikkumisega. Samas ei ole hageja taotlenud seoses uue vastuväite, millele ei osanud ta koheselt vastata, esitamisega asja arutamise edasilükkamist. Kolleegium leiab, et erinevate traatide pikkus ei tähenda, et ekspertiisi teinud asutusele esitatud plommid oleksid olnud võltsitud. Nii rikkumise avastamisel hageja töötajate poolt kui ka AS Elektrikontrollikeskus poolt tehtud piltidel on samad plommid ja pildilt on näha, et pikem traat ei kuulu pildil oleva plommi juurde. Seda on selgitanud ka hageja esindaja kohtuistungil (lk 110 pöördel), kuid maakohus ei ole sellele hinnangut andnud. Maakohus ei ole AS Elektrikontrollikeskus poolt teostatud arvesti ja plommide ekspertiisi arvestanud ka seetõttu, et kohtule ei olnud teada, kas AS Elektrikontrollikeskus on pädev ja sõltumatu ekspertiisi läbiviija. Kostja sellist vastuväidet esitanud ei ole. TsMS § 436 lg 4 järgi ei või kohus otsuses tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Seega ei saanud kohus jätta arvestamata AS Elektrikontrollikeskus ekspertiisiakti. Eeltoodud dokument oli käsitatav TsMS § 272 lg 2 järgi dokumentaalse tõendina. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et teda ei teavitatud ekspertiisist ega kutsutud ekspertiisi teostamise juurde. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud hoiatamisotsuse 26.03.2004 ja konto väljavõtte hoiatustrahvi 100 krooni tasumise kohta. Õige on kostja väide, et ainuüksi hoiatamisotsuse vaidlustamata jätmine ei näita, et kostja on omavoliliselt elektrienergiat tarbinud. Seega pidi hageja esitama omavolilise tarbimise tõendamiseks muid TsMS § 229 lg-s 2 sätestatud tõendeid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kinnitatud Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra (edaspidi: kord) § 4 lg-te 1 ja 2 alusel on hageja esitanud arvestuse kostja poolt omavolilise tarbimise eest tasumisele kuuluva summa kohta, milleks oli 18 639,89 krooni koos käibemaksuga. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole ja 30.01.2007 toimunud

6(7)

kohtuistungil on kostja teatanud, et juhul kui kohus leiab, et ta vastutab omavolilise tarbimise eest, tuleb hageja poolt nõutud summa välja mõista (tl 87 pöördel). Kolleegium leiab, et hageja poolt nõutud summa on arvestatud vastavalt korra § 4 lg-le 1 ja 2 ja see tuleb kostjalt välja mõista. Kuna asja menetlus on alanud enne 01.01.2006, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda kuni 31.12.2005 kehtinud seadusest. Vastavalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-tele 1, 8 ja 11 tuleb seoses hagi ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamisega kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kohtukulud. Apellant on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1 250 kroon. Hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohta ei ole hageja esitanud kuludokumenti. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 3 järgi pole õigust nõuda kohtukulude hüvitamist, kui enne kohtuvaidlust ei ole esitatud kuludokumenti. Seega tuleb kohtukuluna kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 250 krooni.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.