Tavaelekter OÜ hagi Elamumajanduse OÜ vastu remondifondi vahendite üleandmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1866 eurot 61 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elamumajanduse OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Elamumajanduse OÜ (registrikood 11318596), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Otsa Vastustaja (hageja): Tavaelekter OÜ (registrikood 11887035), lepinguline esindaja Merike Valgmäe Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: BRP Haldus OÜ (registrikood 10906871), lepinguline esindaja Merike Valgmäe
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2017 otsus ja teha asjas uus otsus.
2.Jätta Tavaelekter OÜ hagi Elamumajanduse OÜ vastu remondifondi vahendite üleandmiseks rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Tavaelekter OÜ kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
5.Võtta asja materjalide juurde Elamumajanduse OÜ poolt ringkonnakohtule esitatud Ülejõe 34 elamu 04.06.2007, 29.08.2011, 09.07.2013, 13.05.2014 ja 12.06.2014 korteriomanike üldkoosolekute protokollid.
6.Jätta rahuldamata Elamumajanduse OÜ taotlus võtta asja materjalide juurde BRP Haldus OÜ 09.12.2015 e-kiri R. Raantsele dokumentide ülekandmise kohta, Elamumajanduse OÜ juhatuse liikme R. Raantse 17.12.2015 e-kiri BRP Haldus OÜ-le, soojusarvesti üleandmise akt 28.12.2015, Ülejõe 34 korteriomanike ühisuse konto väljavõte ajavahemikul 16.11.2015 – 30.12.2015 ning Ülejõe 34 korteriomanike ühisuse konto kassaraamatu väljavõte. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tavaelekter OÜ (hageja) esitas 16. septembril 2016 Tartu Maakohtule Elamumajanduse OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt Ülejõe 34 korteriomanike ühisuse kasuks välja remondifondi kogutud tagastamata raha 1641 eurot 27 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 94 eurot 4 senti ja viivise põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ja otsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse kohane täitmiseni. Hageja palus määrata, et kostja on kohustatud temalt väljamõistetud summad kandma üle BRP Haldus OÜ (kolmas isik) arvele. Hagiavalduse kohaselt on hageja Puurmani vallas Puurmanni alevikus Ülejõe 34-1 asuva korteri omanik. Elamus ei ole moodustatud korteriühistut. Kostja oli korteriomanike ühisuse valitseja kuni
18.novembrini 2015. Kolmas isik nimetati valitsejaks alates 1. detsembrist 2015. Elamu valitsemisega seotud dokumentide üleandmise käigus saatis kostja raamatupidaja kolmandale isikule e-kirja, milles teatas, et 30. detsembri 2015 seisuga oli reservfondi jääk 1699 eurot 46 senti ja korteriomanike võlgnevused 1641 eurot 27 senti. Kostja kandis 30. detsembril 2015 kolmanda
isiku arvele 58 eurot 19 senti. Kolmas isik saatis kostjale kirja, milles nõudis 1641 euro 27 sendi üleandmist. Praeguse ajani ei ole kostja nimetatud summat kolmandale isikule üle kandnud. Hageja leidis, et korteriomanikud on õigustatud nõudma remondifondi jäägi tagastamist. Korteriomandi seaduse (KOS) § 15 lg 1 ja VÕS § 72 lg 3 alusel on ühel korteriomanikul õigus esitada hagi endise valitseja vastu remondifondi kogutud raha tagastamiseks. Valitseja tagasikutsumisel ei ole kostja enam õigustatud remondifondi jääki enda valduses hoidma. Kostjal ei ole alust tasaarvestuse tegemiseks. Esiteks välistab selle KOS § 22, sest selles osas puudub majanduskavas kokkulepe ja korteriomanike üldkoosoleku otsus. Teiseks välistavad selle ka VÕS § 197 jj sätted.