X (isikukood XXXXXXXXXXX) hagi Y (isikukood YYYYYYYYYY) vastu elatise, tagasiulatuvalt elatise, viiviste VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras ja sissenõudmiskulude 40,00 euro, väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2017 kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse Y määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja W (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova (e-post:XXX) Kostja (määruskaebuse esitaja): Y (isikukood YYYYYYYYYY, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov (e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 17.05.2017 määrus jätta muutmata.
2.Y määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (isikukood XXXXXXXXX) hagi Y (isikukood YYYYYYYYY) vastu elatise, tagasiulatuvalt elatise, viiviste ja sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmiseks.
2.11.08.2016 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendava osa kohaselt ei määranud kohus kohtuotsusega kindlaks menetluskulude rahalist suurust, kuna hageja ei esitanud 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-14401 kohtule menetluskulude nimekirja ning ka kohtutoimikust ei nähtunud, et hageja oleks seoses käesoleva tsiviilasjaga menetluskulusid kandnud.
3.11.08.2016 esitas hageja Harju Maakohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks, lahendada menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1944 eurot. Taotluse kohaselt esitas hageja kohtule 27.05.2016, so tähtaegselt menetluskulude nimekirja.
4.25.08.2016 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus hageja taotluse täiendava otsuse tegemiseks rahuldamata, kuivõrd 11.08.2016 kohtuotsuses ei jäänud ükski hageja nõue lahendamata. Kohus selgitas, et jättis otsuse resolutsioonis ekslikult lahendamata menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ning määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast 11.08.2016 kohtuotsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 2.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2017 otsusega jäeti Harju Maakohtu 11.08.2016 otsus muutmata ning kõik menetluskulud kostja kanda, kuid kindlaks määramata, kuna kostja poolt hüvitatavad menetluskulud apellatsioonimenetluses hagejal puudusid. Riigikohus keeldus 12.04.2017 määrusega kostja kassatsioonikaebust menetlusse võtmast ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
6.13.04.2017 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks summas 1944 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 96 eurot (sisaldab käibemaksu). Õigusabi kulud on: 28.09.2015 hagiavalduse koostamine (1 t x 96.00 eurot); kostja 27.10.2015 vastuse hagiavaldusele analüüs ja hageja 06.11.2015 arvamuse kostja vastuse kohta koostamine (5 t ja 45 min. x 96.00 eurot); 04.12.2015 kostja 30.11.2015 seisukoha analüüs ja hageja arvamuse kostja vastuse kohta koostamine (2 t x 96.00 eurot); 21.12.2015 kostja 16.12.2015 taotluste analüüs ja kliendiga nõupidamine (0,5 t x 96.00); 22.12.2015 hageja arvamuse kostja taotlusele koostamine (1,5 t x 96.00 eurot); 14.01.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungis osalemine (1,5 t x 96.00 eurot); 26.02.2016 hageja lõplikud seisukohta koostamine (3,5, t x 96.00 eurot); 06.04.2016 hageja seisukoha kostja taotlusele koostamine (0,5 t x 96.00 eurot); 28.04.2016 kostja 25.04.2016 taotluse analüüs ja 28.04.2016 hageja seisukoha kostja taotluse kohta koostamine (2 t x 96.00 eurot); 24.05.2016 hageja kokkuvõtlikud seisukohta koostamine (2 t x 96.00 eurot). Hageja ei ole käibemaksukohuslane, kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
7.Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväited, paludes jätta avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks läbi vaatamata, alternatiivselt, juhul kui kohus lahendab menetluskulude küsimust uuesti, vähendada taotletud summa vajaliku ja põhjendatud suuruseni. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus lahendasid menetluskulude küsimust lõplikult. Kostja vaidleb kulude suurusele vastu. Paljud toimingud ja nende kestus polnud vajalikud ega põhjendatud, seega nende eest ei saa kostjalt hüvitist nõuda.
