Muud › Muud hagiasjad

21.06.2006. Kohtutäitur ei ole alustanud täitemenetlust OÜ F. vastu, kellel on materiaalõiguslik suhe M. OÜ-ga. OÜ F. ning M. OÜ on sõlminud osaühingu osa müügilepingu 21.06.2006. Selle materiaalõigusliku nõude suhtes puudub kohtulahend, mis oleks täidetav ning täitmine on sellisel juhul lubamatu (Riigikohtu lahend 3-2-1-93-06 p 13). Antud täiteasjas puudub kohtuotsus tagatud nõude kehtivuse ning sissenõutavuse kohta. Vastavalt TMS § 4 lõikele 1 pöörab sissenõude võlgniku varale kohtutäitur, kelle justiitsministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. V. OÜ on kantud uues asukohajärgses registriosakonnas Tartu Maakohtu registriosakonda 12.09.2006, asukohaga L. 51005 Tartu. Nimetatud asjaolu kinnitab Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrükk seisuga 02.01.2007, millega oli kohtutäituril täitemenetluse algatamisel ka võimalik tutvuda. V. OÜ vara asub Tartus L. . Kohtutäitur Hille Sadama tööpiirkonnaks on aga Harju tööpiirkond. Need esitatud asjaolud pidid olema kohtutäiturile teada ja kontrollitavad. Lähtudes eeltoodust, on kohtutäitur Hille Sadam alustanud täitemenetlust territoriaalset alluvust rikkudes, mistõttu on täitemenetluse algatamine antud asjas ebaseaduslik ja kuuluks lõpetamisele TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, mis sätestab lõpetamise alusena täitemenetluse põhjendamatu alustamise täitemenetluse tingimuste täitmatajätmise tõttu. Vaatamata algatatud täitemenetluse lõpetamise aluste olemasolule juba kohtutäituri poolt territoriaalse alluvuse printsiipide rikkumisel, avaldas võlgnik V. OÜ, et on tühistanud Tallinna notar R.K. poolt koostatud ja tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu 21.06.2006. Võlgnik tühistas nimetatud lepingu tehingu tühistamise avaldusega 03.01.2007, mis väljastati kostjale M. OÜ. Hageja on tühistanud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu 21.06.2006 TsÜS § 94 alusel. TMS § 2 lg 1 sätestab täitedokumendid, mille alusel täidetakse nõuded. Kuivõrd käesolevas asjas on täitedokument tühistatud, on täitedokument kehtetu algusest peale ning kohtutäituril puudub õiguslik alus täitemenetluse jätkamiseks ja täitemenetlus kuulub lõpetamisele TMS § 48 alusel. Täitemenetlust ei saa läbi viia tühistatud täitedokumendi alusel, puudub täitedokument ning täitemenetlus, sundtäitmine tuleb tunnistada TMS § 221 lg 1 alusel lubamatuks. Nimetatud asjaoludel on hageja vaidlustanud kohtutäituri tegevuse täitemenetluse algatamisel. Kaebuse läbivaatamine toimus 12.01.2007 Harju kohtutäituri Hille Sadam büroos Narva mnt 7d Tallinnas. Otsus kaebuse kohta on senini tegemata. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TMS § 221, palub hageja tunnistada sundtäitmine hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 5120 21.06.2006 järgi lubamatuks. Kõik kohtu ja asjaajamisega seotud kulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud tema vastu esitatud hagi ning vaidles sellele vastu. 19.01.2007 tegi Harju tööpiirkonna kohtutäitur Hille Sadam otsuse hageja esitatud kaebusele kohtutäituri tegevuse peale. 19.01.2007 kostja avalduse alusel peatas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Hille Sadam täitemenetluse antud asjas ajutiselt kuni 03.08.2007. Ootamata ära kohtutäituri otsust, esitas hageja 19.01.2007 Tartu Maakohtule hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. 22.01.2007 otsusega peatas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Hille Sadam kostja 19.01.2007 avalduse alusel täitemenetluse. 23.01.2007 määrusega rahuldas Tartu Maakohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja peatas täitemenetluse Harju tööpiirkonna kohtutäitur Hille Sadama menetluses olevas täiteasjas nr 035/2006/1584. 30.01.2007 esitas hageja Harju tööpiirkonna kohtutäitur Hille Sadamale avalduse täitemenetluse territoriaalse alluvuse nõude täitmiseks lähtuvalt hageja selgitamistaotlusele Justiitsministeeriumi kohtuhaldustalituse juhataja asekantsleri ülesannetes Timo Ligi 18.01.2007 esitatud vastusest. Hageja leiab ebaõigesti, et hageja ja kostja vahel 21.06.2006 sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel täitmine on lubamatu, kuna nõudega tagatud materiaalõigusliku nõude osas puudub kohtulahend, mis oleks täidetav. TMS § 2 lg 1 punkti 19

kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kuna hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga on hageja võtnud endale vabatahtlikult kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele, siis on käesoleval juhul võimalik sundtäitmine lepingu alusel kohtulahendita. Seejuures on hageja valesti mõistnud Riigikohtu 24.10.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06. Nimetatud lahendi punktis 13 on Riigikohus rõhutanud, et juhul, kui puudub täitedokumendina TMS § 2 lõike 1 punktis 19 ettenähtud notariaalselt tõestatud kokkulepe kinnisasja omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, ei saa hüpoteegipidaja esitada kohtutäiturile avaldust hüpoteegi realiseerimiseks kinnisasja suhtes täitemenetluse alustamiseks, vaid tal tuleb saavutada kinnisasja omaniku suhtes kohtulahend, mis on TMS § 2 lõike 1 punkti 1 järgi täitedokumendiks. Käesoleval juhul puudub vajadus kohtulahendi saavutamiseks, kuna hageja ja kostja vahel on notariaalselt tõestatud kokkulepe kinnisasja omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegiga on AÕS § 346 lõike 1 kohaselt tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused. Kuna nõude täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on muutunud sissenõutavaks, F. OÜ ei ole seda aga täitnud, siis oli kostjal õigus otsustada, kas ta esitab täitmise nõude võlaõigusliku müügilepingu alusel F. OÜ vastu või pöörab sissenõude kinnisasjale. Seega on Harju tööpiirkonna kohtutäitur Hille Sadam, lähtudes esitatud 21.06.2006 hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust, õigesti algatanud täitemenetluse nr 035/2006/1584 kostja avalduse ja 21.06.2006 sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel. Hageja teatas 03.01.2007 lihtkirjalikus avalduses kostjale, et tühistab Tallinna notari R.K. poolt 21.06.2006 koostatud ja tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu TsÜS § 94 alusel. Kostja sai nimetatud avalduse kätte 08.01.2007. Kostja leiab, et hageja tühistamisavaldus on tühine ning hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping on kehtivad. Tehingu tühistamiseks peavad olema täidetud formaalsed tingimused. TsÜS § 77 lõike 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. AÕS § 326 kohaselt peab hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud ning ka võlaõigusliku tagatiskokkuleppe kohta on AÕS § 346 lõikes 2 kehtestatud notariaalse tõestamise nõue. Notariaalne vorminõue kaitseb nii kinnisasja omanikku kui ka hüpoteegipidajat järelemõtlematult ja notari selgituseta kinnisasja koormamisest ja hüpoteegi seadmisest. Lepingu tühistamisel muudab lepingupool ühepoolselt oma tahteavaldusega lepingulises suhtes õiguslikku olukorda ja leping on algusest peale tühine. Sarnaselt TsÜS § 77 lõikele 3, mille kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes tehinguga samas vormis, tuleb tehingule kehtestatud vorminõudeid järgida ka lepingupoole poolt lepingu tühistamisel. Seega juhul, kui lepingule on seadusega kehtestatud vorminõue ja seda vormi järgides peab ka lepingut muutma, peab lepingupool tegema ka tühistamisavalduse lepingule kehtestatud vormi järgides. Lihtkirjalikust vormist kõrgema vorminõudega lepingu tühistamine muus vormis ei ole seaduslik ning on vastuolus vorminõuete eesmärgiga. Seadusega ettenähtud notariaalselt tõestatud lepingu tühistamine lihtkirjalikus vormis seab