3.Rahuldada kostja H.T. taotlus eelistungi protokolli parandamiseks taotluses nimetatud ulatuses.
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta hageja D.K. kanda.
2.Välja mõista hagejalt D.K. ́lt kostja H.T. kasuks menetluskulud kokku summas 1460 € (üks tuhat nelisada kuuskümmend eurot).
2-17-290
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja D.K. on 07.01.2017.a. esitanud hagi (täiendatud 31.01.2017.a.), millega palub kohtul kostjalt H.T. ́ilt välja mõista alusetult saadu 84 500 eurot ja tekitatud kahju 350.00 eurot (Xxxxxxxxxxx eksperthinnang) ja viiviseid, alates 01.01.2017a. tasumisele kuuluvast summast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni, lähtudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest viivise määrast.
1.2.Hagiavalduse kohaselt alustas hageja alates 13.06.2007.a. Xxxxxxxxxxx külas asuva Xxxxxxxxxxx kinnistu jagamiseks ja sihtotstarbe muutmiseks vajalike tööde-toimingutega, sh. vajalikud toimingud ja asjaajamised detailplaneeringuga kinnistu jagamiseks ning maa sihtotstarbe muutmiseks; ehitusprojekti tellimine, ehitusloa taotluse esitamine. Kõik nimetatud toimingud teostas hageja oma rahaliste vahenditega ja eeltoodu kajastub ka hageja pangakonto väljavõttel. Samuti teostas hageja oma rahaliste vahenditega Xxxxxxxxxxxle tehnovõrkude rajamist, sh. elektrisüsteem, veevarustus, kanalisatsioon, soojavarustus. Xxxxxxxxxxxl asuv kinnistu oli hageja otseses valduses, alates 13.06.2007, kui ta alustas oma rahaliste vahenditega kinnistu väärtuse parendamiseks vastavate toimingute ja ehitustöödega. Kuivõrd Xxxxxxxxxxx omandiõigus kuulub kostjale, siis vastavalt Viru Maakohtu otsusele ts nr 2-16-11108 andis hageja kostjale kinnistu otsese valduse üle 19.10.2016.a. 17.10.2016.a. AS ARCO VARA teostatud eksperthinnangu nr ARE-162934-B kohaselt (vt. Lisa 7, lk 32) on Xxxxxxxxxxx turuväärtuseks olemasoleval kujul 86 000.00 € ( 457 €/m2 taandatuna kinnistul asuva elamu suletud netopinnale) ja turuväärtus eeldusel, et kinnistu maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringuga muutmata (sihtotstarve maatulundusmaa) ning sellele ei ole püstitatud hoonestust 1500 €. Hageja on teinud Xxxxxxxxxxx kinnistul ehitustööde teostamiseks kulutusi kokku summas 160 440.25 eurot. Seega on kostjale kuuluva Xxxxxxxxxxx väärtus suurenenud hageja osaluse ja rahaliste vahendite arvelt 84 500.00 € võrra. Kuivõrd hageja on teinud Xxxxxxxxxxx kinnistule kulutusi kogusummas 160 440.25 euro eest, nõuab hageja siiski kostjalt käesolevaga tehtud kulutuste hüvitamist väiksemas ulatuses, s.o 84 500 eurot hüvitamist.
1.3.Hageja on pärast eelistungit 17.07.2017.a. esitanud kohtule järgmised kulutused, mis on tehtud Xxxxxxxxxxx kinnistule ühepereelamu ehitamiseks.