Maakohtu määrus
8.Harju Maakohtu 17.05.2017 määrusega jättis kohus kostja taotluse hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata, rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1848 eurot ning jättis avalduse rahuldamata summas 96 eurot.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-14401 Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamata jätmiseks, kuna 25.08.2016 kohtumäärus on käesolevaks ajaks jõustunud. Käesoleval juhul ei ole tegemist sama asja uuesti lahendamisega, Harju Maakohtu 11.08.2016 kohtuotsuses kohus üksnes jaotas menetluskulud, jättes seejuures menetluskulud kindlaks määramata. Kohus ei ole kordagi menetluskulusid käesolevas asjas kindlaks määranud. Kohtu hinnangul ei saa olla määrava tähtsusega asjaolu, kas kohus on just kohtuotsuse resolutsioonis rõhutanud, et maakohus määrab kulud kindlaks pärast otsuse jõustumist või mitte ning kohus ei muuda käesoleva kohtumäärusega Harju Maakohtu 11.08.2016 kohtuotsuse resolutsiooni. Harju Maakohtu 11.08.2016 otsuses ei olnud erinevalt Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2017 kohtuotsusest märgitud, et hagejal ei ole selliseid menetluskulusid, mida kostja ei peaks hüvitama, on kohus kohutatud menetluskulud hageja nõudmisel kindlaks määrama.
10.Kostja leidis, et käesolevas asjas ei olnud õigusabi üldse vajalik. Kostja väide ei ole asjakohane, kuivõrd ka kostjal oli käesolevas asjas lepinguline esindaja.
11.Hagejat esindas kohtumenetluses esindaja, kelle tunnihinnaks oli 80,00 eurot, millele lisandus käibemaks 16,00 eurot, kokku 96,00 eurot. Kostja vaidlustas tunnitasu määra, kuna tema hinnangul ei peaks mitteadvokaadist juristidel ületama tunnitasu koos käibemaksuga 70,00 eurot. Riigikohus on pidanud tavapäraseks tunnitasuks ka 147,49 eurot, mis sisaldab käibemaksu (tsiviilasi 3-2-1-115-14 p 14), Tallinna Ringkonnakohus leidis juba 30.05.2013 kohtumääruses tsiviilasjas 2-10-41784, et juristi mõistlikuks esindajatasu suuruseks võib pidada 100,00 eurot tunnis. Kohus leidis, et eeldatavalt on ka juristide tunnitasu suurus aastatega tõusnud, mistõttu on eelnimetatud tunnihind, arvestades ka käesoleva asja kestust ja töömahukust ning tõendite hulka, igal juhul põhjendatud.
12.Kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepinguline esindaja poolt teostatud järgmisi toiminguid: - kostja vastuse analüüs ja hageja arvamuse koostamine 5,0 h ja 45,0 minutit, arvestades kostja vastuse (I t/l 18 ja I t/l 19-22, lisad 23-46), kohtukirja (I t/l 47) ja hageja seisukoha (I t/l 48-52, lisad 54-76) sisu ja mahtu, ning asjaolu, et esindaja pidi analüüsima ka kostja tõendeid ning koguma hageja väidete tõendamiseks tõendeid. Kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 460,00 eurot, millele lisandub käibemaks 92,00 eurot, kokku 552,00 eurot. - kostja seisukoha analüüs ja hageja arvamuse koostamine 2,0 h, kostja taotluste analüüs ja kliendiga nõupidamine 0,5 h ning hageja arvamuse koostamine 1,5 h, arvestades kostja seisukoha ja taotluste (I t/l 79, I t/l 80-82, lisad 83-84, I t/l 120121) ja hageja arvamuste (I t/l 107-109, lisad 111-117, I t/l 123-125) sisu ja mahtu, samuti asjaolusid, et igal juhul on põhjendatud mõistlik ajakulu kliendiga suhtlemiseks ning et hageja ei taotlenud eraldi tasu Harju Maakohtu 20.01.2016 määrusega (I t/l 131). Kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 320,00 eurot, millele lisandub käibemaks 64,00 eurot, kokku 384,00 eurot. - 14.01.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine kokku 1,5 h. Toimikust nähtuvalt toimus Harju Maakohtu 14.01.2016 kohtuistung (protokoll I t/l 129-130, kahepoolne), millel osales ka Marina Smirnova, kell 15.00-15.45, s.o 45 minutit. Arvestades käesoleva asja asjaolusid on istungiks ettevalmistamise ajakulu 45 minutit ka põhjendatud. Kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 120,00 eurot, millele lisandub käibemaks 24,00 eurot, kokku 144,00 eurot. - hageja lõplikke seisukohtade koostamine 3,5 h ja 0,5 h, kokku 4,0 h, taotluste analüüs ja hageja seisukohta koostamine 2,0 h, hageja kokkuvõtlike seisukohtade koostamine 2,0 h, kokku 4,0 h, arvestades kostja taotluste (II t/l 63 ja II t/l 89-88,
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-14401 lisad 91-96, II t/l 148), samuti hageja arvamuste (II t/l 65-66, II t/l 98-101, lisad 103-104, II t/l 152-154, II t/l 158-160, II t/l 162) ja Harju Maakohtu kohtumääruste (II t/l 78, II t/l 107, II t/l 174-175) ja vastuste (II t/l 80-84, II t/l 178-182) ning ka korduvate lõplike seisukohtade (II t/l 50-53, lisad 55-59, II t/l 113-117, II t/l 187191), mille esitamise vajaduse tingis kostja, sisu ja mahtu, samuti kostja seisukohtasid (II t/l 133-136, lisad 138-147, II t/l 184, II t/l 194). Kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 640,00 eurot, millele lisandub käibemaks 128,00 eurot, kokku 768,00 eurot.