ebamõistlikku olukorda lepingu teise poole, kes on nii lepingu sisust kui ka selle vormist lähtuvalt omistanud sellele suuremat kindlust. Seega olukorras, kus nii tagatisleping kui ka asjaõigusleping peavad olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis, on lihtkirjalikus vormis esitatud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamine TsÜS § 83 lõike 1 kohaselt tühine ning selliselt esitatud tühistamisavaldus ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 99 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib pettuse või eksimuse korral tehingu tühistada kuue kuu jooksul arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Hageja poolt tühistamisavalduse esitamise ajaks oli möödunud rohkem kui kuus kuud 21.06.2006 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu sõlmimisest. Lisaks formaalsetele tingimustele peavad tehingu tühistamiseks olema täidetud ka materiaalsed eeldused. TsÜS § 90 lõike 1 kohaselt võib seaduses sätestatud korras tühistada tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude

ärakasutamise tõttu. TsÜS § 94 lõike 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Hageja ei ole esitanud põhjendusi ega tõendeid selle kohta, et tehing tehti pettuse mõjul ning et kostja kasutas seda ära. Kostja ei ole hagejat kallutanud 21.06.2006 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisele ega teinud seda pettuse mõjul. Seega ei esine antud juhul materiaalseid aluseid 21.06.2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks TsÜS § 94 alusel. Kohtutäitur viib TMS § 23 lõike 1 kohaselt täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Hageja ja kostja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingus ja asjaõiguslepingus kui täitemenetluse aluseks olevas täitedokumendis on hageja aadressina näidatud Narva mnt 7d, Tallinn. Kuna kostja teadis nimetatud aadressi olevat hageja aadressiks ka täiteavalduse esitamisel, pöördus ta täitemenetluse algatamiseks Harju tööpiirkonna kohtutäituri poole. TMS § 4 lõike 1 kohaselt pöörab sissenõude võlgniku varale kohtutäitur, kelle justiitsministeeriumi määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui täitemenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Lähtudes täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest, kostja esitatud dokumentidest ning TMS § 4 lõikest 1, algatas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Hille Sadam täitemenetluse Tallinnas. Ka Harju tööpiirkonna kohtutäitur Hille Sadam on oma 19.01.2007 otsuses märkinud, et kostja sissenõudjana märkis hageja kui võlgniku aadressiks Narva mnt 7d, Tallinn ning täitedokumendist nähtub sama aadress. Seega täitemenetlus algatati TMS § 23 kohaselt ning täitmiseks esitatud dokumentide alusel. Alles täitmisteate kättetoimetamisel, st juba algatatud täitemenetluse ajal selgus, et hageja ei asu sissenõudja poolt näidatud aadressil. Hageja oli kostjaga sõlmitud tehingu järgselt juriidilist aadressi muutnud. Nimetatud asjaolu ei olnud teada kostjale täiteavalduse esitamisel. Lähtudes TMS § 4 lõikest 3 võib menetlust alustanud kohtutäitur viia menetluse lõpuni, kui võlgnik lahkub teise kohtutäituri tööpiirkonda. Seepärast ei esinenud antud juhul takistusi täitemenetluse jätkamiseks. Isegi juhul, kui lugeda täitemenetluse algatamist teise kohtutäituri tööpiirkonnas ebaõigeks, ei muuda see alustatud täitemenetlust ebaseaduslikuks ning hagejal ei ole alust taotleda nimetatud põhjusel täitemenetluse lubamatuks tunnistamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.12.2003 otsuses nr 3-2-1-145-03 märkinud, et täitemenetluse ökonoomia ja toimimise tõhususe põhimõtetest tulenevalt ei too territoriaalse põhimõtte rikkumine kaasa täitemenetluse algatamise ja juba algatatud täitemenetluse käigus tehtud täitetoimingute ebaseaduslikkust. Samas Riigikohtu lahendis on