Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2(8)

peale nimetatud isikute veel I M xxx, kes on ka OÜ Eesti Teemaja raamatupidaja. Seega, on vähemalt 3⁄4 mõttelist osa võlgnikule kuulunud kinnistust omandanud võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 5 mõttes. Kinnistu müügihinnaks oli 1 250 000 krooni. Kinnistu turuväärtus oli hinnatud Arco Vara Kinnisvarabüroo AS poolt, kelle 23.02.2007 koostatud arvamuse kohaselt oli xxx kinnistu turuväärtuseks 1 250 000 krooni ning müügiperioodiks ca 1 aasta. Enampakkumise läbiviimise kohta andmed puuduvad, kuid ilmselt seda läbi ei viidud. Müügitehingu juures oli hüpoteegipidajana Sampo Pank, kelle kasuks oli nimetatud kinnistule seatud hüpoteek OÜ Eesti Teemaja ja Sampo Pank vahel sõlmitud laenulepingust 02.12.2004 nr KL-021204ET tulenevate kohustuste tagamiseks. OÜ-le Maksimum andis Sampo Pank nimetatud vara omandamiseks sihtotstarbelist laenu ning saadud laenust tasus OÜ Maksimum Sampo Pangale, kui hüpoteegipidajale, kinnistu omandamisel OÜ Eesti Teemaja laenulepingutest tulenevate kohustuste katteks 606 896 krooni. Seega, sai võlgnik müüjana kinnistu müügist reaalseid rahalisi vahendeid 643 104 krooni. Kinnistu eest on OÜ Maksimum ettemaksuna tasunud 300 000 krooni Sampo Pank arvelduskontole 10.10.2006.a. Stepanova on tasunud 100 000 krooni Sampo Pank arvelduskontole perioodil 02.11.06 kuni 08.11.06 ja ülejäänud summa 212 500 krooni 15.03.2007.a. kassasse. OÜ Maksimum tasus võlgniku andmetel 16.03.2007 Sampo Panka 637 500 krooni, millest 606 896 krooni tasuti hüpoteegipidajale laenulepingutest tulenevate võlgade katteks.

3(8)

Äriühingul on arvelduskonto nr 221018368490 AS-s Hansapank, mis on suletud 25.03.2007.a. panga initsiatiivil võlgnevus tõttu pangale summas 30,82 krooni. Võlgnik omab kontot nr 10220045446017 SEB Eesti Ühispangas, mille saldo on 75,88 krooni. Võlgnikul on pangakontod Sampo Pangas: nr 334226550000, jääk 1 777,45 krooni ja nr 334227740000, jääk 1 241,28 krooni. Rahalised vahendid pankades on seoses ajutise pankrotimenetlusega arestitud. Kassa rahalised vahendid on muutuva suurusega, sest osaliselt võlgniku majandustegevus jätkub ning arveldatakse sularahas.

4(8)

Ajutise menetluse käigus on tuvastatud, et OÜ-l Eesti Teemaja on teadaolevaid kohustusi seisuga 23.10.2007 summas 1 295 142 krooni. Summa võib olla oktoobrikuu jooksul muutnud, sest maksuhalduri andmed on seisuga 23.10.07 ja hankijad 25.09.07 ning osaliselt toimub majandustegevus, mille kestel võib olla osa võlgnevusest hankijatele tasutud ning osaliselt võib olla juurde tulnud uusi kreeditore. Lähtudes ajutises menetluses kogutud materjalidest võib öelda, et äriühingu varad ja rahalised vahendid ei kata olemasolevaid võlgnevusi ning kohustused ületavad varade koosseisu peaaegu 10 kordselt. IV Võlgniku majandusnäitajate suhtarvu analüüs Koostatud analüüsi aluseks on võlgniku poolt koostatud ja äriregistrile esitatud majandusaastate aruanded seisuga 31.12.2003, 31.12.2004, 31.12.2005 ja 31.12.2006 Vara käibevara s.h. kaubad ja tootmisvarud s.h. raha s.h. debitoorne võlgnevus s.h. ettemaksed põhivara vara kokku kohustused lühiajalised pikaajalised Kokku Kasum omakapital Ärikasum Finantstulu Finantskulu

