Muud › Muud hagiasjad

kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes tehinguga samas vormis, tehingule kehtestatud vorminõudeid tuleb järgida ka lepingupoole poolt lepingu tühistamisel. Antud juhul peavad nii tagatisleping kui ka asjaõigusleping olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Lihtkirjalikus vormis esitatud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamine on TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine ning selliselt esitatud tühistamisavaldus ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib pettuse või eksimuse korral tehingu tühistada kuue kuu jooksul arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Hageja poolt tühistamisavalduse esitamise ajaks oli möödunud rohkem kui kuus kuud 21.06.2006 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu sõlmimisest. Lisaks formaalsetele tingimustele peavad tehingu tühistamiseks olema täidetud ka materiaalsed eeldused. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt võib seaduses sätestatud korras tühistada tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Kostja ei ole hagejat kallutanud 21.06.2006 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisele ega teinud seda pettuse teel. Seega ei esine antud juhul materiaalseid aluseid 21.06.2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks TsÜS § 94 alusel. Hageja esitas vastuväited kostja vastusele. Vastuväidete kohaselt sõlmisid OÜ Frezire ja OÜ Masterinvest 15.02.2006 ühise tegutsemise lepingu, milles leppisid kokku ühises tegutsemises OÜ-le Varatehingud ostetavale kinnistule asukohaga Tartu linn Lai 11/13 ehitatava hoone ja selle teenindamiseks vajalike ehituste ehitamisega ja hoone võõrandamisega seotud kohustuste ja õiguste fikseerimises. Nimetatud lepingu p-s 2.1.3 kohustas OÜ Masterinvest mitte sekkuma käesoleva lepingu teise poole kohustuste ja kohustustest tulenevate õiguste täitmisse, kusjuures erandlikult on õigus sekkuda juhul, kui käesoleva lepingu teise poole tegevus ei ole käsitletav majanduslikult otstarbekana ja mõistlikuna. Lepingu p-s 2.1.1 kohustus kostja tagama või korraldama krediidiasutuste või muude institutsioonide kaudu hoone finantseerimise hoone väljaehitamiseks vastavuses ehitusloaga ja sellekohase projektiga, kusjuures vajadusel võib koormata hoone asukohajärgset kinnistut hüpoteegi või muude finantseerimise tagamise meetmetega. Nimetatud lepingust tulenevalt sai hüpoteeke seada vaid hoone finantseerimise tagamiseks. Kostja tegevus täitemenetluse alustamisega hageja vastu hüpoteegi realiseerimise nõudes on vastuolus 15.02.2006 ühise tegutsemise lepinguga. TsÜS § 98 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Seadus ei sätesta kohustuslikku vormi tehingu tühistamise avaldusele. TsÜS § 68 lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hageja sai teada hüpoteegikandest pärast kinnistusraamatusse kandmist 18.07.2006. Tehingu tühistamisavaldus tehti hageja poolt 03.01.2007, järelikult on hageja järginud tehingu tühistamise tähtaegu lähtuvalt TsÜS §-st 99 lg 1 p 2. Ülli Kukumägi ei olnud tehingu sõlmimisel juhatuse liige ja tal puudus ka omaniku otsus sellist tehingut sõlmida. Hüpoteegileping sõlmiti hageja teadmata Ü. Kukumägi poolt, kes tegi selle tehingu ebaseaduslikult. Tehingu tühistamine toob kaasa õiguslikud tagajärjed, milleks on tehingu kehtetus. Kehtetut täitedokumenti aga ei saa täita, vaatamata sellele, et kinnistusraamatu kanne kehtib. Kostja vaidles hageja vastuväidetele vastu ning leidis, et hageja kui üks 21.06.2006 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu pooltest sai lepingust teada tehingu tegemise ajal, s.o 21.06.2006, mistõttu hageja poolt tühistamisavalduse tegemise ajaks 03.01.2006 oli möödunud TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 ettenähtud kuue kuuline tähtaeg tehingu tühistamiseks.

