Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
14. november 2007.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-05-14374 (endine nr 2/276 – 7117/05)
Tsiviilasi
AS-i H hagi AS-i I vastu 284 151,15 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja AS H(registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja seaduslik esindaja TT hageja lepinguline esindaja AV kostja AS I(registrikood XXX asukoht XXX) kostja lepingule esindaja AH
Istungi toimumise aeg
17.10.2007.a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud
hageja seaduslik esindaja TT, hageja lepinguline esindaja AV, kostja lepinguline esindaja AH. Istungit protokollis sekretär Carmen Vahem
01.07.2005.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 16.12.1999.a sõidukikindlustuse lepingu, mille objektiks oli sõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX. Sõiduki omanik oli AS Sampo Liising (endine AS Foreks Liising). Sõidukikindlustuse poliisi punkti 7 kohaselt on kindlustusriskiks sõiduki vargus. Nimetatud sõidukiga sõideti 2000.a märtsi lõpus või aprilli alguses puhkusereisile. Sõidukit juhtisid Jaanus Jaanson ja Kristo-Rainar Lainelo. Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir ületati Valga piiripunktis ning piiri ületamisel juhtis sõiduki Jaanus Jaanson. Jaanus Jaanson jäi Valka linna ning K-RLsõitis koos kaasreisijatega edasi. Riia lähedal tekkis sõidukil mootoririke. K-RLtoimetas sõiduki remonditöökotta. Sõiduki remonti teostati kaks või kolm päeva. Pärast remonti viis K-RLsõiduki Riias bensiinijaama. Minnes 10.04.2000.a sõidukile järgi, avastas Kristo-Rainar Lainelo, et sõidukit ei ole. K-RLteavitas sellest koheselt hagejat ning Tartust sõitis kohale ka Jaanus Jaanson. Sõiduki kadumisest teavitati Läti politseid. Keskkriminaalpolitsei rahvusvahelise kriminaalteabe osakonna teate kohaselt varastati sõiduk 08.04.2000.a. Sõiduki vargusest teavitati kostjat 13.04.2000.a. Vaatamata hageja nõudmistele ei ole kostja kahju hüvitanud. Hageja on AS-ile Sampo Liising liisinglepingust tulenevad summad tasunud. Sõidukikindlustuse poliisis on pooled kokku leppinud, et kindlustusväärtuseks ja kindlustussummaks on 218 000 krooni. Hageja omavastutus sõiduki varguse korral on 32 700 krooni. Seega moodustab hageja nõue kostja vastu 185 300 krooni. Samuti võlgneb kostja hagejale viiviseid alates 10.08.2000.a kuni 01.07.2002.a tsiviilkoodeksi § 231 alusel ja alates 02.07.2002.a kuni 30.09.2006.a võlaõigusseaduse § 113 lg 1 alusel kogusummas 98 851,15 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 185 300 krooni ja viivised 98 851,15 krooni, kokku 284 151,15 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Asjaolu, et sõiduk läks Riias kaduma, on tõendamata. Isegi, kui leiab tõendamist, et sõiduk varastati, puudub alus kindlustushüvitise tasumiseks, kuna sõiduk on juba 2003.a üles leitud. Hagejal on õigus see enda valdusesse tagasi saada. Hageja ei ole midagi teinud sõiduki väljanõudmiseks. Hagejal ei ole õigus nõuda kindlustushüvitise maksmist endale, kuna ta ei ole auto omanik ega soodustatud isik. Samuti on vale hüvitisenõude suurus. Sõiduki turuhinnast tuleb lahutada ka tasumata kindlustusmaksed. Seega oleks hüvitise suuruseks 179 850 krooni. Viivise nõue on aegunud. Samuti on lepingu kohaselt õigus nõuda viiviseid 10 % ulatuses võlguolevalt summalt. Kohtu põhjendused 16.12.1999.a sõidukikindlustuse poliisist nr 30003273233 nähtub, et pooled on sõlminud kindlustuslepingu sõiduki XXX (registreerimismärk XXX) suhtes kindlustusperioodiga 16.12.1999.a kuni 15.12.2000.a. Sõiduki omanikuks ning soodustatud isikuks oli L AS. Samuti nähtub sõidukikindlustuse poliisilt, et kindlustatud riskiks oli muuhulgas sõiduki vargus. Kuni 30.06.2002.a kehtinud kindlustusseaduse § 8 sätestas, et kindlustusrisk on kindlustusjuhtumi saabumise tõenäoline oht, mille tagajärgede vastu kindlustatakse. Vastavalt kindlustusseaduse § 9 on kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise kohustus. Hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et ülalmärgitud sõiduk varastati Riias 08.04.2000.a. Läti Riikliku Piirivalve peavalitsuse 26.11.2003.a teatise kohaselt ei ole piiriületuse elektronteabesüsteemi andmebaasi informatsiooni kohaselt vaidlusalune sõiduk ületanud ajavahemikul 10.03.2000.a – 10.04.2000.a Läti riigipiiri. Eesti Vabariigi Piirivalveameti