FINANTSSUHTARVUD

lühiajalise võla kattekordaja maksevõime kordaja maksevalmiduse kordaja Käibekapital Võlakordaja kohustused-käibevara vara- kohustused kapitaliseerituse tase Intresside kattekordaja

31.12.2006 1 306 537 1 033 141 164 412 44 305 62 286 2 015 319 3 321 856

31.12.2005 875 274 676 375 29 267 43 523 120 456 1 908 960 2 784 234

31.12.2004 1 811 756 1 056 858 473 814 256 468 9 962 3 613 880 5 425 636

31.12.2003 1 617 108 988 543 282 853 329 475 11 211 619 247 2 236 355

3 045 126

3 045 126 -371 159 276 730 -317 938

53 221

1 874 200 262 145 2 136 345 -786 146 647 889 -1 132 250 532 492 123 230

3 369 441 422 160 3 791 601 1 011 309 1 634 035 266 246 868 661 123 598

1 249 368 364 261 1 613 629 195 178 622 726 251 821

56 643

0,43 0,09 0,05 -1 738 589,00 91,67 1 738 589,00 276 730,00 0,00 -5,97

0,47 0,11 0,02 -998 926,00 76,73 1 261 071,00 647 889,00 0,29 -4,87

0,54 0,22 0,14 -1 557 685,00 69,88 1 979 845,00 1 634 035,00 0,21 9,18

1,29 0,50 0,23 367 740,00 72,15 -3 479,00 622 726,00 0,37 4,45

Likviidsus – võimelisus katta jooksvaid kulutusi. Lühiajalise võla kattekordaja ehk üldine maksevõime näitaja = käibevarad/lühiajalised kohustused. Väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Pankade ja analüütikute poolt aktsepteeritakse järgmisi näitajaid: 2,0 – optimaalne; üle 1,6 – hea; 1,20-1,59 – rahuldav; 0,9-1,19 – mitterahuldav; alla 0,9 – nõrk. Kogu vaadeldaval perioodil on võlgnikul olnud likviidsete vahendite puudujääk selleks, et tagada kiiresti lühiajaliste kohustuste tasumine. Ainult 2003.a. on vastav näitaja analüütikute hinnangulise 5(8)

