Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue kostja vastu Harju Maakohtule 16.08.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 20.07.2006.a. ASi MI (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõudeavaldus summas 1 035 080 krooni vaidlustati AS-i HLE poolt. Kostja vaidlustas hageja nõude täies ulatuses. Hageja nõue jäeti tunnustamata 20.07.2006.a. ning hageja esitas hagi kohtule 16.08.2006.a., seega on hageja hagi nõude tunnustamiseks esitatud kohtule Pankrotiseaduse § 106 lg. 1 kohaselt tähtaegselt. VLN K OÜ ja AS-i MI vahel sõlmiti 28.03.2002.a hankeleping nr. 200303128/31, mille kohaselt kohustus AS MI tarnima VLN K OÜ-le Kastelli majapaketi Karelia 169 hinnaga 741 040 krooni. Hankelepingu järgne tarnetähtaeg oli 26. nädal 2003.a. VLN K OÜ tasus AS-le MI lepingust tuleneva ettemaksu AS-i MI arvete alusel lepingujärgse tarne ning arhitektiteenuse eest kogusummas 767 540 krooni. 31.07.2003.a. edastas OÜ VLN K AS-le MI lepingust tulenevate kohustuste täitmise nõude, kuid viimane ei täitnud ühetegi lepinguga võetud kohustust. OÜ VLN K esitas hiljem korduvalt AS-le MI nii suulisi kui kirjalikke pretensioone, kuid sellele vaatamata ei asunud AS MI oma kohustusi täitma. 02.02.2003.a. edastas OÜ VLN K AS-le MI28.03.2002.a. hankelepingu nr. 200303128/31 taganemisavalduse. OÜ VLN K lõpetas AS-ga MI lepingu, kuna AS MI jättis lepinguga võetud kohustused täitmata, s.t. AS MI ei tarninud OÜ-le VLN K lepingu-järgset majapaketti. OÜ VLN K nõudis AS-lt MI ettemaksu tagastamist ning kahju hüvitamist lepingus kokku lepitud viivise näol. Vastavalt hageja ning VLN K OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingule loovutas VLN K OÜ 28.02.2005.a. AS MI ja VLN K OÜ vahel sõlmitud hankelepingust tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega MN. Sellest tulenevalt on MN alates 28.02.2005.a. astunud VLN K OÜ asemele ning VLN K OÜ ja AS-i MI vahel sõlmitud hankelepingust tulenevad kohustused kuuluvad täitmisele tema kasuks. Nõude loovutamise hetkeks oli AS MI tagastanud ettemaksu VLN K OÜ-le summas 250 000 krooni. AS MI võlgneb MN kui uuele kreeditorile põhisumma 517 540 krooni. Hankelepingu p. 8.4. kohaselt on AS MI kohustatud tasuma majapaketi tarnimisega viivitamise eest 0,5 % majapaketi hinnast iga viivitatud päeva eest, mis pankroti väljakuulutamise aja seisuga 03.04.2006.a. on 2 3012 068.60 krooni. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab AS-lt MI lisaks põhivõlale viivise tasumist summas 517 540 krooni. Eeltoodut aluseks võttes palus hageja tema nõuet tunnustada summas 1 035 080 krooni ning esitas vastava nõudeavalduse AS-i MI (pankrotis) pankrotimenetluses ning kostja vaidlustas antud nõude täies ulatuses. Eeltoodut aluseks võttes palub hageja tunnustada teise järgu nõudena AS-i MI (pankrotis) pankrotimenetluses Mihkel Nirgi nõuet summas 1 035 080 krooni ning kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikes vastuväidetes hagi ei tunnista ja palub kohtul see kui põhjendamatu jätta rahuldamata alljärgnevatel asjaoludel. AS-i MI suhtes kuulutati pankrot välja Harju Maakohtu otsusega 03.04.2006.a. ning 20.07.2006.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustanud AS HLE hageja nõuet, kuna hageja nõude olemasolu ei ole AS-i MI pankrotimenetluses piisavalt tõendatud.