piiriületusandmete väljavõttest ajavahemiku 01.03.2000 – 30.04.2000.a kohta ilmneb, et vaidlusalune sõiduk on ületanud Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi riigipiiri kahel korral – 02.03.2000.a ja 06.03.2000.a. Esimesel korral väljudes Eesti Vabariigist, teisel korral sisenedes Eesti Vabariiki. Tunnistajana üle kuulatud K – R L ütluste kohaselt sõitis ta Läti Vabariiki. Kuna tal oli üksnes lihtkirjalik volitus, siis sõitis üle piiri hageja töötaja. Auto läks Lätis rikki ning käis seal teeninduses. Hakates tagasi sõitma, läks auto uuesti rikki. Ta jättis sõiduki parklasse ja tuli tagasi Eestisse. Läti Vabariiki tagasi minnes autot enam ei olnud. Sõiduki kadumise kohta esitati politseile avaldus. Tunnistaja toimunut kuupäevaliselt ei mäletanud. Tunnistajana üle kuulatud JJ ütluste kohaselt sõitis tema sõidukiga läbi piiripunkti, kuna autojuhil puudus notariaalselt kinnitatud volitus. Peale seda tuli tema Valkast tagasi. 2000.a aprilli alguses teatas K –R L , et sõiduk on katki ja kutsus teda kaasa sõidukit ära tooma. Sõidukile läksid nad järgi kaks-kolm nädalat pärast seda, kui sõiduk oli Läti Vabariiki sõitnud. Riias nad avastasid, et sõidukit enam ei olnud selles kohas, kuhu see oli jäetud. Nad tegid politseile avalduse sõiduki kadumise kohta. K –R L on andnud ka mitmed kirjalikud seletused kindlustusandjale. K –R L 13.04.2000.a kirjaliku seletuse kohaselt sõitis ta 06.04.2000.a Riiga. 08.04.2000.a hakkas ta sõitma Tallinnasse tagasi. Kuna autol juhtus rike, oli ta sunnitud parkima auto tee äärde. Jõudes 10.04.2000.a tagasi Riiga, avastati, et sõiduk on kadunud. K –R L poolt kindlustusandjale 19.06.2000.a antud kirjaliku seletuse kohaselt tehti temale umbes märtsi keskel ettepanek sõita Riiga. Sõitma hakati reede õhtul. Kuna tal puudus notariaalne volikiri, siis sõitis üle piiri hageja töötaja. Laupäeva õhtul avastas ta sõidukil mootori rikke ning pühapäeval viidi sõiduk remonti. Teisipäeval sai ta sõiduki kätte ning hakkas sõitma Tallinnasse, kuid midagi juhtus uuesti sõiduki mootoriga, mistõttu ta oli sunnitud jätma sõiduki maha. Kui ta hageja töötajaga Riiga sõiduki järgi tuli, avastasid nad, et sõidukit ei ole enam seal, kuhu ta selle jättis. K –R L poolt kindlustusandjale antud kolmanda kirjaliku seletuse (ilma kuupäevata) kohaselt oli vaja sõita märtsi keskel Riiga. Tulles tagasi Riiast, juhtus sõiduki mootoriga rike ning ta oli sunnitud jätma sõiduki maha. Ülaltoodust selgub, et tunnistajate ütlused ja Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Läti Riikliku Piirivalve peavalitsuse andmed on omavahel vastuolus, kuna Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Läti Riikliku Piirivalve peavalitsuse teatiste kohaselt ei ole vaidlusalune sõiduk 2000.a märtsi lõpus ega aprilli alguses Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri ületanud. Samuti on omavahel vastuolus K – R L poolt kindlustusandjale esitatud kirjalikud seletused. 13.04.2000.a, s.o. mõni päev pärast väidetavat sõiduki vargust, antud kirjaliku seletuse kohaselt sõideti Riiga 06.04.2004.a. Teistest kirjalikest seletustest ilmneb, et Riiga sõideti 2000.a märtsi keskel. Samamoodi on omavahel vastuolus K – R L 13.04.2000.a kirjalik seletus ja tunnistaja Jaanus Jaansoni ütlused. Nagu ülal märgitud sõideti K –R L kirjaliku seletuse kohaselt Riiga 06.04.2004.a. Tunnistaja JJ ütlustest nähtuvalt sõideti Riiga kakskolm nädalat enne sõiduki vargust. Tunnistaja JJ ütlustega ei ühti ka K – R L 19.06.2000.a seletuskiri kindlustusandjale. Selle kohaselt hakati Riiga sõitma reede õhtul, laupäeva õhtul avastati mootori rike ning pühapäeval viidi sõiduk remonti. Teisipäeval sai K –R L sõiduki remondist kätte. Hakates sõitma Tallinnasse, juhtus sõidukiga uuesti rike, mistõttu ta oli sunnitud jätma sõiduki maha. Tulles Riiga sõiduki järgi, avastasid nad, et sõidukit ei ole.