1.Hagiavalduse Lisa 21 lk 1-3 (Danske pank kontoväljavõte) alusel: - 21.09.2007.a. Ehitus Service (ehitusmaterjalid ) - 30 105.60 EEK; - 22.09.2007.a. AS Lasila betoon (betoon elamu põrandale) - 14 750.00 EEK; - 22.09.2007.a. Artmetall OÜ - 17 860.00 EEK; - 24.09.2007.a. AS Plasto (aknad kogu majale Xxxxxxxxxxxl) - 91 779.00 EEK;
2-17-290
- 26.09.2007.a. Arko Partenerid OÜ (ehitustarvikud) - 23 010.00 EEK; - 26.09.2007.a. Arko Partenerid OÜ (ehitustarvikud) - 75 000.00 EEK; - 28.09.2007.a. Arko Partenerid OÜ (ehitustarvikud) - 42 541.50 EEK; - 01.10.2007.a. Arko Partenerid OÜ (ehitustarvikud) - 15 153.54 EEK; - 09.10.2007.a. OÜ Balti betoonpõrandad (töötasud) - 35 046.00 EEK; - 11.10.2007.a. Ruukki produckts AS (elamu katus) - 3 455.04 EEK; - 12.10.2007.a. Aiaekspert OÜ (aiaväravad) - 16 921.00 EEK; - 18.10.2007.a. Kaalepi Puukoda OÜ (kogu elamu sisepuituksed) - 67 340.00 EEK; - 05.11.2007.a. Ursus Ehituse OÜ (töötasu Davidile, hagejale) - 15 000.00 EEK;
KOKKU: 447 961.68 EEK (28 629.97 EUR).
Hagiavalduse Lisa 17, alates lk 10-12 (Swedbank kontoväljavõte) alusel: - 17.06.2007.a.; 18.06.2007.a. 21.06.2007.a. laekus hagejale kokku: 750 000.00 EEK (K.R.ilt, vt. Lisa 17, lk 10; kogu summa kulus hagejal Xxxxxxxxxxx kinnistule elamu ehitamiseks). - 22.06.2007.a. P.T., TÖÖTASU Xxxxxxxxxxxl - 5000.00 EEK (vt. Lisa 17, lk 10); - 26.06.2007.a. OÜ NELJA, arve nr 643 alusel Detailplaneering Xxxxxxxxxxxl - 19 470.00 EEK (vt. lk 11); - 02.07.2007.a. EHITUS SERVICE Rakvere (ehitusmaterjalid) - 10 000.00 EEK (vt. lk 11); - 06.07.2007.a. EHITUS SERVICE Rakvere (ehitusmaterjalid) - 9954.80 EEK (vt. lk 11); - 14.07.2007.a. EHITUS SERVICE Rakvere (ehitusmaterjalid) - 1391.40 EEK (vt. lk 11); - 27.07.2007.a. TÖÖTASUD XXXXXXXXXXXL, kokku: - 10 845.00 EEK (vt. lk 11), sh. - 02.08.2007.a. Rahandusminsteerium (Xxxxxxxxxxx külas purustatud kruusast katte ehitus 18 644.45 EEK. Lisa 17 lk 11 ja Lisa 25 (akt nr 1, purustatud kruus koos veoga) ja Lisa 29 (arve 439, Xxxxxxxxxxx külas purustatud kruusast katte ehitus vastavalt aktile nr 1 ; - 03.08.2007.a. K.S., TÖÖTASU Xxxxxxxxxxxl - 7000.00 EEK (vt. lk 11); - 24.08.2007.a. K.S., TÖÖTASU Xxxxxxxxxxxl - 3900.00 EEK (vt. lk 12); - 12.10.2007.a. K.S., TÖÖTASU Xxxxxxxxxxxl - 8778.80 EEK (vt. lk 12); - 16.10.2007.a. K.S., TÖÖTASU Xxxxxxxxxxxl - 3500.00 EEK (vt. lk 12); - 19.10.2007.a. K.S., TÖÖTASU Xxxxxxxxxxxl - 5032.00 EEK (vt. lk 12); - 06.11.2007.a. J.K., Xxxxxxxxxxxl ehitusjärgne koristus - 3000.00 EEK (vt. lk 12); - 11.11.2007.a. T.V., elamu puituste eest - 20 000.00 EEK (vt. lk 12); - 19.11.2007.a. J.K., elektri eest Xxxxxxxxxxxl - 6771.00 EEK (vt. lk 12); - 28.11.2007.a. Viitna tankla, generaatori kütus elektri jaoks Xxxxxxxxxxxl - 323.40 EEK (vt. lk 12); - 29.11.2007.a. Viitna tankla, generaatori kütus elektri jaoks Xxxxxxxxxxxl - 943.0 EEK (vt. lk 12); - 30.11.2007.a. J.P., tööraha - 1800.00 EEK (vt. lk 12); - 07.12.2007.a. M.O., TÖÖTASU - 1150.00 EEK (vt. lk 12);
KOKKU: 230 860.85 EEK (14 754.70 EUR).