Kostja on seisukohal, et hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et OÜ VLN K poolt võlgnikule teostatud ülekanded on teostatud hankelepingu p.-s 7 kokkulepitud maksete tasumiseks. Lisaks eeltoodule ei ole välistatud, et hankeleping lõpetati võlgniku poolt OÜ VLN K kohustuste täitmata jätmise tõttu ühepoolselt hankelepingu p. 8.3. alusel kokkulepitud ettemaksu tähtajaks tasumata jätmise tõttu. Kostja kahtlusi kinnitab asjaolu, et OÜ VLN K poolt ajavahemikul aprill 2003.a. – november 2003.a. võlgniku arvelduskontole tasutud maksed ei ole tasutud hankelepingu alusel. Juhul kui selgub, et võlgnik lõpetas hankelepingu p.-i 8.3. alusel, ei ole hagejal õigust nõuda võlgnikult ka viivist majapaketi tarnimisega viivitamise eest. Isegi kui leiab tõendamist asjaolu, et OÜ VLN K arvelduskonto väljavõttel nähtuvad maksed on tasutud hankelepingu alusel, ei ole hageja kostja arvates tõendanud, et võlgnik nimetatud makseid OÜ-le VLN K juba tagastanud ei ole. Hageja on kostja arvates võlgniku lähikondne Pankrotiseaduse mõttes, kuna hageja oli võlgniku juhatuse liige hankelepingu sõlmimise ajal ning võlgniku aktsiate omanik nii hankelepingu kui nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal. Seega on hageja nõue võlgniku kui hageja enda äriühingu vastu. Antud asjaolu omab kostja arvates tähendust eelkõige üldhinnangu andmisel nõudele tervikuna. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus põhjendustest.

leiab, et

hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, ja seda lähtudes alljärgnevaist

Pankrotiseaduse § 106 lg. 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Hagi võib esitada 1 kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Sama seaduse § 107 sätte kohaselt võib nõude tunnustamist kohtus võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Asja materjalide kohaselt toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 20.07.2006.a. Koosoleku protokollist (vt. tlk. 18 – 19) nähtub asjaolu, et hageja nõudeavaldus oli esitatud nõuete kaitsmise koosolekule ning kostja vaidles sellele vastu kogu nõude ulatuses summas 1 035 080 krooni. Hageja on oma hagiga nõude tunnustamiseks AS-i MI pankrotimenetluses kohtusse pöördunud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Vaidlus puudub pooltel asjaolu üle, et nõude loovutamise hetkeks oli AS SI tagastanud osaliselt ettemaksu summas 250 000 krooni VLN K OÜ-le. Seega tunnistas võlgnik kohtu arvates talle tehtud ettemaksu tagastamisega, et ta ei täitnud tellija ees lepingust tulenevat kohustust tarnida lepinguesemeks olev majapakett. Nõudeõiguse loovutamise lepingu 28.02.2005.a. p.-i 1.2. kohaselt omandas hageja nõude summas 517 540 krooni ning nõue tuleneb nõude loovutaja (OÜ VLN K) ja võlgniku (AS MI) vahel 28.03.2002.a. sõlmitud hankelepingust ja selle kõigist lisadest. Lepingu p.-i 1.3. kohaselt lähevad loovutuse saajale üle kõik nõude aluseks olevatest tehingutest tulenevad kõrvalnõuded, sh. nõuded lepingujärgsete intresside, leppetrahvide ja viiviste osas. Hankelepingut nr. 200303128/31 28.03.2002.a. kumbki osapool vaidlustanud ei ole. Kohtu arvates ei oma asja lahendamisel õiguslikku tähendust asjaolu, kas leping sõlmiti poolte vahel 2002.a. või 2003.a., sest lepingu p.-s 4 oli kokku lepitud põhiplaanide ja projektide edastamise ja majapaketi tarne tähtaeg ning osamaksete tasumise kord ja tähtajad. Asjas hageja poolt esitatud tõendite kohaselt