skaala alusel olnud rahuldav. Alates 2004.aastast on vastav näitaja vähenenud üle kahe korra. Üldiselt kaubandusega tegelevad ettevõtted ei omagi tavaliselt suurel hulgal likviidset vara, sest enamuse varast moodustavad ostetud kaubavarud ning majandustulemused sõltuvad käibe kiirusest ja suurusest. Aastatel 2004 kuni 2006 on vastav näitaja püsinud enam-vähem ühtlasel tasemel, kuid analüütikute skaalal püsinud nõrgal tasemel. Maksevõime kordaja = käibevara – kauba ja tootmisvarud/lühiajalised kohustused. Näitab, mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Pangad kasutavad järgmisi kriteeriume: suurem kui 0,9 – hea; 0,6-0,89 – rahuldav; 0,3-0,59 – mitterahuldav, alla 0,3 – nõrk. Maksevõime kordaja on võlgnikul olnud vaadeldaval perioodil kõrgeimal tasemel (mitterahuldav) 2003.a. lõpul. Ülejäänud perioodil on vastav näitaja pidevalt langenud ning 2006.a. lõpul oli see praktiliselt olematu. Working capital = käibevarad – lühiajalised kohustused. Väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt Võlakordaja = kohustused/koguvarad*100. Mida väiksem näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Vaadeldaval perioodil oli võlausaldajatel parim kaitse oma kahjude eest 2004.aastal. Üldse on 2004.aasta olnud vaadeldavatest võlgnikule kõige edukam. Nimetatud aastal tegi võlgnik ka kinnisvaratehinguid ja investeeris teise osaühingu osakutesse. 2005.a. on osakud realiseeritud ning samuti müüdi eelmisel perioodil Tallinnasse soetatud elamumaa. 2005.a. majandusaasta aruande kohaselt on maa ja ehitiste grupis teostatud mahakandmine summas 2 379 601 krooni. Vastavalt võlgniku enda teostatud finantssuhtarvu analüüsile langes müügitulu 2005.a. võrreldes 2004.a. 10 milj. krooni. Majandustegevusest saadi puhaskahjumit 786 146 krooni. 2006.aastal käive kasvas 500 000 krooni võrra ning kahjumiks kujunes 371 159 krooni. 2006.a. majandusnäitajaid iseloomustab asjaolu, et lühiajaliste kohustuste maht on tõusnud peaaegu 2 korda ning pikaajalisi kohustusi ei ole. Analüüsides võlgniku majandusaasta aruandeid võib öelda, et võlgniku enda käibevahenditest ei suudetud teha investeeringuid põhivarasse, suur osa ettevõtte vahenditest, millega vara soetati oli võõrkapital, s.t. liisinglepingutega soetatud vara ja krediidiasutuste rahalised vahendid kinnisvara omandamiseks. V Maksejõuetuse põhjustest ning juhatuse liikmete vastutusest: Käesoleva aruande koostamisel on arvestatud ajutises menetluses halduri poolt kogutud materjale. Maksejõuetuse põhjuste kohta pole võlgnik esitanud täiendavaid andmeid, mistõttu tuleb ka ajutisel halduril lähtuda koos pankrotiavaldusega kohtule esitatud seletuskirjast maksejõuetuse kohta. Võlgniku andmed ja kinnitused asjaolu kohta, et võlgniku majandustegevus kujunes edukaks alates ettevõtte asutamisest 2001.a. kuni 2003.a. lõpuni, on kontrollitavad majandusaasta aruannete kohaselt ning ka majandusanalüüsis on ajutine haldur näidanud, et parimad näitajad võlgnikul olid just 2003.a lõpul. 2004.a. tegi võlgnik mitmeid investeeringuid, näiteks ostis Tallinnas elamumaa ning OÜ Sameka osakud. Tuleb märkida, et ka OÜ Sameka juhatusse sel perioodil kuulusid ka võlgniku osanikud ja juhatuse liikmed J A ja V G. Samuti lõpetati 2004.a. kasumiga ning osanikud maksid endale välja dividendidena 200 000 krooni. 2005.aastal omandas kinnistu asukohaga xxx ning seal asutati kulinaaria tsehh. Kaupluse ruume renditi asukohaga xxx, kus 2005.a. avas suurema kaupluse VP Market ketile kuuluv kauplus Maxima. Seoses uue kaupluse avamisega on seletatav võlgniku käibe langus 2005.a. 10 milj. krooni võrra. Lõppkokkuvõttes lõpetati aasta kahjumiga.

6(8)