- 06.08.2007 .a. Aiaekspert, Liugvärava automaatide 2 värava paigaldus peale tellija poolset värava paigaldust - 19 966.00 EEK (1276.05 EUR). - 17.08.2015.a. K-RAUTA, Tellised ahju tulekoldesegu kivile Xxxxxxxxxxxle (vt. veokiri, saateleht 5133679220, Tulekolle hinnapakkumine, materjal - 1651.41 EUR, Tööde teostamise eest - 1800.00 EUR KOKKU: 3451.41 EUR.
KOKKU: 3224.36 EUR. Ruukki Producks AS, Xxxxxxxxxxx küla elamu katus (hinnapakkumise alusel) - 67 820.35 EEK (4334.51 EUR). - 30.09.2007.a. Saue Puidu OÜ (puit) - 7148.74 EEK (456.88 EUR) , lk 11. - 06.12.2007.a. S.A-A. remonttööd - 7000.00 EEK (447.38 EUR), lk 13 - 21.12.2007.a. Ehitus Service OÜ (ehitusmaterjalid) - 8828.00 EEK (vt. lk 13); - 21.12.2007.a. K.M., trepikäsipuu - 5500.00 EEK (vt. lk 13); - 21.12.2007.a. Thermisol OÜ (maja fassadi soojustus) - 4545.36 EEK (vt. lk 13); KOKKU: 81 384.73 EEK (5201.43 EUR). Punktides 1-5 on hageja poolt tehtud kasulikke kulutusi KOKKU: 53 313.56 EUR. Eeltoodud kulutused on olnud kostjale kasulikud, kuivõrd selle tulemusena on suurenenud kostjale kuuluva kinnistu väärtus. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kostjalt tema poolt tehtud kasulike kulutuste hüvitamist summas 53 313.56 eurot, VÕS § 1042 lg 1 alusel. Need on kulutused, mis hageja on teinud kostjale kuuluvale kinnistule seoses elamu
1.4.25.07.2017.a. on hageja esitanud vastuväited kostja 17.07.2017.a. väidete osas, leides, et hageja nõue ei ole aegunud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja kulutuste nõue on aegunud 31.12.2010.a., kui arvestada, et hilisem kulutus on tehtud 31.12.2007.a. Hageja ei nõustu, et nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates iga kulutuse tegemisest kostja asjale. Kostja on jätnud tähelepanuta, et VÕS § 1042 lg 1 alusel rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Hageja on juba hagiavalduse täpsustuses eeltoodule viidanud. Arvstades asjaoluga, et kostja sai Xxxxxxxxxxx kinnistu valduse hagejalt 19.10.2016.a., siis tuleb aluseks võtta VÕS § 1042 lg 1 sätestatust tulenevalt eeltoodud aeg, mil hakkas kulgema kulutuste hüvitamiseks nõude aegumistähtaeg.
1.5.08.08.2017.a. on hageja esitanud taotluse vaheotsuse tegemiseks, leides, et arvestades poolte erinevaid seisukohti seoses nõuete aegumisega, on otstarbekas lahendada aegumise küsimus vaheotsusega. Hageja jääb oma varasemalt, nii kohtuistungil kui ka kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, millise kohaselt tema nõue tehtud kulutuste hüvitamiseks ei ole aegunud, võttes sealjuures aluseks aja, mil hageja nõue muutus sissenõutavaks. Hageja on seisukohal, et tema nõue muutus sissenõutavaks siis, kui ta vastavalt kohtuotsusele andis kostjale üle Xxxxxxxxxxx kinnistu 19.10.2016.a. ja kostja on eeltoodut ise kinnitanud. Kostja on jätnud tähelepanuta, et VÕS § 1042 lg 1 alusel rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Hageja on juba hagiavalduse täpsustuses eeltoodule viidanud. Arvestades asjaoluga, et kostja sai Xxxxxxxxxxx kinnistu valduse hagejalt 19.10.2016.a., siis tuleb aluseks võtta VÕS § 1042 lg 1 sätestatust tulenevalt eeltoodud aeg, mil hakkas kulgema kulutuste hüvitamiseks nõude aegumistähtaeg. Arvestades asjaoluga, et hageja pöördus vastava nõudega kohtusse 07.01.2017.a., siis isegi tuginedes TsÜS § 151 lg 2 tulenevalt ei ole nõue aegunud, kui võtta arvesse asjaolu, et kostja
2-17-290
väidete kohaselt on hageja hilisem kulutus tehtud 31.12.2007.a. Sellisel juhul (kui tugineda kostja väidetele) aeguksid hageja nõuded hiljemalt 31.12.2017.a.