võib kohus teha järelduse, et leping võis poolte vahel tegelikult olla sõlmitud 28.03.2003.a., sest SIAS esitas VLN K OÜ-le arve nr. 58 ettemaksu tasumiseks 28.03.2003.a. Ilmselt on aastaarvu märkimisel tegemist tehnilist laadi eksimusega, mis ei muuda kohtu arvates võlaõiguslikku suhet selle sisu, kohustuste ja vastutuse osas. Lepingu p.-i 6 kohaselt oli kokku lepitud majapaketi müügihinnaks 741 040 krooni (sisaldab 18 % käibemaksu), sellest majapaketi maksumus 716 040 krooni ning transport 25 000 krooni. Lepingu p.-i 7 kohaselt leppisid pooled kokku maksetingimustes, mille kohaselt 1. osa 10 % summas 74 104. krooni tasutakse 5 päeva jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest esitatud arve alusel. Arve nr. 58 on MI AS-i poolt esitatud VLN K OÜ-le 1. osamaksu tasumiseks hankelepingu nr. 200303128/31 järgi summas 74 104 krooni. Hageja asjas esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt (vt. tlk. 11 – 15) tasus hageja ettemaksu 3-s osas arve nr. 58 alusel – 08.04.2003.a. summas 13 000 krooni ning 14.04.2003.a. summas 58 500 krooni ning 28.04.2003.a. summas 1 604 krooni. Arve nr. 102 07.05.2003.a. esitati MI AS-i poolt arhitektuuriteenuse eest summas 36 500 krooni ning VLN K OÜ tasus selle arve 17.06.2003.a. MI AS esitas arve nr. 139 01.07.2003.a. summas 666 936 krooni hankelepingu nr. 200303128/31 II osamaksena ning VLN Kinnisvara OÜ on selle arve tasunud osaliselt osade kaupa – 10.07.2003.a. summas 240 000 krooni, 11.07.2003.a. AS-ile MI arve nr. 198 alusel 260 000 krooni ning 04.11.2003.a. summas 156 936 krooni ja kokku summas 656 936 krooni. Hageja esitas kohtule selgituse arve nr. 198 osas ning antud arve on esitatud OZ 26.09.2003.a., seega on makse teostamisel tehtud ülekande vormistamisel arve numbrile osundamisel tehniline viga. Konto väljavõttest nähtub aga veenvalt asjaolu, et makse tehti SIAS-le arve osaliseks tasumiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et SIAS-i ja VLN K OÜ vahel oleks peale asjas käsitletava hankelepingu veel teisi võlaõiguslikke suhteid. Kokku on VLN K OÜ tasunud SIAS-le hankelepingu järgi 766 540 krooni, sh. arhitektuuriteenus summas 36 500 krooni. Antud maksest on SIAS tagastanud VLN K OÜ-le 250 000 krooni nõude loovutamise ajaks hagejale. Seega omandas hageja kohtu poolt asjas esitatud maksedokumentide alusel tehtud arvestuse kohaselt SIAS-i vastu nõude summas 516 540 krooni, mitte aga 517 540 krooni, nagu märgib oma hagis hageja. Asjas on hageja esitanud kohtule OÜ VLN K lepingust taganemisavalduse AS-le MI 02.02.2004.a., mille kättesaamist viimane kinnitab samal taganemisavaldusel (vt. tlk. 21). Taganemisavalduse kohaselt OÜ VLN K annab lepingust tuleneva kohustuse - kauba - majapakett Karelia 169 tarnimine aadressile XXX, Tallinn, täitmiseks täiendava tähtaja - 16.02.2004.a. Taganemisavalduse kohaselt kui nimetatud tähtajaks tarnija võetud kohustust ei täida, taganeb OÜ VLN K lepingust ning palub OÜ-le VLN K tasuda 767 540 krooni ning lepingus sätestatud viivis 0,5 % majapaketi hinnast iga viivitatud päeva eest, mis 16.02.2004.a. seisuga on 823 446 krooni. Hageja omandas MI AS-i vastu nõudeõiguse VLN K OÜ-lt 28.02.2005.a. ning nõudeõiguse loovutamise lepingu p. 1.1. kohaselt tuleneb nõue OÜ VLN K kui loovutaja ja AS MI (võlgnik) vahel 28.03.2002.a. sõlmitud hankelepingust ja selle kõigist lisadest. Nõude suuruseks lepingu sõlmimise päevaks on 517 540 krooni põhivõlgnevusena, millele lisandub viivisevõlgnevus. Asja materjalide kohaselt on hankelepingule vormistatud nõude loovutaja poolt lisa nr. 2 (vt. tlk. 16), milline on edastatud MI AS-le allkirja vastu. Kinnituse kohaselt (lepingu lisa nr. 2) nõude loovutamise kohta on koos nõudega loovutuse omandajale üle läinud kõik nõude aluseks olevatest tehingutest tulenevad kõrvalnõuded, sh. nõuded lepingu-järgsete intresside, leppetrahvide ja viiviste osas. Seega omab VLN K OÜ poolt AS-le MI arve nr. 102 07.05.2003.a. alusel tasutud arhitektuuriteenus summas 36 500 krooni kõrvalnõudena puutumust AS-i SI poolt tarnitava majapaketi tarnega ning kostja ei ole asjas ka vaidlustanud asjaolu, et antud summa on AS-ile SI tasutud VLN K OÜ poolt. Asjas puudub vaidlus ka selles, et MI AS-i pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu otsusega 03.04.2006.a. Hageja on AS-i MI (pankrotis) esitanud oma nõudeavalduse pankrotihaldurile ning see nõudeavaldus on esitatud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekule, millel AS HLE esitas hageja nõudele vastuväited ning hageja nõue jäi tunnustamata.