Tehingu tühistamiseks pettuse tõttu TsÜS § 94 järgi alused puuduvad. Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajal ei olnud Ü. Kukumägi tagasi kutsutud hageja juhatuse liikme kohalt. Harju Maakohtu registriosakonnale on tehtud avaldus Ü. Kukumägi ja T. Radiku tagasikutsumisest pärast hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist. Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise juures viibisid ka hageja ainuosaniku, s.o Frezire OÜ juhatuse liikmed Erkki Purret ja Margus Püvi, kellest viimane valiti samal päeval hageja juhatuse liikmeks.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus jättis 4. mai 2007 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt võib tulenevalt TMS § 221 lg-st 1 võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 19 on täitedokumendiks, mille alusel täidetakse TMS alusel nõudeid, muu hulgas notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga või laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hageja ja kostja vahel 21.06.2006 notar R. Kimmeli juures sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p 2.1 kohaselt seadis hageja kostja kasuks lepingu p-s 1 nimetatud Tartu linnas Lai tn 11/13 asuva kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriossa nr 2255103, esimesele vabale järjekohale hüpoteegi summas 2 000 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Sama lepingu p 2.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kostja kõik nõuded Frezire OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja Frezire OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Sama lepingu p-s 3 on sõlmitud asjaõigusleping hüpoteegi seadmiseks ning pooled on teinud kinnistamisavalduse. Hüpoteek summas 2 000 000 krooni kostja kasuks on kantud 21.06.2006 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 2255103 IV jakku. Kandes on märgitud, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Lepingule kirjutas alla hageja seadusliku esindajana juhatuse liige Ü. Kukumägi. Hageja ei ole tõendanud, et Ü. Kukumägi polnud tehingu tegemisel hageja juhatuse liige, kuna kutsuti 21.06.2006 juhatuse liikme kohalt tagasi. Avaldus Harju Maakohtu registriosakonnale on tehtud küll 21.06.2006, kuid notari ametitoimingute raamatu registri number 5122 näitab, et avaldus on esitatud pärast osaühingu osa müügilepingu (notari ametitoimingute raamatu registri number 5119) ning hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist (notari ametitoimingute raamatu registri number 5120). Vastavalt TsÜS § 90 lg-le 1 võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Hageja sai hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisest teada 21.06.2006, mistõttu tühistamise avalduse esitamine 03.01.2007 on tehtud seaduses sätestatud kuue kuulist tähtaega järgimata. Hageja ei ole tõendanud ka asjaolusid, mis annaksid aluse hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks pettuse tõttu. Seega oli tehingute tegemise ajal Ü. Kukumägi hageja seaduslik esindaja ning hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks

pettuse alusel puudub materiaalõiguslik alus. Järelikult on olemas TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes täitedokument, mille alusel on kohtutäituril võimalik täitemenetlus läbi viia. Vastavalt TsÜS § 77 lg-le 3 saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuigi TsÜS § 98 lg 1 ei sätesta otseselt, mis vormis tuleb tehingu tühistamise avaldus teha, tuleb lähtudes TsÜS § 77 lg 3 mõttest tehing ka tühistada tühistatavale tehingule sätestatud vorminõuet järgides. Kuna hageja on esitanud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks avalduse lihtkirjalikus vormis, on tühistamisavaldus vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Hageja viide OÜ Frezire ning kostja vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingule on asjakohatu, kuna lepingupooleks pole selle lepingu puhul hageja ning ühise tegutsemise leping ei puuduta 21.06.2006 kostja ja Frezire OÜ vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingut ega 21.06.2006 hageja ja kostja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut ega ka nimetatud lepingust tuleneva nõude täitmiseks algatatud täitemenetlust.