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kasutas reservfondi vahendeid Ülejõe 34 korteriomanike ühisuse lepinguga võetud solidaarkohustuste täitmiseks. Lisaks lepingutele tulenes kommunaalteenuste osutamise eest tasumise kohustus kostjale kui valitsejale ka KOS § 21 lg 1 p-dest 1-3 ja lg 2 p-dest 2 ja 4. Kui kohus peaks leidma, et kostja ei olnud õigustatud kasutama reservfondi rahalisi vahendeid korteriomanikele osutatud teenuste eest tasumiseks ja kostja peab nimetatud vahendid tagastama oma rahaliste vahendite arvelt, tekib kostjal VÕS § 78 lg 4 alusel tagasinõude õigus Ülejõe 34 korteriomanike vastu summas 1641 eurot 27 senti. Selleks esitas kostja alternatiivse tasaarvestuse avalduse.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 16. jaanuari 2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt Ülejõe 34 korteriomanike ühisuse kasuks välja 1779 eurot 20 senti (1641 eurot 27 senti remondifondi kogutud tagastamata raha ja 137 eurot 93 senti 16. jaanuariks 2016 sissenõutavaks muutunud viivis) ning viivise 1779 eurolt 20 sendilt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus määras, et kostja peab temalt väljamõistetud summad kandma kolmanda isiku arvele. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 225 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohus määras, et kostja peab temalt väljamõistetud menetluskulud kandma kolmanda isiku arvele. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on remondi- ja reservfond kaks täiesti erinevate eesmärkidega fondi. Remondifond on sätestatud seadusega (KOS § 15 lg 6 p 5, § 22 lg 1 p 4) ja sihtotstarbeline (kaasomandi eseme korrashoiu tagamine). Reservfondi kui sellist seadus ette ei näe, mistõttu võivad korteriomanikud selle loomise kokku leppida vabatahtlikult, kusjuures siis määratakse ka seda, millised makseid fondist teha võib. Ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et lisaks remondifondile olid elamu korteriomanikud kokku leppinud ka reservfondi moodustamise. Seega on korteriühisus kogunud raha remondifondi ja vaidlus käib remondifondis oleva raha tagastamise kohta. Maakohtu hinnangul on hagejal õigus hagi esitada. Maakohus viitas seejuures KOS § 15 lg-le 1 ning VÕS § 72 lg-tele 1 ja 3, samuti Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-12-15. Ülejõe 34 korteriomanikud sõlmisid kostjaga käsunduslepingu (VÕS § 619), millega kostja võttis endale kohustuse osutada Ülejõe 34 korteriomanike ühisusele teenust (valitsema, majandama ja korras hoidma kaasomandit, seisma korteriomanike ühisuse huvide eest jne) ja korteriomanike ühisus maksma kostjale tasu. Hagi on esitatud õige kostja vastu, sest praeguses asjas on vaidlus kostja käsunduslepingu täitmine ja rikkumine üle. Lepingu lõppemise üle vaidlust ei ole. Kostjal puudus korteriomanike otsus selle kohta, et remondifondi kogunenud raha võib kasutada muuks otstarbeks, sh võlgnevuste tasumiseks teenuste osutajatele. Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et remondifondis oleva raha kasutamine oli kõikide korteriomanike huvides ja lubatud vastavalt KOS § 21 lg 1 p-dele 1-3 ja lg 2 p-le 2 ja lg-le 4. Halvimal juhul oleks võlgnevus
