Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-17-103896

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tulenevalt TsMS § 142 lg 2 tasuda kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kautsjoni tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostja vastu esitatud nõude aluseks on järgmised Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingud: 21.03.2016 liitumisleping nr 10265534, 23.01.2016 järelmaksuleping nr 10265534, 28.01.2016 liitumisleping nr 10265534, 2/4

2-17-103896 28.01.2016 järelmaksuleping nr 10265534. Tele2 Eesti AS loovutas kostja vastase nõude põhisummas 1324,97 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 1328,80 eurot. Hageja on võlgnetavast põhisummast maha arvestanud arvel nr 49582380 kajastuva Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt arvestatud viivise summas 3,83 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus hageja ees summas 1324,97 eurot. Lisaks sisaldab kostja võlgnevus arvete eest ka leppetrahvi. Tulenevalt kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingutest kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud 27.04.2016 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ja kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata. Vastavalt Tele2 Eesti Aktsiaseltsi lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti Aktsiaselts ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja on arvestanud viiviseid alates viimase arve (nr 49582380, summa 1324,97 eurot, maksetähtpäev 18.05.2016) järgnevast kalendripäevast hagiavalduse koostamise kuupäevani 21.06.2017 seadusjärgses viivisemääras 0,22% päevas kokku summas 116,01 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja: põhivõlgnevus 1324,97 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 116,01 eurot, viivised alates 22.06.2017 kuni põhinõude summas 1324,97 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 27.07.2017 isiklikult allkirja vastu. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et leppetrahvi tasumise kohustuses viivise määras oli kokku lepitud lepingu üldtingimustes ehk tüüptingimustes. Arve nr 49582380 alusel on leppetrahvi summaks 325,08 eurot ja see sisaldub põhinõudes. Kohus leiab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5, 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel on tüüptingimus leppetrahvi osas on tühine ning leppetrahvi nõue rahuldamisele ei kuulu. 3/4

2-17-103896 Viivise määraks on lepingu üldtingimuste kohaselt 0,15% päevas, mis on oluliselt suurem kui seadusega ettenähtud viivise määr. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16 tuleb viivise tüüptingimus lugeda tühiseks. Seetõttu mõistab kohus välja kostjalt viivise seadusega ettenähtud ulatuses. Et põhinõue on põhjendatud osaliselt, siis kuuluvad viivised arvestamisele põhisummalt 999,89 eurot (1324,97 eurot – 325,08 eurot). Viivisekalkulaatori abil (vt http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator) arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks seisuga 21.06.2017 on 87,15 eurot Menetluskulude osas märgib kohus, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabi kulu 950 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks 125 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 350 eurot (riigilõiv summas 225 eurot ning mõistlikud õigusabi kulud 125 eurot). Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 75,89% hageja kantud menetluskuludelt ehk 265,62 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.