Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-07-40608 väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud ja menetluse käik 02.10.2007 esitas osaühing xxx (edaspidi OÜ xxx) juhatuse liige Harju Maakohtule võlgniku avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 10.10.2007 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 07.10.2007 on Harju Maakohus kohustanud huvitatud isikuid (võlausaldajad, võlgnik või mõni muu kolmas isik) maksma hiljemalt viie kalendripäeva jooksul kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks 25 000 krooni. 09.11.2007 on aktsiaselts xxx tasunud kohtu deposiiti raha võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks 25 000 krooni.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks kinnisvaratehingud, kinnisvara arendamine, haldamine ja hooldamine ning ehitustegevus. Võlgnik sattus makseraskustesse ehitushindade tõusu ja ehitusbuumist tuleneva ehitajate vähesuse, tellimuste mittetäitmise jms tõttu 2006. a suvest. Käesolevaks ajaks on võlgniku juhatusele selge, et makseraskused ei ole ajutised ning äriühing on maksejõuetu. Äriühingule kuulus alates 2005. a maist ainsa põhivarana kinnistu asukohaga xxx. Nimetatud kinnistul asus võlgnik 2005. a ehitama paarismaja. Võlgniku eesmärgiks oli müüa maja koos kinnistuga 2006. a kasumiga. Selleks sõlmis võlgnik paarismaja müügiks võlaõigusliku

2-07-40608 müügilepingu 23.05.2006, leppides kokku, et 01.08.2006 on ehitus lõpetatud ning võlgnik on valmis ostjale üle andma kaks korteriomandit. Võlgnik nõustus tasuma ka leppetrahvi korteriomandite mittetähtaegse üleandmise puhuks. Kokkulepitud tähtajaks ei olnud võlgnik suuteline korteriomandeid üle andma. Korteriomandite ehitusmaksumus kujunes kõrgemaks, kui võlgnik oli arvestanud ja loodetud kasum jäi saamata. Peale kinnistu müüki ei jäänud võlgnikule mingeid varasid. Võlgniku jaoks oli eelnimetatud paarismaja ehitus ainsaks ehitusobjektiks. Vahendite puudumise tõttu ei olnud võlgnikul võimalik rohkem ehitustöid teostada. Nimetatud põhjustel tekkisid võlgniku makseraskused, millest tulenevalt ei olnud võlgnik võimeline täitma tähtaegselt endale võetud kohustusi. Ehitustööde teostamiseks võttis võlgnik laenu nii pangast kui eraisikutelt. Kinnistu müügist saadud vahenditest tasus võlgnik osa võetud laenudest, kuid kõiki kohustusi täita ei õnnestunud. Seisuga 27.09.2007 on võlgniku kohustused kokku 335 983 krooni, varasid on võlgnikul 21 482 krooni. Ehitusmaterjalide ja tööjõu kallinemine, laenud saamise võimatus ja varatus on viinud võlgniku majandustegevuse seiskumiseni. Võlgnikul puuduvad vahendid majandustegevuse jätkamiseks ja ainuosanik ei soovi teha täiendavaid sissemakseid. Võlgnik ei näe ehitustegevuse jätkamises perspektiivi ega võimalusi, mistõttu võlgniku puuduvad võimalused teenida vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik algatada OÜ xxx pankrotimenetlus.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on OÜ xxx (asutamisel ärinimi xxx) registrisse kantud 04.04.2005. OÜ xxx tegevusalaks on olnud arendustegevus aadressil xxx, kuhu OÜ xxx on ehitanud paarismaja. Ehituse peatöövõtjaks oli xxx OÜ. Nimetatud kinnisvaraprojekt on tänaseks lõpule viidud ning kinnistud võõrandatud 23.01.2007 sõlmitud asjaõiguslepinguga Julia Ilvesele ning Lilia Ilvesele. Peale kinnistu müüki on OÜ xxx jätkanud ehitustegevusega ning valmistanud peamiselt korteriühistutele jäätmehoidlaid. Võlgniku peamiseks ning kõige suuremaks kuluartikliks on olnud ehitusega seotud kulud. Võlgnik ei ole kandnud erakorralisi kulusid, mis oleksid mõjutanud võlgniku senist majandustegevust. Kogu majandustegevusega on OÜ xxx teeninud ligi 4,6 miljonilise käibe juures kokku 353 895 krooni kahjumit. Võlgnikul vara moodustab raha ja pangakontod kokku summas 12 585.97 krooni, nõude ja ettemaksed summas 7 625.75 krooni. Kokku hindab ajutine haldur OÜ xxx varade ja õiguste väärtuseks käesoleval hetkel 20 211.72 krooni. Võlgniku kohustused moodustavad võlad tarnijatele summas 29 176.55 krooni ja lepingutest tulenevad kohustused kokku summas 305 223 krooni. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgnikul teadaolevad kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad kokku vähemalt 334 399.55. OÜ xxx tegevusalaks on olnud kinnisvara projekt on tänaseks lõpule viidud ning kinnistu võõrandatud 23.01.2007 sõlmitud asjaõiguslepinguga. Edaspidi on OÜ xxx tegelenud ühekordsete lühikeste projektiga, peamiselt jäätmehoidlate ehitus. Käesolevaks ajaks on võlgniku majandustegevus lõppenud. Alltöövõtu lepingud on lõpetatud ning töölised lahkunud. Võlgnikul puuduvad käesoleval hetkel tellimused ning palgalised töötajad. Samuti puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning

2-07-40608 võlgnevuste tasumiseks. Ajutine haldur ei näe täna tegevuse jätkumist ilma täiendavate ning arvestatavate investeeringuteta. Täna on selge, et keegi ei ole nõus täiendavaid vahendeid võlgnikule eraldama ning ajutise halduri arvamusel puudub ettevõttel võimalus ka oma senist majandustegevust jätkata. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei soovi OÜ xxx osanik täiendavaid rahalisi vahendeid eraldada, võlgniku juhatus on esitanud pankrotiavalduse ning kinnitanud halduriga kohtumisel, et käesoleval hetkel puuduvad võimalused kasumiga majandada ning ettevõtte saneerimine ei ole mõeldav, kuna turule sisenemiseks tehtavad kulutused on väga suured ning üleüldine majanduslik keskkond ei ole antud olukorras soosiv ehitustegevusega tegelemiseks. Võlgniku 2005. a ja 2006. a majanduslikku olukorda kajastavad peamised suhtarvud näitavad, et võlgnik on maksejõuetu ning tal on tugev likviidsuskriis, ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik kaaluda majandustegevuse jätkamist ning saneerimist ilma võlgniku osaniku poolsete otsusteta tegevuse jätkamise osas. Võlgnikul puuduvad töötajad, tellimused, puuduvad igasugused vahendid tulu teenimiseks, uute kaupade ja materjalide tarnimiseks puuduvad igasugused rahalised vahendid, võlgniku osanik ei ole avaldanud soovi täiendavateks sissemaksetest, võlgnik on lõpetanud oma kinnisvaraarenduse kahjumiga, võlgniku hetkel olemasolevate kohustuste summa ületab ligi mitukümmend korda varade võimalikku väärtust, puuduvad igasugused väljavaated tegevuse jätkamiseks, usalduse puudus ning kõikide võlgade maksetähtpäev on ammu möödunud. Sellest tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud ei võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku olukord võiks tulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses paremaks muutuda või paraneda. Pole võimalik väita, et võlgniku maksejõuetus on ajutise iseloomuga, sest puudub võimalus prognoosida maksevõime paranemise aega ning võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksevõimetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tutvunud ettevõtte senise majandustegevusega, äriidee ning saanud ülevaate senisest majandustegevusest. Ajutine haldur on olemasoleva informatsiooni põhjal arvamusel, et antud olukorras puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, kuna tegevuse jätkamiseks vajalik kvalifitseeritud tööjõud puudub ning igasugused rahalised vahendid, muud nõuded ja õigused ei anna võimalust isegi jooksvate püsikulude katmiseks, rääkimata uute kaupade soetamise ning realiseerimisega tekkivaid kulusid. Suurem osa senistest koostöösuhetest on lõppenud, puuduvad tellimused. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ xxx maksejõuetuse põhjus on tingitud ehitus- ja kinnisvaraturu kiirest muutusest, ehitus- ja materjalihindade kiirest kasvust. Arvestades korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu sõlmimise kuupäeva (23.05.2006) ning asjaõiguslepingu kuupäeva (22.01.2007) puudus võlgnikul võimalus hiljem võlaõiguslikust müügilepingust taganeda ning hoolimata poolte vahelistest vaidlustest ning kompromissidest oli arendaja sunnitud võõrandama kinnistud alla turuhinna. Edasist maksejõuetuse süvenemist on tinginud kiired ehitushindade muutused ning eelkõige ehitusala väikeettevõtjate ebakindlus teenida arvestades olemasolevaid vahendeid ning võimalusi piisavat kasumit. Iga uue projekti alustamiseks kaasatavad investeeringud ei ole käesolevas turusituatsioonis tagatud, mis toob kaasa väiksemate arendajate ebakindluse uute projektidega jätkamiseks, mille arvelt oleks võimalik tasuda eelnevate projektide kahjumeid. Võlgniku makseraskuste alguseks peab

2-07-40608 ajutine haldur 2007. aasta veebruarikuud, mil arendusega seotud peamised kohustused olid täidetud ning täitmata oli jäänud aktsiaselts xxx maaklertasud kokku summas 220 000 krooni. OÜ xxx omakapital on olnud alla seaduses sätestatud piiri sisuliselt kogu majandustegevuse. Tulenevalt ÄS § 176 oleks pidanud võlgniku osanik otsustama kas osakapitali suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt ÄS § 136 nimetatud osakapitali suuruse või otsustama osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või esitama viivitamatult pankrotiavalduse. Vastavat otsust osanik teinud ei ole. Äriseadustiku § 180 lg 51 on osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. 2006. aasta on lõppenud 617 126 kroonise kahjumiga ning peale kinnistute müüki pidi ühingu juhatus olema teadlik, et kinnisvaraprojektist saadud tulu ei kata olemasolevaid kohustusi ning ei vii äriühingu omakapitali vastavusse seadusega, samuti et ettevõttel ei ole võimalik antud olukorras oma tegevust samamoodi jätkata ning ettevõtte kahjumist välja toomine on küsitav. Ajutises pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal võib väita, et võlgniku juhatuse pankrotiavalduse mittetähtaegset esitamist vabandab asjaolu, et OÜ xxx on jätkanud reaalse majandustegevusega, on tegelenud uute klientide otsimise, reklaami, turul uute suundade leidmisega ning antud tegevus ei ole toonud kaasa äriühingule võrreldes kevadise olukorraga suuremaid kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole ka raske juhtimisvead Pankrotiseaduse § 28 lg 2 tähenduses, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust. OÜ xxx maksejõuetuse põhjus on tingitud ehitus- ja kinnisvaraturu situatsiooni muutustest ning arendaja poolt peale korteriomandite võlgõigusliku müügilepingu sõlmimist toimunud kiirest ehitushindade kasvust tingitud arendusprojektist saadava tulu piisav puudumine olemasolevate kohustuste katmiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur on ajutises pankrotimenetluses tuvastanud, et OÜ xxx pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus tulenevalt PankrS § 110-114. 30.09.2007 on võlgnik tagastanud laenu oma lähikondsele pankrotiseaduse tähenduses OÜ-le xxx summas 47 310 krooni. Laenu tagastamine on toimunud 10 päeva enne pankrotimenetluse algatamist. PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Lisaks on võlgnik peale kinnistute müüki 2007. aastal tagastanud lähikondsetele laenukohustusi kokku summas 278 677 krooni ulatuses. Nimetatud summa tagasivõitmine pankroti väljakuulutamise järel on võimalik juhul, kui võlgnik või lähikondne ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Samas puuduvad käesoleval hetkel võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku olemasolevad vahendid katavad üksnes ajutise pankrotimenetluse kulud. Kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu.