KOSTJA VASTUS HAGILE ja TAOTLUS VAHEOTSUSE TEGEMISEKS
2.1.Kostja H.T. esitas 10.04.2017.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et hageja ei ole kinnistuga seotud kulusid kandnud. 2007.a detailplaneeringu tellis ja tasus kulud kostja arhitekt Cornelia Ulstile Rakvere büroos. 13.06.2007.a. ettevalmistustööde loetelu on vastuolus kostja kulutustega. Elektrivõrguga liitumine kinnistu piiril on tellitud ja makstud Kostja poolt ca 12000 EEK.Geoplaani eest tasus kostja samuti geodeet Grossile, sihtosttarbe muutmise, detailplaneeringu tellis ja tasus kostja. Arusaamatu on väide, et tehnovõrkude, veevarustuse ehk puurkaevu, soojusvarustuse, kanalisatsiooni eest on tasunud Hageja isiklikult. Kostja tütar maksis oma vahendist puurkaevu eest veel eraldi. Hageja ettevalmistustööde otstarbekus on küsitav: metsa harvendamine- langetamine, tiigi kaevamine kinnistule, lipumasti paigaldus, mis ei ole seotud hoonealuse maaga mitte kuidagi.
2.2.Pärast eelistungit on kostja 17.07.2017.a. esitanud vastuväited, mille järgi ei ole hageja kulutuste hüvitamise nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ja teiseks, hageja nõuded on aegunud. Ehitusloa nr 1059 alusel püstitatud ehitised on kostja kinnistu olulised osad. Hagiavalduse kohaselt on hageja kulutusi kostja kinnistule teinud 2007-2008 aastatel, olles teadlik, et need tehakse võõrale asjale ja seda ka olukorras, kui kostja oleks kinkinud kinnistu oma tütrele, nagu väidab hageja. Kulutused on tehtud erinevatel aegadel. Seega hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema alates iga kulutuse tegemisest kostja asjale. Kostja arvates nende ehitusmaterjalide kohta nõue ei pruugi aegunud olla, kuid hagiavalduses ei ole see summa kulutuste väidetavas summasse 160 440,25 eurot arvestatud, seega nõue puudub.
2.3.03.08.2017.a. on hageja esitanud taotluse vahe- või osaotsuse tegemiseks. Kulutused on tehtud erinevatel aegadel: kõige varasem 22.06.2007 (hagi lisa 17, töötasu P.T.ile) ja viimane 21.12.2007 (hagi lisa 26, ülekanne Thermisol OÜ-le). Seega hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema alates iga kulutuse tegemisest kostja asjale (Riigikohtu selgitus lahendi nr 3-2-1180-14 p 12). Arvestades ainuüksi kõige hilisema kulu tekkimist 21.12.2007, aegusid hageja kulutuste nõuded summas 49862,15 eurot (53 313,56-3451,41) 22.12.2010. Väär on hageja seisukoht, et nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates Xxxxxxxxxxx valduse üleandmisest kostjale 19.10.2016. VÕS § 1042 lg 1 teise lause kohaselt võetakse rikastumise ulatuse kindlakstegemisel aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kostja arvates on selliseks ajaks aeg, millal kulutuste tegemine oli lõppenud ja mille kaudu on asja väärtus suurenenud, mitte aga aeg, kui kulutused tõid kasu hagejale, kelle valduses kinnisasi kuni 2016.a. Kostjal oli võimalus parendatud kinnistu kasutama hakata juba alates 2008 aasta algusest. Kostja on seisukohal, et antud asjas on võimalik teha osaotsus põhinõude osas summas 31 186,44 eurot, mille võrra hageja oma nõuet vähendas. Pärnu Maakohtu 27.03.2017. määrusega võeti menetlusse D.K. hagiavaldus H.T. (T.) vastu teise isiku esemele tehtud kulutuste 84 500 euro hüvitamiseks, tekitatud kahju 350 euro ja viiviste nõudes. 17.07.2017. hageja täiendavate seisukohtade kohaselt vähendas hageja oma kulutuste nõude kuni 53 313,56 eurot (mis sisaldab kulutusi ka 2015. aastal). Kostja palub kohtul teha osaotsus ja jätta D.K. hagi Henno Tipu vastu kulutuste nõudes summas 31 186,44 eurot rahuldamata.