13.Hageja õigusabikulude suurus on seega 1848,00 eurot (552,00 + 384,00 + 144,00 + 768,00). Kohus pidas eelnimetatud summat, arvestades ka asjaolusid, et hageja lepinguline esindaja ei taotlenud Harju Maakohtu 11.08.2016 kohtuotsuse tutvumise ega ühegi järgneva toimingu ajakulu hüvitamist, käesoleva asja keerukuse ja kestvusega ka tasakaalus olevaks. Muud esile toodud asjaolud ja põhjendused ei saa olla aluseks väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole viivise väljamõistmist taotlenud, seega ei saa kohus viivist ka välja mõista. Määruskaebus
14.Kostja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, palus tühistada vaidlustatud määruse punktid 2, 3 ja 5 ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus läbivaatamata või rahuldamata; alternatiivselt, juhul, kui kohus siiski lahendab uuesti menetluskulude küsimuse, vähendada taotletud summa vajaliku ja põhjendatud suuruseni.
15.Määruskaebuse kohaselt on nii maa- kui ringkonnakohus menetluskulude küsimuse lõplikult lahendanud. TsMS § 442 lg 62 kohaselt kui kohus menetluskulude rahalist suurust TsMS § 177 lõike 1 punkti 1 kohaselt kindlaks ei määra, selgitab kohus resolutsiooni juures, et asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. TsMS § 442 lg 62 seletuskirja kohaselt „juhul, kui kohus ei määra kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks, tuleb otsuse resolutsiooni märkida, et asja lahendanud maakohus määrab kulud kindlaks pärast otsuse jõustumist määrusega (§ 442 lg 62)”. Sellist märget ei maakohtu ega ringkonnakohtu otsuste resolutsiooni juures ei ole. Vastupidi, mõlemas otsuses on märgitud, et hagejal ei ole selliseid menetluskulusid, mida peab kostja hüvitama.
16.Kui hageja polnud kohtu selliste otsustustega nõus, võis ta esitada (vastu)apellatsioonkaebuse või määruskaebuse otsuse täiendamise taotluse rahuldamata jätmise määrusele, kuid ei ole sellist õigust realiseerinud. Seega kohtu otsustused on jõustunud ja uuesti sama küsimusega pöördumine kohtu poole pole lubatud. Kohus ei tohtinud teha lahendit, mis on vastuolus sama asja jõustunud otsustega. Lähtudes TsMS § 371 lg 1 p-st 4 kohus ei võinud võtta hageja avaldust menetlusse. Kohus pidi jätma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna see on juba kohtuotsusega lahendatud (maakohtu otsuse p 30 viimane lause).
17.Hageja tegi palju toiminguid omal algatusel, st ilma kohtu nõudmiseta, mille eest ei pidanud kohus hüvitist välja mõistma. Kohtu veebilehel avaldatud parima käitumistava suuniste p 9.4. ja p 9.5 kohaselt esitatakse teine menetlusdokument kohtu nõudmisel, juhul kui see on vajalik kohtu selgituskohustusest tulenevate juhiste täitmiseks või vastaspoole hilisemate asjaolude, tõendite ja/või põhjendustega seoses. Pooled piirduvad kohtu poolt nõutud dokumentide arvuga ja üldjuhul ise
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-14401 lisadokumente ei esita. Kohtul on õigus mõista menetluskulu välja üksnes kohtu poolt nõutud dokumentide eest ja märkida vastav hoiatus ka menetlusse võtmise määrusse.