2-07-40608

IV Kohtuistung 06.11.2007 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja võlgniku pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. OÜ xxx on esitanud Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks kinnisvaratehingud, kinnisvara arendamine, haldamine ja hooldamine ning ehitustegevus. Võlgnik sattus makseraskustesse ehitushindade tõusu ja ehitusbuumist tuleneva ehitajate vähesuse, tellimuste mittetäitmise jms tõttu 2006.a suvest. Käesolevaks ajaks on võlgniku juhatusele selge, et makseraskused ei ole ajutised ning äriühing on maksejõuetu. Ajutine pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – võlgniku seletus maksejõuetuse kohta; vara ja võlgade nimekirjad; ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; vastused järelepärimistele; võlgniku 2006. a majandusaasta aruanne; bilanss 01.01.2007-10.10.2007; teatis maksuvõlgnevuste kohta – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ligi mitukümmend korda.. Võlgniku seaduslik esindaja on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, töölepingud töötajatega on lõpetatud. Võlgniku kahe viimase majandusaasta tulemused näitavad, et võlgnik on maksejõuetu ja tal esineb tugev likviidsuskriis. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik, kuna puuduvad töötajad, tellimused, igasugused vahendid tulu teenimiseks, uute kaupade ja materjalide tarnimiseks puuduvad igasugused rahalised vahendid, võlgniku osanikud ei soovi teha täiendavaid sissemakseid, võlgnik on lõpetanud oma kinnisvaraarenduse kahjumiga, võlgniku kohustuste summa ületab mitukümmend korda võlgniku varade võimalikku väärtust, puuduvad väljavaated tegevuse jätkamiseks, puudub usaldus ning kõikide võlgade maksetähtpäev on möödunud. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et OÜ BaltEst Arendus pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus tulenevalt PankrS § 110-114. 30.09.2007, seega 10 päeva enne pankrotimenetluse algatamist, on võlgnik tagastanud laenu summas 47 310 krooni OÜ-le xxx, kes on võlgniku lähikondne pankrotiseaduse tähenduses. Nimetatud tehingu kehtetuks tunnistamist on võimalik nõuda PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel. Samuti on võlgnik peale kinnistute müüki 2007. aastal tagastanud lähikondsetele laenukohustusi kokku summas 278 677 krooni ulatuses. Nimetatud summa tagasivõitmine pankroti väljakuulutamise järel on võimalik juhul, kui võlgnik või lähikondne ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.

2-07-40608 Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda ning asjaolu, et võlgniku töötajad on lahkunud tööle teise ettevõttesse ning võlgniku endine juhatuse liige on hõivatud muu tegevusega, ei ole ilma täiendavate investeeringuteta võimalik võlgniku tegevust jätkata. Eeltoodust tulenevalt on Harju Maakohus 07.10.2007 määrusega kohustanud huvitatud isikuid (võlausaldajad, võlgnik või mõni muu kolmas isik) maksma hiljemalt viie kalendripäeva jooksul kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks 25 000 krooni. 09.11.2007 on aktsiaselts xxx tasunud kohtu deposiiti raha võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks 25 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kohus on kindlaks teinud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja ei ole ajutise iseloomuga ning esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võlausaldaja on tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 25 000 krooni, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku maksejõuetuse põhjustena kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole ka raske juhtimisvead Pankrotiseaduse § 28 lg 2 tähenduses, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust. OÜ xxx maksejõuetuse põhjus on tingitud ehitus- ja kinnisvaraturu situatsiooni muutustest ning arendaja poolt peale korteriomandite võlgõigusliku müügilepingu sõlmimist toimunud kiirest ehitushindade kasvust tingitud arendusprojektist saadava tulu piisav puudumine olemasolevate kohustuste katmiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus määrab käesolevas pankrotimenetluses pankrotihalduriks Indrek Leppsoo, kes on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajatest.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.