2006.a. juunis asutasid võlgniku osanikud ja juhatusse kuuluvad A. M ja J. A äriühingu OÜ Maksimum. Nimetatud äriühingule on müüdud 3⁄4 osas enne võlgnikule kuulunud kinnistu. Samuti on ajutine haldur tuginedes panga väljavõtetele seisukohal, et ka kaup anti üle OÜ-le Maksimum (pangakontol kajastuvad tasumised kauba eest), mistõttu on alust eeldada, et tegelikult jätkati uues äriühingus samade isikute poolt vähemalt osaliselt võlgniku majandustegevust. Käesoleval ajal on võlgniku jooksvateks tuludeks kulinaaria ja kondiitritoodete valmistamine ja realisatsioon OÜ Maksimum kaudu ja xxx Centrumis asuva müügikoha kaudu. Samal ajal on jooksvateks kuludeks rendisummad xxx kasutamise eest, kus asub kulinaaria ja kondiitritsehh, majanduskulu, palgakulud ja kommunaalteenuste kulud. Võlgniku andmetel moodustasid jooksvad kulud 2007.a. septembris 97 607 krooni. Sissetulek moodustas septembris 94 542 krooni. Juhatuse liikmed on oma majanduslikku olukorda tõeselt hinnanud ning võtnud vastu otsuse äriühingu maksejõuetuse kohta. Seadusest tulenevalt on juhatusel koheselt kohustus esitada maksejõuetuse ilmnemisest 20 päeva jooksul pankrotiavaldus. Kas tähtaega on täpselt järgitud ei oska ajutine haldur öelda, kuid käesolevas situatsioonis on oluline see, et juhatuse on reageerinud siiski õigeaegselt ning seega on oma seadustest tulenevad kohustused maksejõuetuse ilmnemisel täitnud. Ajutine haldur ei saa käesoleval ajal väita, et võlgnik suudaks veel käimasoleva majandustegevuse raames oma võlakohustused täita ning jätkata tegevust. Samas ei saa võimatuks pidada kompromissi sõlmimist juhul, kui nii võlgnik kui ka võlausaldajad peaksid selleks soovi avaldama. VI Vara tagasivõitmisest. Käesoleval hetkel pole täpselt võimalik hinnata tagasivõitmise võimalusi. Nagu eelnevalt aruande punktis 2 kirjeldatud, on võlgnik müünud oma kõige väärtuslikuma vara (kinnistu) lähikondsele. Samas on tuvastatud ja võlgniku poolt tõendatud, et müügihind vastas antud hetkel kinnistu turuväärtusele. Edaspidi on vajalik analüüsida, kas vara müügist saadud vahendeid kasutati proportsionaalselt kõikide võlausaldajate vahel võlgnevuse kustutamiseks, kas on eelistatud ühte võlausaldajat teistele või kasutati vara müügist saadud rahalisi vahendeid mingitel muudel eesmärkidel. Antud analüüsist sõltuvalt peab ilmnema otstarbekus vara tagasivõitmise aluste kohaldamiseks ning hagi esitamiseks kohtule. Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et OÜ Eesti Teemaja on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankrS § 31 lõikele 1, palub ajutine pankrotihaldur: - Kuulutada välja OÜ Eesti Teemaja xxx pankrot; - Nimetada pankroti väljakuulutamisel pankrotihalduriks T K xxx Kohtuistung Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur jäi kirjaliku aruande juurde. Seletas, et aruanne oli OÜ Eesti Teemaja juhatuse liikmetele saadetud ning on nad aruandega tutvunud. Võlgniku seaduslikud esindajad jäävad kohtule esitatud pankrotiavalduse juurde, paludes kuulutada välja OÜ Eesti Teemaja pankrot. Kohtu seisukoht Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema

7(8)

kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja tõendatud võlgniku avaldusega ja sellele lisatud kirjalike tõenditega, samuti ajutise pankrotihalduri arvamuse ja ütlustega. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 alusel kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud OÜ Eesti Teemaja pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud T K. Kohus leiab, et T K on sobiv isik pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu määramine PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks OÜ Eesti Teemaja pankrotimenetluses tööd 21,5 tundi ja kasutanud oma töö tegemiseks Tähe Õigusbüroo ruume, tehnikat ning transporti. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise pankrotihalduri T K töötasuks kokku 22 876 krooni (sisaldab tulu- ja sotsiaalmaksu) ja ajutise menetluse teenindamiseks tehtud kulud Tähe Õigusbüroole summas 3 540 krooni (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb ajutise halduri tasuks määrata 22 876 krooni ja vajalike kulutuste katteks 3 540 krooni, kokku 26 416 krooni. Kohtuotsus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes Pankrotiseaduse § 1 lg 2, lg 3, 23, 31 lg 1, lg 5, TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.