Kohus leiab ülaltoodut aluseks võttes, et hageja on asjas kohtule tõendanud, et ta on oma nõudeõiguse AS-i SI(pankrotis) pankrotimenetluses omandanud õiguslikul alusel ning hageja põhinõudeks on 516 540 krooni. Hankelepingu p. 8.4. kohaselt on AS MI kohustatud tasuma majapaketi tarnimisega viivitamise eest 0,5 % majapaketi hinnast iga tarnimisega viivitatud päeva eest 0,5 %, mis pankroti väljakuulutamise (03.04.2006.a) seisuga on 2 302 068.60 krooni. Kuna hageja oma hagiavalduses vähendas viivise nõuet põhivõla summani, on hageja nõude suuruseks kokku 1 033 080 krooni, mida tuleb tunnustada AS-i MI pankrotimenetluses. Kostja seisukoht selles, et AS MI võis VLN K OÜ-le kogu majapaketi maksumuse tagastada, on kohtu arvates vaid pelgalt kostja oletus ning pole kohtulike tõenditega asjas kinnitust leidnud. TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on oma vastuväidetes hagile seisukohal, et hageja on võlgniku lähikondne Pankrotiseaduse mõttes. Kohus leiab, et käesolev vaidlus käsitleb hageja nõudeõiguse tunnustamist AS-i MI (pankrotis) pankrotimenetluses ning tegemist pole vara tagasivõitmise hagiga AS-i MI pankrotivarasse. Pankrotiseaduse § 117 lg. 2 sätte kohaselt on ammendavalt loetletud juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed, kelle osalus võlgniku tehtud tehingutes võib kaasa tuua nende tehingute kehtetuse Pankrotiseaduse §-i 109 mõttes ja alustel, kui selliste tehingutega kahjustati võlausaldajate huve. Pankrotiseaduse mõttest ei tulene, et võlgniku juhatuse liikmele või tema endisele juhatuse liikmele oleks seaduseandja poolt kehtestatud keeld esitada nõudeavaldust võlgniku pankrotimenetluses ning taotleda oma nõude tunnustamist seaduses sätestatud korras. Hageja on oma vastuväidetes kostja seisukoha suhtes avaldanud kohtule, et hageja ei olnud võlgniku juhatuse liige hankelepingu sõlmimise ajal ning tema kui juhatuse liikme õigused lõppesid 07.08.2002.a., hankeleping sõlmiti aga 28.03.2003.a. võlgniku poolt volitatud isiku Neeme Peeki ja OÜ VLN K seadusliku esindaja David Vallneri vahel. Kõike eeltoodut aluseks võttes ja lähtudes kohtu ülaltoodud põhjendustest tuleb kostja vastuväited hagile jätta täies ulatuses tähelepanuta kui mitte asjakohased ja tõendamata. Hageja on kostja vastu esitanud kohtule õiguslikult põhjendatud hagi ning see kuulub rahuldamisele osaliselt summas 1 033 080 krooni põhjusel, et kohtu poolt tehtud arvestuse kohaselt aluseks võttes asjas hageja esitatud maksete teostamist tõendavaid dokumente, on VLN K OÜ teostanud hankelepingu alusel võlgniku arvele makseid kogusummas 516 540 krooni, millele lisandub viivis summas 516 540 krooni. Asja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda aluseks võttes TsMS § 162 lg. 2 alusel. TsMS § 174 lg. 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 12.11.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.