teenuse osutajatele viinud teenuste pakkumise lõpetamisele, kuid see ei kahjusta koheselt elamu säilimist – on üldteada, et kütte või vee sulgemise järel ei hakka maja koheselt lagunema, vee sulgemisel talvisel ajal tuleb lihtsalt jälgida, et torud oleks tühjendatud. Praegusel juhul puuduvad tõendid selle kohta, et teenuse osutajad oleks ähvardanud elamule teenuste vahendamise lõpetada. Tegemist ei olnud ka tavapärase valitsemisega, sest kostja ületas majanduskavaga talle antud vahendite sihtotstarbelise kasutamise õigust. Seega ei ole kostja tegevus hõlmatud valitseja õiguste ja kohustustega, mis on sätestatud KOS §-s 21 ja mida tuleks käsitleda käsundiandja juhistena VÕS § 621 mõttes. Kostja tegevus ei olnud vabandatav kostja lepinguliste kohustuste täitmisega. Kostja tegevust ei saa kvalifitseerida VÕS § 1018 lg 1 alusel, kuna kostja ei täitnud korteriomanike ühisuse kohustust enda vara arvel. Seega rikkus kostja käsunduslepingu lõppemise järel tema valduses olnud rahaliste vahendite väljaandmise kohustust (VÕS § 626), kohustuse täitmisest keeldumise alused puuduvad ja seetõttu on hageja nõue põhjendatud. Maakohus märkis, et kostja on esitanud alternatiivse tassarvestuse avalduse. Tasaarvestamise üheks eelduseks on vastastikuste nõuete sissenõutavus. Kohus möönis, et kostjal võib teatud aluste kindlaks tegemisel tekkida nõue korteriomanike ühisuse vastu, kuid selline nõue saaks muutuda sissenõutavaks alles otsuse jõustumisel. Seetõttu ei saa kohus kostja alternatiivset tasaarvestamise avaldust praegu arvestada. TsMS § 445 lg 1 alusel luges kohus põhjendatuks remondifondi raha kandmist kolmanda isiku arvele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et kostja ei olnud õigustatud kasutama Ülejõe korteriomanike ühisuse reservfondi rahalisi vahendeid korteriomanikele osutatud teenuste eest tasumiseks ja nimetatud vahendid peab kostja tagastama oma rahaliste vahendite arvelt, arvestada Ülejõe 34 korteriomanike ühisuse remondifondi vahendite üleandmise nõue summas 1641 eurot 23 senti (koos viivistega) tasa kostja tagasinõudega Ülejõe 34 korteriomanike ühisuse vastu summas 1641 eurot 23 senti (koos viivistega). Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt eelistas maakohus õigustamatult hagejat kostjale ja rikkus oluliselt tsiviilkohtumenetluses ettenähtud asjaolude tõendamise jaotumise korda. Vaidlustatud otsus oli kostja jaoks üllatuslik. Kostja eeldas, et hageja kohustuseks oli tõendada oma väidet, et kostja nimetas ekslikult remondifondi reservfondiks. Maakohus asetas põhjendamatult ja üllatuslikult tõendamiskoormise kostjale, seejuures ei teavitanud kostjat sellest ega teinud talle ettepanekut esitada täiendavaid vastuväiteid ja tõendeid. Maakohtu rikkumised on piisavaks mõjuvaks põhjuseks selleks, et ringkonnakohus võtaks vastu kostja tõendid, mis tõendavad seda, et korteriomanikud võtsid vastu otsuse reservfondi moodustamiseks. Samuti tõendavad need seda, et fondi kasutati erinevatel eesmärkidel (sh tarbitud kommunaalteenuste võlgnevuste tasumiseks, riigilõivude tasumiseks jne). Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust ning teinud kostja jaoks üllatusliku lahendi. Hageja ei ole hagiavalduses ega hilisemas arvamuses viidanud haginõude õiguslikule alusele. Kostja juhtis sellele korduvalt tähelepanu ja leidis, et vaidlus tuleb lahendada kahju hüvitamise sätete järgi. Vaidlustatud otsuses asus maakohus üllatuslikult seisukohale, et vaidlus tuleb lahendada hoopis VÕS § 626 lg 1 alusel.