18.Hageja menetlusdokumentides on palju kordusi. Kohus ei pidanud välja mõistma kostjalt hüvitist korduste eest. Hageja esindaja tunnitasu on keskmisest mitteadvokaadist juristi tunnitasust kõrgem, mis ei ole põhjendatud. Menetluskulude kostjalt välja mõistmiseks puudub alus, kuna seadusjärgse elatise nõudmise asjades ei mõsta kohtud menetluskulud kostjalt välja ja ei anna ka hagejale riigi õigusabi, põhjendades, et nõude esitamiseks piisab kohtu kantseleis ankeedi täitmisest. Menetluse edasine käik
19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks hagejale.
20.Hageja leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul ei ole tegu asja uuesti lahendamisega. Alused hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamata jätmiseks puuduvad. Kostja pole märkinud, millised hageja toimingud polnud vajalikud ja põhjendatud. Tunnihind 80 eurot ei ole põhjendamatult suur, on kooskõlas kohtupraktikaga ja keskmiste õigusabi teenust osutavate esindajate tunnihindadega. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.
21.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
22.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Määruskaebuse esimese nõude kohaselt on kostja palunud jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus läbi vaatamata, tuginedes väitele, et maakohus on selle küsimuse juba lahendanud asjas tehtud lõpplahendis. Ringkonnakohus eeltoodud väitega ei nõustu.
24.TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Järelikult toob selle sätte järgi pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-07, p 14).
25.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus asjas 11.08.2016 tehtud kohtuotsuse resolutsioonis (p 5) märkinud menetluskulude jaotuse, kuid ei ole menetluskulusid kindlaks määranud. Menetluskulude kindlaksmääramist ei sisalda ka maakohtu 25.08.2016 kohtumäärus, millega kohus lahendas hageja taotluse täiendava kohtuotsuse tegemiseks. Seega ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja seisukohaga, nagu oleks maakohus menetluskulude kindlaksmääramise lõplikult lahendanud.
26.Maakohtu otsuse põhjendustes sisalduv ekslik viide, nagu poleks hageja menetluskulude nimekirja esitanud, ei ole TsMS § 457 lg 1 kohaselt pooltele siduv. Maakohtu otsuse resolutsioonis TsMS § 442 lg 6l või 62 kohase märke puudumine on maakohtule küll etteheidetav, kuid ei anna alust asuda seisukohale, nagu oleks
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-14401 maakohus menetluskulude kindlaksmääramise osas lõpliku otsustuse teinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuse esitaja esimest nõuet rahuldada võimalik.
27.Määruskaebuse alternatiivnõude kohaselt palub kaebuse esitaja ringkonnakohtul vähendada hageja menetluskulusid vajaliku ja põhjendatud suuruseni. Ringkonnakonnakohtu hinnangul puudub alus ka kaebaja teise nõude rahuldamiseks.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-182-15, p p 14).
29.Käesoleval juhul on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid, keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Samuti on maakohus oma määruses käsitlenud kostja vastuväiteid. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule ette heita ei saa, maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses käsitletud põhimõtetega õigusabikulude vajalikuks ja põhjendatuks lugemise osas ega pea vajalikuks neid korrata.
30.TsMS § 8 lg 1 kohaselt lähtub kohus asja menetlemisel Eesti tsiviilmenetlusseadusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja määruskaebuses esitatud viide kohtu veebilehel avaldatud kohtumenetluse parima praktika suunistele asjakohane. Tegemist ei ole tsiviilkohtumenetlust reguleeriva õigusakti, vaid vabatahtlikult järgitavate suunistega.
31.Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja väitega selles, nagu sisaldaks hageja menetlusdokumendid palju (sisulisi) kordusi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja vastanud kostja igakordsetele vastuväidetele ja seisukohtadele, mida maakohus on kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kindlaksmääramisel arvestanud.
32.Kaebaja seisukoht, nagu puuduks menetluskulude kindlaksmääramiseks alus ainuüksi seetõttu, et hageja võis esitada kohtule hagiavalduse kohtu veebilehelt leitaval blanketil, on arusaamatu. Ringkonnakohus selgitab, et kohtusse pöördumist on küll kergendatud erinevate kohtule esitatavate dokumentide näidisvormide kättesaadavaks tegemisega, kuid seda võimalust ei tule mõista viisil, nagu puuduks hagejal õigus lepingulise esindaja kasutamiseks. TsMS § 217 ei sätesta piirangut lubada tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindama üksnes tema seaduslik esindaja.
33.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
34.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Kaija Kaijanen
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.