MENETLUSE KÄIK
3.10.01.2017.a määrusega kohustas kohus hagejat kõrvaldama hagiavalduses puudused 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest.
2-17-290
31.01.2017.a. keeldus Pärnu Maakohus menetlusse võtmast D.K. hagi H.T. vastu, kuna hageja ei kõrvaldanud puuduseid hagiavalduses. 17.03.2017.a. on Tallinna Ringkonnakohus tühistanud Pärnu Maakohtu 31. jaanuari 2017 määruse ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. 17.03.2017.a. määrusega võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 09.06.2017.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 17.07.2017.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 24.07.2016.a. 03.08.2017.a. on kostja esitanud kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks. 09.08.2017.a. on Pärnu Maakohus andnud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja on teatanud kohtuotsuse teatavaks tegemise aja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja D.K. kostjalt H.T. ́ilt Xxxxxxxxxxx vallas Xxxxxxxxxxx külas Xxxxxxxxxxxl asuva kinnistu (edaspidi: kinnistu) väärtuse suurendamiseks tehtud kulutuste, s.o 84 500 euro ja kahju summas 350 euro hüvitamist (Xxxxxxxxxxx eksperthinnang). Eelistungil on pooled kohtule avaldanud, et kostja on lubanud enda tütrel ja hagejal enda kinnistule ehitada elamu, mida viimased saaksid igapäevaselt kasutada. Pooled on eelistungil kohtule kinnitanud, et mingeid lepingulisi suhteid poolte vahel ei ole olnud, s.t ei olnud kokkuleppeid elamu püstitamiseks ega ka tegutsemist ühise eesmärgi saavutamiseks. Pooled on kohtule avaldanud, et kostja kinnistule tegi hageja kulutusi eesmärgiga kasutada püstitatud hoonet enda huvides. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 2 kohaselt ei ole tegemist käsundita asjaajamisega, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Seega on tsiviilasjas välistatud lepingulistest õigussuhetest ja käsundita asjaajamisest tulenevad nõuded. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Vaidlust ei ole selles, et kinnistu omanik on kostja H.T., samuti on kostja nõustunud, et kinnistule on maja ehitatud, millega seoses on kulutusi tehtud. Kohtumenetluse pooled on esitanud kohtule taotlused vaheotsuse tegemiseks, et hinnata, kas hageja esitatud nõuded on aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 2 kohaselt vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Sama paragrahvi 3. lõike järgi võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
4.2.Hageja D.K. on 17.07.2017.a. esitanud kohtule kulutused alates 2007. aastast, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. Hageja D.K. on võrreldes hagiga nõuet vähendanud, nõudes kulutuste hüvitamist kokku summas 53 313,56 eurot (II kd, tl 123-125). Lõplik nõue kujuneb kulutusest, mis on vähendatud hagi järgi on väidetavalt tehtud alates 22.06.2007.a. kuni 21.12.2007.a. ning
2-17-290
17.08.2015.a. (vt lähemalt otsuse p 1.3.). Kostja on esitanud vastuväiteid esitatud kulutuste kohta, leides, et neid ei ole hageja rahade eest tehtud või ole kulutustest kasu. Aegumise mõiste ja tagajärjed on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse 10. peatükis (TsÜS), mille § 142 lg 1 kohaselt õigus teiselt isikult nõuda teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Sama seaduse § 147 lg 1 alusel algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks (TsÜS § 160 lg 1), s.o käesolevas tsiviilasjas 07.01.2017.a. Hageja on leidnud, et VÕS § 1042 lg 1 alusel rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata, s.o 19.10.2016.a., kui kostja sai kinnistu valduse. Hageja kasutas alates juunist 2007 kuni 19.10.2016 Xxxxxxxxxxxt oma elukohana ning andis kinnistu valduse kostjale üle Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-16-11108 tehtud otsuse kohaselt 18.10.2016. Kostja hinnangul on aga nõuded aegunud, arvestades iga kulutuse tegemisest 3 aastat. VÕS § 1042 lg 1 teise lause järgi võetakse rikastumise ulatuse kindlakstegemisel aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. See tähendab, et hüvitise määramisel tuleb arvestada, kas ja kuivõrd on kulutused end ammendanud ajaks, mil eseme omanik selle tagasi saab (vt RKTKo 3-2-1-66-11, p 12). Valduse kättesaamisest ei arvestata nõude sissenõutavaks muutumist, vaid hinnatakse hüvitatavate kulutuste väärtust selle hetke seisuga, kui asja omanik (kostja) sai kinnistut kasutama hakata. Eelnimetatud asjaolu ei mõjuta aga aegumise kulgemist, sest alusetust rikastumisest tulenevate nõuete aegumist käsitletakse TsÜS §-s 151. TsÜS § 151 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega algab viidatud sätte järgi aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, s.t rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust. Oluline ei ole, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust (vt RKTKo 3-2-1-162-13, p 43; RKTKo 3-2-1-180-14, p 12). Hageja sai rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust (kostjast) teada hetkel, kui ta tegi kulutusi kostja kinnistule elamu ehitamiseks 22.06.2007.a. kuni 21.12.2007.a., millest on möödas enam kui kolm aastat. Seega on hageja nõuded summas 49 862,15 eurot aegunud.
4.3.Hageja D.K. on 17.07.2017.a. esitanud kohtule kulutuste kohta tõendina tulekolle hinnapakkumise: materjal - 1651.41 EUR ja tööd 1800.00 EUR (I kd, tl 180-181). Hageja D.K. on kohtul esitanud Tulekolle OÜ hinnapakkumised, kuid ei ole esitanud kohtule tõendit, millest nähtuks, et kulutused on ka tegelikult kantud. Kostja ei ole nimetatud kulutuste tegemist õigeks võtnud. Hageja oli kohustatud esitama tõendid selle kohta, et kulutused on olnud ja et need on seotud kostja kinnistuga. Kohtule ei ole pärast eelmenetluse lõpptähtaega esitatud kohast tõendit, mistõttu jätab kohus hageja nõude summas 3451,41 eurot rahuldamata.
4.4.09.06.2017.a. toimunud eelistungil on kohus jätnud TsMS § 3401 lg 1 alusel hagi käiguta ja on kohustanud hagejat D.K. esitama kohtule täielik ülevaade – millised kulutused on reaalselt tehtud, millise tõendiga ja mida soovitakse tõendada, et veenduda kulutuste olemasolus. Hageja D.K. ei ole tähtaegselt, s.o 17.07.2017.a. esitanud sisulisi selgitusi ja tõendeid kulutuste kohta summas 31 186.44 eurot. 08.08.2017.a. on hageja kohtule esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et eelnimetatud summas on hageja oma varasemat nõuet vähendanud (TsMS § 376 lg
2-17-290
4 p 2), kuid seejuures ei ole hageja soovinud kohtule esitada nõudest osalise loobumise või tagasivõtmise avaldust (TsMS § 424 või § 429). TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas hageja poolt kulutuste nimetamata jätmine on oluliseks puuduseks, mis takistab asja menetlemist, sest hageja D.K. nõude sisuks on kostjalt H.T. ́ilt tema kinnistule tehtud kulutuste väljamõistmine. Kohus leiab, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu jätab kohus hagi osaliselt, s.o summas 31 186.44 eurot läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2).