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS Varatehingute OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 4. mai 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 035/2006/1584 lubamatuks ja menetlus täiteasjas lõpetada. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) puudub kohtul õigus tulenevalt TMS §-st 221 lg 1, otsustada täitedokumendi kehtivuse üle sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. TMS § 222 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Asudes hindama täitedokumendi kehtivust on kohus ületanud hagi lahendamise piire, millega on rikkunud TsMS §-s 439 sätestatut, mis on käsitletav olulise protsessiõiguse normi rikkumisena. Täitedokument 21.06.2006 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping on hageja poolt tühistatud 03.01.2007 avaldusega TsÜS § 94 alusel, mistõttu on tehing kehtetu algusest peale. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt 03.01.2007 lepingu tühistamist, mistõttu on tühistatud tehing kehtetu ja kohtul puudus õigus hinnata selle kehtivust lähtuvalt TMS §-st 221 lg 1. Kuna kohtul puudus lähtuvalt TMS §-st 221 lg 1 õigus otsustada täitedokumendi kehtivuse üle, siis puudus kohtul ka õigus otsustada selle üle, kas tühistamise avalduse tegemine on kehtiv või mitte. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamine toimub TMS sätestatud piirides ning kohtu poolt tsiviilõiguslike asjaolude hindamine, mille sisuks on täitedokumendi või tühistamisavalduse kehtivuse üle käiv vaidlus, on vastuolus TMS mõttega. Kuna kostja ei ole tehingu tühistamise avaldust vaidlustanud on tegemist lubamatu sundtäitmisega ning täitemenetlus tuleb lõpetada; 2) on tehingu toimumise asjaolusid ebaõigesti hinnatud. Hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping sõlmiti 21.06.2006. Lepingule kirjutas üheaegselt alla Ü. Kukumägi mõlema lepingupoole poolt. Ü. Kukumägil puudusid aga juhatuse liikme volitused. Ü. Kukumägi ei teavitanud hageja juhatuse liikmeid tehingu sõlmimisest ega andnud üle lepingut. Kinnistu koormamiseks puudusid otsused ja load. Juhatus sai sellest teada alles siis, kui kanne kinnistusraamatusse oli tehtud. Ü. Kukumägi, pidades ennast hageja juhatuse liikmeks on tegutsenud tehingu sõlmimisel hageja kahjuks. Tehingus kuulub hindamisele tahe. Antud juhul puudus hagejal tahe tehingu tegemiseks; 3) on kostja tegevus täitemenetluse alustamisel hageja vastu hüpoteegi realiseerimise nõudes vastuolus 15.02.2006 sõlmitud ühise tegutsemise lepinguga. Nimetatud lepingust tulenevalt sai

hüpoteeke seada vaid hoone finantseerimise tagamiseks. Kostja tegevus pidi olema suunatud finantseerimise tagamisele, mitte finantseerimise kahjustamisele, ega kohustuste tekitamisele hüpoteekide seadmises nõuete tagamiseks, mis ei ole seotud hoone finantseerimisega. Seega ei ole kostja tegevus kooskõlas hea usu põhimõtetega; 4) on seisukoht lepingu tühistamise vorminõuete mittejärgimise osas hageja poolt asjakohatu. TsÜS § 77 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. TsÜS § 77 lg 3 sätestab seadusega ettenähtud vormis sõlmitud tehingu muutmise tingimused. Antud asjas ei ole tegemist tehingu muutmisega vaid tühistamisega lähtuvalt TsÜS §-st 98. TsÜS § 98 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Seadus ei sätesta kohustuslikku vormi tehingu tühistamise avaldusele, seda enam, et tegemist on ühepoolse tehinguga - tahteavaldusega. TsÜS § 68 lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti; 5) on ebaõige seisukoht, et kostja ei ole hagejat tahtlikult eksimusse viinud ning eksimuses hoidnud, temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Analüüsimata on tehingu sõlmimise asjaolud, motiivid, tehingus osalejate tegelik tahe, mõistlik, hea usu põhimõtetele vastav käitumine tehingu tegemisel, hageja vajadus võtta kohustusi, kohustuste võtmise õiguslik alus ning vastavus kehtivatele kokkulepetele. Hinnata oleks tulnud ka 28.03.2006 laenulepingut nr 2006007453 AS SEB Eesti Ühispank ja Varatehingute OÜ vahel, kuivõrd nimetatud tehingust tulenevad hageja kohustused panga ees, ühtlasi kohustused mitte koormata lepingu täitmise tagatiseks olevat vara ilma panga nõusolekuta. SEB Eesti Ühispank AS Erki Aamer isikus, kes on Varatehingute OÜ laenuhaldur, kinnitab 30.05.2007 e-mailis, et Varatehingud OÜ ei ole küsinud ega SEB Eesti Ühispank andnud kirjalikku nõusolekut lepingu tagatiseks oleva vara koormamiseks. Hüpoteegi seadmise leping ning asjaõiguse leping on sõlmitud laenulepingu sätteid rikkudes, kuivõrd hageja ei taotlenud pangalt ajal, mil Ü. Kukumägi ning T. Radik olid juhatuse liikmeteks, laenu tagatiseks oleva vara koormamist hüpoteegiga. Laenuleping tõendab hageja eksimusse viimist, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema ning kostja seaduslike esindajate tegelikke käitumismotiive, milleks ei olnud hageja huvide eest seismine tehingu sõlmimisel. Nimetatud tõendi esitamine maakohtus ei olnud võimalik põhjusel, et hageja lepingulisel esindajal puudus hagi esitamisel võimalus tutvuda laenulepinguga ning alles hilisem tõendiga tutvumine ning asjaolude kontrollimine pangas viis teadmisele, et hageja endised juhatuse liikmed on rikkunud tahtlikult laenulepingu sätteid ning kallutanud seega hagejat eksimuses tehingut sõlmima. Masterinvest OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping kehtivad. Notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, on eraldi täitedokumendiks, mille puhul pole vajalik kohtulahend; 2) on ebaõige hageja väide, et kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt 03.01.2007 lepingu tühistamist, mistõttu on tühistatud leping kehtetu ning kohtul puudus õigus hinnata selle kehtivust lähtuvalt TMS §-st 221 lg-st 1. Tühistamisavalduse tühisuse tuvastamiseks ei pea kostja esitama eraldi hagi. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on 08.05.2006 otsuses nr 3-2-1-32-06 leidnud, et ebaõige on seisukoht, mille kohaselt tühistamisavaldusele vastuvaidlemise korral peaks avalduse esitaja esitama eraldi hagi (tehingu tühisuse tuvastamiseks). Selline seisukoht ei ole Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul kooskõlas TsÜS § 90 lg-ga 1, millest tulenevalt toob formaalsetele tingimustele vastav ja materiaalselt õigustatud tühistamisavaldus kaasa tehingu tühisuse sõltumata sellest, kas teine pool sellele vastu vaidleb; 3) on hageja poolt 03.01.2007 tehingu tühistamise avalduse esitamine tehtud seaduses sätestatud kuue kuulist tähtaega järgimata. Tehingu tühistamine on kehtiv üksnes juhul, kui on täidetud nii tehingu tühistamise formaalsed tingimused kui ka materiaalsed eeldused. Sama seisukohta on

rõhutanud Riigikohtu tsiviilkolleegium 08.05.2006 otsuses nr 3-2-1-32-06. Kui ei ole täidetud tühistamisavalduse materiaalsed eeldused, ei ole tehingu tühistamisel õiguslikku jõudu ning tühistatav tehing on kehtiv. Hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping sõlmiti 21.06.2006, kusjuures lepingule kirjutas alla hageja seadusliku esindajana juhatuse liige Ü. Kukumägi. Seega sai hageja kui üks 21.06.2006 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu pooltest nimetatud lepingust teada tehingu tegemise ajal, s.o 21.06.2006. Hageja seisukoht, et tema sai hüpoteegikandest teada alles pärast selle kinnistusraamatusse kandmist 18.07.2006, ei vasta tõele; 5) ei ole hageja tehingu tühistamisel vorminõudeid järginud. Kuigi TsÜS § 98 lg 1 ei sätesta otseselt, mis vormis tuleb tehingu tühistamise avaldus teha, tuleb lähtuda TsÜS § 77 lg 3 mõttest. Tehingu tühistamine on ühepoolne tehing, mis on suunatud õigusliku tagajärje kaasatoomisele juba tehtud tehingule ning mille tegemisel tuleb järgida sama vormi, milles on tehtud tühistatav tehing. Nii tagatisleping kui ka asjaõigusleping peavad AÕS §-de 326 ja 346 lg 2 kohaselt olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis, mistõttu tuleb ka nimetatud lepingud tühistada notariaalselt tõestatud vormis. Kuna hageja on esitanud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks avalduse lihtkirjalikus vormis, on tühistamisavaldus vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine; 6) oli tehingute tegemise ajal Ü. Kukumägi hageja seaduslik esindaja. Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajal ei olnud Ü. Kukumägi tagasi kutsutud hageja juhatuse liikme kohalt. Harju Maakohtu registriosakonnale esitatud avaldus Ü. Kukumägi ja T. Radiku tagasikutsumiseks on tehtud pärast hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist, kusjuures tegemist ei ole notari juures üksteisele järgnevate tehingutega (hageja osa müügileping on notari ametitoimingute registri numbriga 5119, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping on notari ametitoimingute registri numbriga 5120 ning avaldus Harju Maakohtu registriosakonnale on notari ametitoimingute registri numbriga 5122); 7) ei ole kostja hagejat tehingu tegemisel tahtlikult eksimusse viinud või eksimuses hoidnud temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada teda tehingut tegema. Antud juhul puudub hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks pettuse tõttu materiaalõiguslik alus; 8) on ebaõige hageja väide, et Ü. Kukumägi ei teavitanud hageja juhatuse liikmeid tehingu sõlmimisest ega andnud üle lepingut. Tehingu sõlmimise juures viibis hageja juhatuse teine liige T. Radik, samuti viibisid hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise juures hageja ainuosaniku Frezire OÜ juhatuse liikmed E. Purret ja M. Püvi, kellest viimane valiti samal päeval hageja juhatuse liikmeks; 10) on hageja poolt lepingute tühistamise avaldus esitatud vorminõuet rikkudes ja seaduses sätestatud tähtaega ületades, mistõttu on 21.06.2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping kehtivad. Seega on olemas TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes täitedokument, mille alusel on kohtutäituril võimalik täitemenetlus läbi viia; 11) on hageja viide ühise tegutsemise lepingule asjakohatu. Lepingupooleks pole selle lepingu puhul hageja ning ühise tegutsemise leping ei puuduta 21.06.2006 kostja ja Frezire OÜ vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingut ega 21.06.2006 hageja ja kostja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut ega ka nimetatud lepingust tuleneva nõude täitmiseks algatatud täitemenetlust. Ühise tegutsemise lepinguga ei ole keelatud kostja kasuks hüpoteegi seadmine hagejale kuuluvale kinnistule ega Frezire OÜ ja hageja kohustuste täitmise nõudmine kostja poolt; 12) ei ole põhjendatud hageja taotlus täiendavate tõendina 28.03.2006 AS SEB Eesti Ühispank ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu nr 2006007453 asja juurde võtmiseks. Nimetatud tehingust tulenevad hageja kohustused panga ees, ühtlasi kohustused mitte koormata lepingu täitmise tagatiseks olevat vara ilma panga nõusolekuta. Samuti ei ole tõend AS SEB Eesti Ühispank esindaja Erki Aameri e-kiri. Nimetatud tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda TsMS § 652 lg 4

alusel. Hageja ei ole vastavalt TsMS § 633 lg-le 5 põhjendanud, miks ta ei esitanud uusi asjaolusid ja tõendeid esimese astme kohtus. Seega ei saa hageja apellatsioonkaebuss nimetatud tõenditele tugineda.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

või tühistamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et arvestades TMS § 221 lg 1 tuleb käesolevas asjas lähtuvalt poolte esitatud asjaoludest anda hinnang muuhulgas ka sellele, kas hageja poolt 03.01.2007 esitatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamise avaldus on kehtiv, ning et hagejal puudus õigus tühistada hüpoteegi seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut tühistamisavalduse mittetähtaegse tegemise ja väidetava pettuse tõendamatuse tõttu. Maakohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg 2 p 8 nõudeid, sest on vajalikus ulatuses käsitlenud kõiki poolte poolt esitatud väiteid ning hinnanud kogutud tõendeid. Maakohus on vääralt leidnud, et kuna hageja on esitanud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks avalduse lihtkirjalikus vormis, on tühistamisavaldus tulenevalt TsÜS § 77 lg 3 juba tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu. TsÜS § 77 lg 3 sätestab, et seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et TsÜS viidatud säte reguleerib seadusega ettenähtud vormis sõlmitud tehingu muutmise tingimusi, mitte tehingu tühistamisavaldusele esitatavaid vorminõudeid. Tehingu tühistamisavaldusega seonduv on sätestatud TsÜS §-des 68 lg 1 ja 98 ning neis ei ole ette nähtud, et tühistamisavaldus peab olema tehtud teatavas kindlas vormis. Ülaltoodud maakohtu järelduse ebaõigsus ei ole viinud maakohut asja ebaõigele lahendamisele, kuivõrd kohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata muudel alustel.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.