märgitud, et juhul kui kohtutäitur on täitemenetluse algatanud kuni 31.12.2005 kehtinud TMS § 27 lõiget 1 rikkudes, on ta võlgniku taotluse alusel kohustatud andma täitedokumendi üle sissenõudja näidatud kohtutäiturile, kes on kuni 31.12.2005 kehtinud TMS § 27 lõike 1 järgi täitmiseks pädev. Selline kohustus on analoogia alusel tuletatav kuni 31.12.2005 kehtinud TMS § 27 lõikest 2, mis sätestab kohtutäituri kohustuse saata täitedokument võlgniku lahkumisel teise elukohta võlgniku uue elukoha järgsele kohtutäiturile. Kehtiva TMS § 4 lõike 3 kohaselt võib menetlust alustanud kohtutäitur viia menetluse lõpuni, kui võlgnik lahkub teise kohtutäituri tööpiirkonda. Sama seisukohta on väljendanud ka Justiitsministeeriumi kohtuhaldustalituse juhataja asekantsleri ülesannetes Timo Ligi hageja selgitustaotlusele 18.01.2007 esitatud vastuses. Ka hageja ise on esitanud 30.01.2007 Harju tööpiirkonna kohtutäiturile Hille Sadamale taotluse täitemenetluse territoriaalse alluvuse nõude täitmiseks ja selle alusel on võimalik täitemenetluse territoriaalse alluvuse muutmise järgselt jätkata täitemenetlusega vastavalt võlgniku soovile Tartu kohtutäituri tööpiirkonnas. Seega täitemenetluse ökonoomia ja toimimise tõhususe põhimõtetest tulenevalt ei ole täitemenetluse algatamine antud juhul ebaseaduslik ning algatatud täitemenetlus ei kuulu lõpetamisele TMS § 48 lg 1 punkti 7 alusel. TMS § 221 lõike 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lõikes 1 sätestatud hagi eesmärk on anda võlgnikule võimalus vältida sundtäitmist, kui tal on vastuväiteid sissenõudja nõude vastu. Antud juhul on aga hagis toodud

asjaolusid arvestades hageja esitanud hagi üksnes eesmärgiga venitada ja takistada täitemenetlust. Lähtudes eespool toodud asjaoludest, on antud juhul täitemenetlus algatatud seaduslikult ning ei esine alust täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Samuti peab kostja vajalikuks märkida, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtub kohtutäitur täitemenetluses kinnisasjale sissenõude pööramisel kinnistusraamatu kandest. AÕS § 56 lõike 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Lähtuvalt kehtivast kinnistusraamatu kandest on kostjal jätkuvalt õigus taotleda tema kasuks hüpoteegiga koormatud hagejale kuuluva Tartus L. asuva kinnistu realiseerimist. Ka TMS § 221 lõike 1 teise lause kohaselt ei mõjuta hagi rahuldamine täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta V. OÜ hagi M. OÜ vastu täies ulatuses rahuldamata ja mõista V. OÜ-lt M. OÜ kasuks välja hagimenetluse kulud. Hageja väited kostja vastuväidetele Kostja on jätnud märkimata ühise tegutsemise lepingu 15.02.2006, milles OÜ F. ning OÜ M. on kokku leppinud ühises tegutsemises OÜ V ostetavale kinnistule asukohaga Tartumaal, Tartu linnas L. ehitatava hoone ja selle teenindamiseks vajalike ehituste ehitamisega ja hoone võõrandamisega seotud kohustuste ja õiguste fikseerimises. Nimetatud lepingu punkt 2.1.3 kohustas OÜ M. mitte sekkuma käesoleva lepingu teise poole kohustuste ja kohustustest tulenevate õiguste täitmisse, kusjuures erandlikult on õigus sekkuda juhul, kui käesoleva lepingu teise poole tegevus ei ole käsitletav majanduslikult otstarbekana ja mõistlikuna. Punktis 2.1.1 kohustus kostja tagama ja/või korraldama krediidiasutuste või muude institutsioonide kaudu hoone finantseerimise hoone väljaehitamiseks vastavuses ehitusloaga ja sellekohase projekti või projektidega, kusjuures vajadusel võib koormata hoone asukohajärgset kinnistut hüpoteegi (hüpoteekide) ja/või muude finantseerimise tagamise meetmetega. Nimetatud lepingust tulenevalt sai hüpoteeke seada vaid hoone finantseerimise tagamiseks, mitte millekski muuks vajalikuks, nagu tegelikult välja kukkus. Kostja tegevus täitemenetluse alustamisega hageja vastu hüpoteegi realiseerimise nõudes on selgelt vastuolus ühise