4.5.Hageja D.K. on nõudnud kostjalt H.T. ́ilt tekitatud kahju 350.00 euro välja mõistmist (Xxxxxxxxxxx eksperthinnang). Hageja leiab, et kinnistu eksperthinnangu tellimise on tinginud kostja tegevusetus. Kostja ei ole hagejale vabatahtlikult hüvitanud kinnistu parendamiseks, seega selle väärtuse suurendamiseks tehtud kulutusi ning hageja oli sunnitud seetõttu tegema kinnistu olemasoleva turuväärtuse hindamiseks lisakulutusi. Kostja H.T. leiab, et eksperthinnangu tellimine oli hageja D.K. poolt teenuse vabatahtlik ostmine, mis ei puutu kostjasse. VÕS § 128 on sätestatud hüvitatavad kahju liigid. 3. lõike kohaselt hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja poolt kantud kulu oli vajalik kohtusse hagi esitamiseks, s.t tegemist ei ole põhinõudest sõltumatu nõudega. TsÜS § 144 alusel koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega on kahju hüvitamise ja viivise nõue aegunud. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 07.01.2017.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kohus leiab, et hagi hinnaks on 92 350.82 eurot, s.o põhinõue 84 500.00 eurot, kahju hüvitamise nõue 350 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagi esitamiseni 740,82 eurot ja TsMS § 133 lg 2 järgi arvestatud aastane viivis 6760 eurot. Taotlus protokolli parandamiseks
6.Kostja H.T. on 13.06.2017.a. esitanud kohtule eelistungi protokolli parandamise taotluse, mille kohaselt palub parandada kohtueelistungi protokolli järgnevalt:
1.Kostja lepinguline esindaja H.T. asendada Kostja volitatud esindaja R.T.
2.Lõik: Kohus lubab esitada küsimusi. Kostja hageja lepingulisele esindajale: See ehitati tütre korteri rahadega, 800 000 eesti krooni saadi korteri tagatisena laenu. See laenuraha läks selle mehe kätte ja selle eest ehitatigi. Xxxxxxxxxxxl asuva kinnistuga seotud minu kulutused: saun-suvila koos katusepleki ja täiendava saematerjaliga ca 100 000 krooni. Lisaks oleme terve selle aja tütre perekonda aidanud ja ülal pidanud. Mööblid ja kõik ostnud. Puurkaev, köögimööbel, elektriliitumine ja õhksoojuspump ka meie tasutud. TsMS § 53 lg 2 ja 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2-17-290
Menetluskulud
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jätab hagi rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 168 lg 2 alusel kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kostja esitas 03.08.2017.a. esimese menetluskulude nimekirja, taotledes kokku 1460 euro väljamõistmist hagejalt. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja lepingulise esindaja kulu on olnud järgmine: 1) tsiviilasja nr 2-17-290 materjalidega tutvumine ja kostja 17.07.2017 seisukoha koostamine - 5,0 t x 100 eurot = 500 eurot; 2) hageja 17.07.2017 seisukohaga tutvumine ja analüüs - 0,5 t x 100 eurot = 50 eurot; 3) kostja 21.07.2017 seisukoha koostamine - 3,0 t x 100 eurot = 300 eurot; 4) hageja 24.07.2017 vastuväidetega tutvumine (sh aegumise osas) – 0,5 t x 100 = 50 eurot; 5) kostja 03.08.2017 taotluste koostamine – 1,5 t x 100 = 150 eurot; kokku 1050 eurot, millele lisandub käibemaks 210 eurot, kõik kokku 1260 eurot. Lisaks kostja esindaja Monica Meristo-Dmitrijevi kulud – 200 eurot (ilma käibemaksuta); Kostja kinnitab, et ei saa käibemaksu riigilt tagasi. Kostja menetluskulud kokku on 1460 eurot. 16.08.2017.a. on hageja esitanud vastuväite, mille järgi kostja menetluskulude nimekirjas esitatud ajaline kulu on küll põhjendatud, kuid kostja menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulude kohta ei ole kostja esitanud ühtegi menetluskulu põhistavat tõendit ja seega tuleb jätta kostja menetluskulude avaldus rahuldamata täies ulatuses ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja loetletud toimingud põhjendatud. Taotluses nähtuvate toimingute osas – kohtuasja materjalidega tutvumine, seisukohtade ja taotluste esitamiseks kulunud aeg 12 tunni ulatuses – on põhjendatud. Kohus leiab, et tunniarvestus ei ole ülepaisutatud ja vastab tehtud tööle. Kostja lepingulise esindaja taotlused ja seisukohad on olnud sisukad, menetluse kestel ei esitatud põhjendamatuid taotlusi, mistõttu on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu olnud igati põhjendatud. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 100 €/h (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 1460 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.