Seega ei saanud selle seletuskirja kohaselt olla Riiga sõitmise ning hiljem katkisele sõidukile järele mineku vahel olla kaks – kolm nädalat. Nimetatud seletuskirja kohaselt pidi see ajavahemik olema väiksem. Samuti on K-RL13.04.2000.a seletuskiri ja ilma kuupäevata seletuskiri vastuolus KRL19.06.2000.a seletuskirjaga ja K-RL poolt tunnistajana antud ütlustega selles osas, mis puudutab sõiduki remontimist. Nimelt kirjeldab K-RL 13.04.2000.a seletuskirjas, et Riiga sõideti 06.04.2000.a. 08.04.2000.a hakkas ta sõitma Tallinnasse tagasi. Kuna autol juhtus rike, oli ta sunnitud parkima auto tee äärde. Jõudes 10.04.2000.a tagasi Riiga, avastasid nad, et sõiduk on kadunud. Seega ei nähtu sellest seletuskirjast, et sõiduk oleks viidud vahepeal remonti. Nimetatud asjaolu ei nähtu ka K-RL antud ilma kuupäevata seletuskirjast. KRL19.06.2000.a seletuskirja ja K-R Lpoolt tunnistajana antud ütluste kohaselt viidi sõiduk vahepeal ka teenindusse. Samuti nähtub K-RL 13.04.2000.a seletuskirjast, et Riiast hakati Tallinnasse tagasi sõitma juba ülejärgmisel päeval alates Riiga sõitmisest (Riiga sõideti 06.04.2000.a ning Riiast hakati Tallinnasse tagasi sõitma 08.04.2000.a). K-RL 19.06.2000.a seletuskirja kohaselt hakati sõitma Riiga reedel, pühapäeval viidi sõiduk teenindusse ning Tallinnasse hakati tagasi sõitma teisipäeval. Seega ei ühti seletuskirjad ka Riias oldud aja suhtes. Eeltoodust tulenevalt on K-RL poolt kindlustusandjale esitatud seletuskirjad omavahel olulises osas vastuolus. Samuti on vastuolus tunnistajate ütlused K-RL poolt kindlustusandjale esitatud seletuskirjadega. Hinnates tõendeid kogumis leiab kohus, et tunnistajate ütlused ja K-RL seletuskirjad kindlustusandjale ei lükka ümber Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Läti Riikliku Piirivalve peavalitsuse andmeid, et vaidlusalune sõiduk ei ole 2000.a märtsi lõpus ega aprilli alguses Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri ületanud. Seega on tõendamata hageja väited, et vaidlusalune sõiduk oleks Riias varastatud. Seda järeldust ei muuda ka Keskkriminaalpolitsei rahvusvahelise kriminaalteabe osakonna teade, mille kohaselt on sõiduk varastatud 08.04.2000.a Riias, varguse kohta on algatatud kriminaalasi ning sõiduk on avastatud , Pihkva oblastis. Tunnistajate ütluste kohaselt esitasid nad Riias politseile avalduse sõiduki kadumise kohta. Kohus leiab, et Keskkriminaalpolitsei rahvusvahelise kriminaalteabe osakonna teade tõendabki kriminaalasja algatamist ning sõiduki leidmist Pihkva oblastist. Kriminaalasja algatamisest ei saa aga iseenesest teha järeldust, et sõiduk oleks ka varastatud Riias. Kohus leiab, et kuna ei ole tõendatud, et hagiavalduses kirjeldatud kindlustusjuhtum oleks toimunud, siis puudub ka vajadus anda hinnangut poolte teistele väidetele. Ülaltoodule tuginedes tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja ei taotlenud hagejalt menetluskulude väljamõistmist.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.