Samuti on maakohus ebaõigesti tuvastanud vaidluse aluseks olevad asjaolud – nimelt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et 18. novembril 2015 lõppes käsundusleping ja sellega seoses ka kostja volitused valitsejana. Otsuses ei ole viidanud ühele tõendile, millele tuginedes kohus sellisele järeldusele jõudis. Pooled ei vaidle aga selle üle, et kostja kogus ka pärast 18. novembrit 2015 korteriomanikelt makseid kommunaalteenuste eest ja tasus kortermaja haldamise ja hooldamisega seotud kulud. See kinnitab, et kuigi 18. novembril 2015 tagandati kostja valitsejana formaalselt, jätkas ta sisuliselt valitseja kohustuste täitmist. Kostja jaoks oli üllatuslik, et maakohus tõlgendab hagiavaldust nii ulatuslikult. Maakohtu rikkumised on piisavaks mõjuvaks põhjuseks selleks, et ringkonnakohus võtaks vastu kostja tõendid, mis kinnitavad seda, et pärast 18. novembrit 2015 jätkas kostja valitseja kohustuste täitmist. Maakohtu otsuse põhjendused on vastuolulised, kuna ühelt poolt on maakohus tuvastanud, et kostja kasutas Ülejõe 34 korteriomanike ühisuse rahalisi vahendeid tarbitud teenuste eest tasumiseks ja teiselt poolt on maakohus pidanud võimalikuks kohustada kostjat välja andma samad rahalised vahendid Ülejõe 34 korteriomanike ühisusele VÕS § 626 lg 1 alusel. Rahaliste vahendite väljaandmine on praegusel juhul võimatu ja selle nõudmine kostjalt alusetu. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (VÕS § 626 lg 1). Vaidluse peaks lahendama kahju hüvitamise sätete alusel. Samas puudub hagejal alus nõuda ka kahju hüvitamist. Isegi juhul, kui kohus tuvastas kostja valitsejakohustuse rikkumise ja selle tulemusena korteriomanike ühisuse remondifondi vahendite vähenemise, siis kommunaalteenuste võlgnevuse tasumise tulemusena hoidis korteriühisus kokku samaväärses summas kulusid. Hageja ja teiste korteriomanike kohustuseks oli tasuda ühiselt tarbitud teenuste eest teenuse osutajatele, et tagada teenuste osutamise järjepidevus ja katkematus. Teenuse osutajatele võlgnevuse tasumine oli üheaegselt kõigi korteriomanike huvides ja korteriomanike sisesuhtest tulenevad vaidlused võlgnikega ei vabanda teenuse osutamise lepingutest tulenevate kohustuste mittetäitmist. Kostja hinnangul on alternatiivse tasaarvestuse avalduse arvestamata jätmine vastuolus Riigikohtu korduvalt väljendatud põhimõtetega. Hagiavalduse rahuldamisel on kostja täitnud korteriühisuse võlakohustuse teenuse osutajate ees ja tal tekib tagasinõue VÕS § 78 lg 4, § 1018 või § 1028 alusel.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
6.Kolmas isik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2017 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel täielikult tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta Tavaelekter OÜ hagi Elamumajanduse OÜ vastu remondifondi vahendite üleandmiseks rahuldamata. Maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud menetlusõiguse normi.
8.Asja materjalide kohaselt esitas hageja hagi kostja vastu ja palus kostjalt välja mõista Ülejõe 34 korteriomanike ühisuse kasuks remondifondi jäägi 1641 eurot 27 senti ja viivise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hageja seisukoha kohaselt kuna kostja kutsuti valitseja ülesannetest tagasi 18.11.2015, siis oli ta kohustatud korteriomanike ühisusele remondifondi summa tagastama. Kostja kandis 30.12.2015
kolmanda isiku pangakontole remondifondi raha summas 58 eurot 19 senti, tehes ühisuse remondifondi jäägi ja 3 korteriomaniku võlgnevuse osas tasaarvestuse, kuid selliseks tasaarvestuseks puudus kostjal õigus. Kostja vastuväite järgi tagamaks Ülejõe 34 korteriomanike ühisusele eluliselt vajalike teenuste osutamise, tasus kostja ajutiste võlgnevuste tekkimisel teenuste arved reservfondis olnud vabade rahaliste vahendite arvelt ning seetõttu oli ajahetkel, mil ta andis korteriomanike ühisusele üle tema valitsemise ajal tekkinud õigused ja kohustused, oli reservfondis rahaliste vahendite reaalne jääk 58 eurot 19 senti (sh reservfondi jääk seisuga 30.12.2015 oli 1699 eurot 27 senti, korteriomanike võlgnevus teenuste eest oli 1641 eurot 27 senti ning pangakonto jääk 58 eurot 19 senti – tl 21-22).
9.Hageja on hagis nõudnud remondifondi kogutud tagastamata raha ning kostja on nimetanud eeltoodud fondi reservfondiks. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et remondifond ja reservfond on erinevate eesmärkidega fondid, kuid samas on maakohus jätnud välja selgitamata, millisesse fondi antud juhul on makseid tehtud (kas remondi- või reservfondi). Seetõttu on õige kostja väide, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust ning teinud kostja jaoks üllatusliku lahendi. Kui maakohus leidis, et ei ole selge, kummasse fondi makseid tehti, oleks ta pidanud menetlusosalistega arutama nimetatud asjaolu nii faktilisest kui õiguslikust küljest (TsMS § 351 lg 1), kuid maakohus ei ole seda teinud. Lähtudes eeltoodust rahuldab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel kostja taotluse ning võtab asja materjalide juurde järgmised kostja poolt esitatud tõendid: Ülejõe 34 elamu korteriomanike üldkoosoleku protokoll 04.06.2007; Ülejõe 34 elamu korteriomanike üldkoosoleku protokoll 29.08.2011; Ülejõe 34 elamu korteriomanike üldkoosoleku protokoll 09.07.2013; Ülejõe 34 elamu korteriomanike üldkoosoleku protokoll 13.05.2014; Ülejõe 34 elamu korteriomanike üldkoosoleku protokoll 12.06.2014. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad eelnevalt nimetatud korteriomanike üldkoosoleku protokollid, aga samuti ka hageja poolt maakohtule esitatud korteriomanike 18.11.2015 üldkoosoleku protokoll (tl 12), et korteriomanike üldkoosolek olid otsustanud moodustada reservfondi ning korteriomanikud tegid makseid reservfondi. Asjaolu, et hageja on nõudnud remondifondi kogutud maksete tagastamist korteriomanike ühisusele ja on asunud seisukohale, et kostja on ekslikult nimetanud remondifondi reservfondiks, et muuda reservfondi remondifondiks. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja poolt nõutav rahasumma oleks remondifondi tasutud maksed. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et KOS § 22 lg 1 p-st 4 tuleneb, et valitseja koostab kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab muuhulgas kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust, kuid antud juhul ei ole asjas esitatud majanduskava ega andmeid selle kohta, kui suured olid maksed remondifondi ja, kas remondifond oli ära kasutatud kaasomandi eseme korrashoiuks või sisaldub remondifond peidetult reservfondis.
10.Lisaks eeltoodule leiab ringkonnakohus, et iseenesest see, kui oleks tegemist remondifondi maksete (mitte aga reservfondi maksetega) ei muudaks asjas tehtavat lahendit. Korteriomanike ja valitseja vahel on lepinguline õigussuhe. Lisaks korteriomanike ja valitseja vahel sõlmitud üldisele käsunduslepingule võib valitseja ja korteriomanike vaheline leping sõltuvalt poolte kokkuleppest vastata komisjonilepingu (VÕS § 692) tunnustele. Antud juhul on maakohus vaidluse lahendamisel lähtunud käsunduslepingu sätetest (VÕS § 619 jj) ning kumbki pooltest ei ole tuginenud sellele, et vaidluse lahendamisel tuleks tugineda komisjonilepingule. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
Antud juhul tulenevad valitseja õigused ja kohustused seadusest (KOS § 21).