tegutsemise lepinguga 15.02.2006, mis veelkord kinnitab hagi põhjendatust täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes. Kostja tegevus pidi olema suunatud finantseerimise tagamisele, mitte finantseerimise kahjustamisele ega kohustuste tekitamisele hüpoteekide seadmises nõuete tagamiseks, mis ei ole seotud hoone finantseerimisega. Kostja tegevus ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. TsÜS § 77 lg 3 sätestab seadusega ettenähtud vormis sõlmitud tehingu muutmise tingimused. Antud asjas on tegemist mitte tehingu muutmisega, vaid tühistamisega lähtuvalt TsÜS §-st 98. TsÜS § 98 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Seadus ei sätesta kohustuslikku vormi tehingu tühistamise avaldusele, seda enam, et tegemist on ühepoolse tehinguga, tahteavaldusega. TsÜS § 68 lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Lähtuvalt eeltoodust, on kostja seisukohad vorminõuete mittejärgimise osas tehingu tühistamisel hageja poolt asjakohatud. Hageja sai teada hüpoteegikandest pärast kinnistusraamatusse kandmist 18.07.2006. Tehingu tühistamisavaldus tehti hageja poolt 03.01.2007, järelikult on hageja järginud tehingu tühistamise tähtaegu lähtuvalt TsÜS § 99 lg 1 p 2 ja kostja seisukoht selles osas on väär. Ü.K. ja T.R. on tagasi kutsutud OÜ V juhatusest seisuga 21.06.2006. Hüpoteegileping sõlmiti hageja teadmata, sõlmijaks oli Ü.K. , kes selle tehingu iseseisvalt ja ebaseaduslikult tegi. Tegu oli olukorraga, kus juriidiline isik tegi sellise tehingu pettuse tõttu. Ü.K. kasutas ära, et oli mõlema osapoole seaduslik esindaja ja sõlmis lepingu ilma omaniku teadmata. Ü.K. kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi, see otsus oli tehtud peale omanikuks saamist. Avaldus registriosakonnale on tehtud 21.06.2006. K ei olnud tehingu sõlmimisel juhatuse liige ja tal puudus ka omaniku otsus sellist tehingut sõlmida. Tehingu tühistamine toob kaasa õiguslikud tagajärjed, milleks on tehingu kehtetus. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja vaidlustanud tehingu tühistamise seadusele vastavust, mistõttu on endiselt tegemist olukorraga, kus tehing on kehtetu. Kehtetut täitedokumenti aga ei saa täita, vaatamata

sellele, et kinnistusraamatu kanne kehtib, kuid on väär, arvestades tehingu tühistamise tagajärjel tekkinud õiguslikku olukorda. Kostja seisukohad hageja väidetele Hageja leiab ebaõigesti, et hageja sai hüpoteegikandest teada alles pärast selle kinnistusraamatusse kandmist 18.07.2006. Hageja kui üks 21.06.2006 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu pooltest sai nimetatud lepingust teada tehingu tegemise ajal, s.o 21.06.2006, mistõttu hageja poolt tühistamisavalduse tegemise ajaks 03.01.2006 oli möödunud TsÜS § 99 lõike 1 punktis 2 ettenähtud 6-kuuline tähtaeg tehingu tühistamiseks ja hagejal puudus õigus tehingut tühistada. Vaatamata hageja poolt esitatud avaldusele tehingu kehtetuse alustest ja seisukohas toodud põhjendustest, ei ole hageja tõendanud, et tal esines antud juhul materiaalseid aluseid 21.06.2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks TsÜS § 94 alusel. Hageja osa müügileping kostja ja F. OÜ vahel ning hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping on sõlmitud vahetult üksteise järel. Tehingu tühistamiseks pettuse tõttu TsÜS § 94 alusel ei anna materiaalseid eeldusi ka hageja esitatud põhjendus, et 21.06.2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmis hageja poolelt hageja juhatuse liige Ü.K. , kes kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi samal päeval. Hageja jätab tähelepanuta asjaolu, et hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajal ei olnud Ü.K. tagasi kutsutud hageja juhatuse liikme kohalt. Vastava otsuse tegi ainuosanik F. OÜ alles pärast samal päeval kostja ja F. OÜ vahel sõlmitud osa müügilepingu sõlmimist, Harju Maakohtu