Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(4)

EDASIKAEBE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates.

ASJAOLUD

Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) esitas hagi K. S. vastu tekitatud kahju 494,56 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt, ajavahemikul 10.12.2014-01.04.2015 teostas K. S. Ida-Virumaal Mäetaguse vallas Apandiku külas xxx maaüksuse (katastritunnus xxx) eraldisel 10 ebaseadusliku lageraie harvendusraie ealises puistus, millega tekitas keskkonnale kahju kokku 994,56 eurot, millest on hüvitamata 494,56 eurot. 24.04.2015 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt 23.04.2015 sündmuskoha vaatlusel nähtus puistu tunnuste järgi, et eraldisel 10 oli raie värske, kännud heledad ja vähese vaigujooksuga, mis tähendab, et raie teostati ajavahemikul 10.12.2014 - 01.04.2015. Objekti kontrollimise protokollist nr 1053273 nähtub, et eraldisel oli lubatud teha 10.12.2014 kinnitatud metsateatise nr 2415003101 alusel harvendusraiet. 20.01.2016 koostatud väärteoprotokollist nähtub, et väärteoasja nr 940015000895 menetlusega tuvastati, et ajavahemikul 10.12.201401.04.2015 teostas Ida-Virumaal, Mäetaguse külas Apandiku maaüksusel eraldisel 10 raietöid

K. S..

Metsaseaduse (MS) § 31 lg 2 alusel ei tohi harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks MS § 31 lg 4 alusel kehtestatud alammäärast. MS § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006 aasta määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (edaspidi Määrus) § 6 lg 4 kohaselt ei tohi pärast harvendusraiet puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 märgitust. Määruse lisa 1 kohaselt peab puistu esimese rinde rinnaspindala pärast harvendusraiet jääma 18 m kõrguses kaasikus 13,5 m2/ha. 24.04.2015 koostatud sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub, et digitaalselt mõõdetuna on Apandiku eraldisel 10 teostatud raie 0,28 ha suurusel pindalal. 24.08.2005 Metsakorralduse Büroo OÜ poolt koostatud eraldise 10 takseerkirjelduse kohaselt kasvas raiekohal 18 meetri 2(4)

kõrgune kaasik, keskmise rinnasdiameetriga 18 cm. Puistu rinnaspindala oli enne raiet 19 m2/ha. Kahju arvestamise akti kohaselt oli eraldisel 10 rinnaspindala peale raiet 6,1 m2/ha. Määruse lisa 1 kohaselt on 18 meetri kõrguses kaasikus lubatud rinnaspindala 13,5 m2/ha. Seega on ebaseaduslikult vähendatud rinnaspindala 7,4 m2/ha kohta. Ebaseadusliku raiega eraldisel 10 tekitas kostja keskkonnakahju kokku summas 994,56 eurot. Kostja kahjustava tegevuse (ebaseadusliku raie teostamine ja korraldamine, mille tulemusel viidi puistu rinnaspindala alammäärast väiksemaks) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud, järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Keskkonnainspektsioon esitas 28.09.2015 kostjale ettepaneku keskkonnale tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitada. Kostja sai ettepaneku samal päeval kätte. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele käesoleva ajani ei ole kostja asunud kahju vabatahtlikult hüvitama. Hageja palub juhindudes Metsaseaduse (MS) § 67 rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt välja tekitatud kahju 494,56 eurot. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 11.07.2017 TsMS § 326 lg 1 sätestatud korras postkasti panekuga aadressil xxx (antud aadressi andis kostja kohtule telefoni teel 26.05.2017). Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja esindaja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja on teinud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ega hagile vastuväiteid ei esitanud. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud Metsaseaduse (MS) § 67, VÕS § 127, § 133 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 7. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 494,56 eurot. Nimetatud summa kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011; viitenumbriga 2800049463, selgitus “Iv-704/15-00101”.

3(4)

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 145 kohaselt on hageja riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Kohus rahuldab hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 142 lg 2, § 407 lg 1 ja 3, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.