11.Ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti rahuldanud hagi tuginedes VÕS § 626 lg-le 1. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. KOS § 21 lg 1 p 2 kohaselt on muuhulgas valitseja õigustatud ja kohustatud rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid. KOS § 15 lg 6 p 2 järgi käsitletakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist. Kostja on käsundit täites tasunud reservfondi (või remondifondi) vahenditest võlgnevusi teenuste osutajatele (s.o on täitnud oma õigust ja kohustust rakendada abinõusid kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks). Selline kostja käitumine on käsitletav KOS § 21 lg 1 p 2 mõttes korteriomanike huvidele vastavana. Samuti käitus kostja osutatud teenuste eest võlgnevuse tasumisel vastavalt KOS § 21 lg 2 p-le 4, mille kohaselt valitsejal on kõigi korteriomanike nimel õigus rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid. Seoses käsunduslepingu lõppemisega andis kostja korteriomanike ühisusele üle need rahalised vahendid, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud.
12.Antud juhul nõuab hageja kostjalt käsunduslepingust tuleneva kohustuse täitmist. Tegemist on VÕS § 108 lg 1 kohase täitmise nõudega ning rahalise kohustuse täitmise nõue ei muutu kahju hüvitamise nõudeks.
13.Alusetu on kostja väide, et seoses valitseja tagandamisega 18. novembril 2015 ei lõppenud käsundusleping ja sellega seoses ka kostja volitused valitsejana. Kostja on tagandatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega 18. novembril 2015 (tl 12) ning seoses tagandamisega lõppesid kostja volitused valitsejana ja ühtlasi ka käendusleping. Asjaolu, et kostja väidetavalt kogus ka pärast 18. novembrit 2015 korteriomanikelt makseid kommunaalteenuste eest ja tasus kortermaja haldamise ning hooldamisega seotud kulusid, ei kinnita, et kostja volitused valitsejana kestsid. Kostja on esitanud oma volituste kestmise kohta valitsejana pärast 18. novembrit 2015 BRP Haldus OÜ 09.12.2015 e-kirja R. Raantsele dokumentide ülekandmise kohta, Elamumajanduse OÜ juhatuse liikme R. Raantse 17.12.2015 e-kirja BRP Haldus OÜ-le, soojusarvesti üleandmise akt 28.12.2015, Ülejõe 34 korteriomanike ühisuse konto väljavõte ajavahemikul 16.11.2015 – 30.12.2015 ning Ülejõe 34 korteriomanike ühisuse konto kassaraamatu väljavõte ning taotleb nimetatud tõendite asja juurde võtmist. Kuna ei esine TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud eeldusi, siis jätab ringkonnakohus need tähelepanuta. Samas ringkonnakohus nõustub kostja väitega, hageja ei ole esitanud nõuet tuginedes asjaolule, et kostja kogus 18.11.2015 – 28.12.2015 korteriomanikelt makseid kommunaalteenuste eest ja tasus kortermaja haldamisega ning hooldamisega seotud kulud, s.o sisuliselt täitis kostja ka pärast tagandamist korteriomanike nõusolekul valitseja kohustusi.
14.Maakohus on märkinud vaidlustatud otsuses, et „.../poolte vahel on täpsemalt vaidlus selles, kas kostja on pärast käsunduslepingu lõppemist (18.11.2015) käsutanud remondifondis olevaid rahalisi vahendeid, mistõttu on kostjal kohustus tagastada Ülejõe 34 korteriomanike ühisusele 1641,27 eurot/...“
Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks oma nõudes tuginenud sellele, et kostja käsutas just pärast oma tagandamist reservfondi (remondifondi) vahendeid ja vahendite üleandmise nõue on seotud sellise kostjapoolse vahendite käsutusega.
15.Seoses hagi rahuldamata jätmisega puudub vajadus käsitleda kostja tasaarvestusavaldust.
16.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel samuti hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.