registriosakonnale avaldus Ü.K. ja T.R. tagasikutsumisest on tehtud pärast hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist, kusjuures tegemist ei ole notari juures üksteisele järgnevate tehingutega (hageja osa müügileping on notari ametitoimingute registri numbriga 5119, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping on notari ametitoimingute registri numbriga 5120 ning avaldus Harju Maakohtu registriosakonnale on notari ametitoimingute registri numbriga 5122). Ü.K. sai enda tagasikutsumisest hageja juhatusest teada pärast hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist. Pealegi viibisid hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise juures hageja ainuosaniku, s.o F. OÜ juhatuse liikmed Erkki Purret ja Margus Püvi, kellest viimane valiti samal päeval hageja juhatuse liikmeks. Samuti ei tulene TsÜS § 94 alusel 21.06.2006 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamise materiaalset alust hageja poolt osundatud kostja ja F. OÜ vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingust. Kohtu põhjendused, tehtud järeldused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Osaühingu osa müügilepinguga (tl 12-17) on tõendatud, et kostja ja F. OÜ sõlmisid 21.06.2006 Tallinna notar R.K. juures notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingu. Nimetatud lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus kostja müüma hageja 20 000 kroonise nimiväärtusega osa hinnaga 2 miljonit krooni, millise summa kohustus F. OÜ tasuma kostjale 30. novembriks 2006. Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga (tl 7-11) on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 21.06.2006 Tallinna notar R.K. juures notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille punkti 2.1 kohaselt seadis hageja kostja kasuks lepingu punktis 1 nimetatud Tartu linnas L. asuva kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriossa nr 2255103, esimesele vabale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 2 000 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Sama lepingu punkti 2.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kostja kõik nõuded F. OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja F. OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Sama lepingu punktis 3 on sõlmitud asjaõigusleping hüpoteegi seadmiseks ning pooled on teinud kinnistamisavalduse. Hüpoteek summas 2 000 000 krooni kostja kasuks on kantud 21.06.2006 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna

kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 2255103 IV jakku (tl 26). Kandes on märgitud muu hulgas, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hageja ei ole vaielnud vastu väitele, et F. OÜ ei ole 21.06.2006 sõlmitud osa müügilepingust tulenevat kohustust tasuda 2 000 000 krooni täitnud käesoleva ajani. Täitmisteatega (tl 23) on tõendatud, et kostja avalduse alusel on Harju tööpiirkonna kohtutäitur Hille Sadam algatanud täiteasja nr 035/2006/1584 hageja vastu kostja ja F. OÜ vahel 21.06.2006 sõlmitud osaühingu osa müügilepingust tuleneva 2 000 000 krooni kui hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ning sissenõude pööramiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasjale. Hageja esindaja poolt kohtutäitur Hille Sadamale saadetud avaldusest (tl 52) nähtub, et hageja taotleb territoriaalse alluvuse nõude täitmist antud täitemenetluses, juhindudes Justiitsministeeriumi kohtuhaldustalituse juhataja asekantsleri ülesannetes Timo Ligi vastusest selgitustaotlusele 18.01.2007 (tl 53-54). TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Tulenevalt TMS § 2 lg 1 punktist 19 on täitedokumendiks, mille alusel täidetakse TMS alusel nõudeid, muu hulgas notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga või laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hageja