2-07-3360
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. november 2007 Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-3360
Tsiviilasi
AS Hansa Liising Eesti hagi R. OÜ ja E.K. vastu 78 626,04 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende hageja AS Hansa Liising Eesti (RK 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindajad hageja esindaja Kadri Valdre (Liivalaia 8, 15039 Tallinn); kostja1 R. OÜ esindaja juhatuse liige E.K.; kostja2 E.K. Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Jätta AS Hansa Liising Eesti hagi R. OÜ ja E.K. vastu 78 626,04 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AS Hansa Liising Eesti kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
vahel 1. märtsil 2001 sõlmitud kasutusrendi lepingust nr 0016489L tuleneva võlgnevuse kustutamiseks. Kostja1 kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 11—12). Kostja1 jättis süstemaatiliselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis kostja1-le 7. mail 2007 teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 13), milles informeeris kostja1 võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Kostja1 ei kustutanud võlgnevust nõutud tähtaja jooksul ning hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. 21. novembril 2006 saatis hageja kostja1-le tähitud kirjaga teatise (tl 14—15), milles palus tasuda lepingust tuleneva võlgnevuse (78 626,04 krooni) hiljemalt teatises märgitud tähtpäevaks. Kostja1 ei ole seniajani võlgnevust tasunud.
Kostjad ei tunnistanud oma 26. märtsi 2007. a vastuses hagi ja palusid selle aegumise tõttu rahuldamata jätta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja ütles kostja1-ga sõlmitud lepingu üles juba 7. mail 2003, seega oli hagiavalduse kohtule esitamise hetkeks aegumistähtaeg möödunud. Kostjad nõustuvad tsiviilasja kirjaliku menetlusega. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.
Kostjad on taotlenud hagi suhtes aegumise kohaldamist. Hageja ütles kostja1-ga sõlmitud lepingu üles mais 2003. Lepingu ülesütlemisel muutus sissenõutavaks kogu võlgnevus summas 78 626,04 krooni. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõige 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt pidanuks hageja kostjate vastu hagi esitama hiljemalt mais 2006, kuid hagi esitati alles jaanuaris 2007. Seega on nõue üldise aegumistähtaja järgi aegunud. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest kostjad rikkusid oma kohustusi tahtlikult. Hageja arvates puudus kostjatel juba alguses tegelik tahe asuda lepingut nõuetekohaselt täitma – juba esimese osamakse tasumisega on kostjad viivitanud ligi 1 kuu. Kostjad ei ole hageja nõuetele vastanud ega hagejaga läbirääkimistesse astunud. TsÜS § 146 lg 4 sätestab, et tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
Hageja leiab, et TsÜS § 146 lg-te 1 ja 4 tõlgendamisel on oluline lähtuda sellest, kas hageja on 3 aasta jooksul, alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kostjat võlgnevusest teavitanud (suuliselt või kirjalikult) ning kas kostjad on hageja nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Hageja on seisukohal, et kostjad on võlasuhte täitmisel tegutsenud lepingulisest kohustusest kõrvale hoidmisega tahtlikult. Kostjad on seisukohal, et hageja väide rikkumise tahtlikkusest on täiesti tõendamata. Kostjad ei soovinud ega näinud ette õigusvastast tagajärge võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel, vaid sattusid majanduslikesse raskustesse, mis ei võimaldanud oma võlakohustusi nõuetekohaselt täita. Hageja ei ole püüdnudki kostjaga enne 3aastase aegumistähtaja lõppu ühendust võtta. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei esitanud hagiavaldust enne aegumistähtaja möödumist. Tartu Ringkonnakohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 2-06-28149 p-s 8 leidnud: /- - -/ TsÜS § 146 lg 4 sõnastus ei määratle tahtluse sisu tsiviilõigusliku nõude aegumise kontekstis. Apellandi väide, et ka aegumistähtaja arvestamisel tuleb tahtluse sisustamisel lähtuda võlaõigusseaduse regulatsioonist, sh § 104 lg 5, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. VÕS sätestab muuhulgas regulatsiooni kohustuse rikkumise kohta. Apellandi poolt märgitud § 104 lg 5 asub VÕS 5. peatüki
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud hageja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.