väitel pole kostja nõue hageja vastu antud juhul sundtäidetav, sest puudub kohtulahend, ning hageja on tühistanud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu 21.06.2006 TsÜS § 94 alusel. Kostja leiab, et kuna hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga on hageja võtnud endale vabatahtlikult kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele, siis on võimalik sundtäitmine lepingu alusel kohtulahendita. Kuigi kostja seisukoht, et notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, on eraldi täitedokumendiks, mille puhul pole vajalik kohtulahend, on õige (seda toetab ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06 ning TMS § 2 lg 1 p 19), siis selleks, et hinnata, kas ka antud juhul on sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel kostja nõue sundtäidetav, tuleb anda hinnang sellele, kas hageja poolt esitatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamise avaldus (tl 18) on kehtiv. Vastavalt TsÜS § 90 lõike 1 esimesele lausele võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 98 lõike 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. TsÜS § 99 lg 1 punkti 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna seadus ei sätesta tehingu tühistamise avaldusele kohustuslikku vormi, võib tehingu tühistamise avaldus olla tehtud ka lihtkirjalikus vormis. Vastavalt TsÜS § 77 lõikele 3 saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kuigi TsÜS § 98 lg 1 ei sätesta otseselt, mis vormis tuleb tehingu tühistamise avaldus teha, tuleb lähtudes TsÜS § 77 lõike 3 mõttest tehing ka tühistada tühistatavale tehingule sätestatud vorminõuet järgides. Kui juba tehingu muutmisel tuleb järgida tehingule sätestatud vorminõuet, siis tehingu tühistamisel, mis toob kaasa veelgi olulisemad õiguslikud muudatused poolte vahelistes suhetes, tuleb samuti järgida tehingule sätestatud vorminõuet. Tehingu tühistamine on ühepoolne tehing, mis on suunatud õigusliku tagajärje kaasatoomisele juba tehtud tehingule ning mille tegemisel tuleb järgida sama vormi, milles on tehtud tühistatav tehing. Kuna hageja on esitanud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks avalduse lihtkirjalikus vormis, on tühistamisavaldus juba vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Kohus leiab ka, et antud juhul on hageja esitanud

tühistamise avalduse peale seaduses sätestatud tühistamise tähtaega. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna hageja sai teada hüpoteegikandest pärast kinnistusraamatusse kandmist 18.07.2006 ning tehingu tühistamisavaldus tehti hageja poolt 03.01.2007, on hageja järginud tehingu tühistamise tähtaegu lähtuvalt TsÜS § 99 lg 1 p 2. Hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping sõlmiti juba 21.06.2006, kusjuures lepingule kirjutas alla hageja seadusliku esindajana juhatuse liige Ü.K. . Väiteid, et Ü.K. polnud tehingu tegemisel hageja juhatuse liige, kuna kutsuti 21.06.2006 juhatuse liikme kohalt tagasi, pole hageja suutnud piisavalt tõendada. Avaldus Harju Maakohtu registriosakonnale on tehtud küll 21.06.2006 (tl 63), kuid notari ametitoimingute raamatu registri number 5122 näitab, et avaldus on esitatud pärast osaühingu osa müügilepingu (notari ametitoimingute raamatu registri number 5119) ning hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist (notari ametitoimingute raamatu registri number 5120). Kohus leiab, et hageja sai hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisest teada 21.06.2006, mistõttu tühistamise avalduse esitamine 03.01.2007 (tl 64) on tehtud seaduses sätestatud 6-kuulist tähtaega järgimata. Lisaks leiab kohus, et antud juhul pole hageja suutnud tõendada, et esinenud oleks asjaolud, mis annaks aluse hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks pettuse tõttu. Nagu eelnevast nähtub, on kohus seisukohal, et tehingute tegemise ajal oli Ü.K. hageja seaduslik esindaja. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks kuidagi püüdnud hagejat tehingu tegemisel tahtlikult eksimusse viia või eksimuses hoida temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Seega leiab kohus, et hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks pettuse alusel puudus antud juhul materiaalõiguslik alus. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kuna puudus alus lepingute tühistamiseks ja tühistamise avaldus on esitatud vorminõuet rikkudes ja ka seaduses sätestatud tähtaega ületades, on 21.06.2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping kehtivad ning järelikult on olemas TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes täitedokument, mille alusel on kohtutäituril võimalik täitemenetlus läbi viia. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja viide OÜ F. ning kostja vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingule antud asja lahendamise raames on asjakohatu, kuna lepingupooleks pole selle lepingu puhul hageja ning ühise tegutsemise leping ei puuduta 21.06.2006 kostja ja F. OÜ vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingut ega 21.06.2006 hageja ja kostja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut ega ka nimetatud lepingust tuleneva nõude täitmiseks algatatud täitemenetlust. Vastavalt TMS § 4 lõikele 1 pöörab sissenõude võlgniku varale kohtutäitur, kelle justiitsministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Hageja on seisukohal, et kuna hageja asukohaks on alates 12.09.2006 L. 51005 Tartu, kohtutäitur Hille Sadama tööpiirkonnaks on aga Harju tööpiirkond, on kohtutäitur Hille Sadam alustanud täitemenetlust territoriaalset alluvust rikkudes, mistõttu on täitemenetluse algatamine antud asjas ebaseaduslik ja kuuluks lõpetamisele TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, mis sätestab lõpetamise alusena täitemenetluse põhjendamatu alustamise täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohus ei nõustu sellise hageja seisukohaga. Kuigi on õige, et kohtutäitur oleks pidanud kontrollima täitemenetluse algatamisel hageja andmeid, sh asukohta, ning et kohtutäitur on täitemenetlust algatades territoriaalset alluvust rikkunud, pole täitmenetluse algatamine siiski ebaseaduslik. Seda kohtu seiskohta toetab ka kostja poolt viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.12.2003 otsus nr 3-2-1145-03, mille punktis 14 on Riigikohus märkinud, et täitemenetluse ökonoomia ja toimimise tõhususe põhimõtetest tulenevalt ei too territoriaalse alluvuse põhimõtte rikkumine kaasa täitemenetluse algatamise ja juba algatatud täitemenetluse käigus tehtud täitetoimingute ebaseaduslikkust. Tulenevalt nimetatud Riigikohtu lahendist leiab kohus, et kuigi kohtutäitur on territoriaalse alluvuse põhimõtet rikkunud, ei too see kaasa täitemenetluse algatamise ebaseaduslikkust ning seetõttu puudub alus ka TMS § 48 lg 1 punkti 7 kohaselt täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna hageja on esitanud 30.01.2007 Harju tööpiirkonna kohtutäiturile taotluse täitemenetluse territoriaalse alluvuse nõude täitmiseks, on

territoriaalse alluvuse muutmise järgselt võimalik jätkata täitemenetlusega vastavalt võlgniku soovile Tartu kohtutäituri tööpiirkonnas. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kuna hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping on kehtivad ning kinnistusraamatu kanne õige, on olemas kehtiv täitedokument, mille alusel on võimalik sundtäitmine ja seetõttu puudub alus hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb tühistada hagi tagamise abinõuna rakendatud täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 035/2006/1584. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostja menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.