Tsiviilasi nr 2-07-30864
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-30864
Tsiviilasi
T.V.’i avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik T.V. (isikukood xxx, xxx Ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, [email protected], Tallinn 10132, Juhkentali 8, tel 6270 551, fax 6270 559)
Kohtuistungi toimumise aeg
09. oktoober 2007
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
1(3)
Tsiviilasi nr 2-07-30864 Menetluse käik
Võlgniku 22.08.2007 pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik T.V. maksejõuetu. Võlgniku suhtes on pankrotiavalduse andmetel algatatud sissenõudeid 503.838,05 krooni suuruses summas, võlgnik on olnud pikka aega töövõimetu, käesoleval ajal on töövõimetuspensionär. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on pension, vara puudub. 31.08.2007 määrusega algatas Harju Maakohus T.V.’i pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaat Terje Eipre.
Võlgniku ja ajutise halduri seisukohad
Võlgnik kinnitab, et tema maksejõuetus, mis on tekkinud ebaõnnestunud ettevõtlusest, ei ole ajutine ning palub välja kuulutada enda kui füüsilise isiku pankrot. Ajutine haldur esitas 10.09.2007 pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 22 alusel kohtule ajutise halduri aruande, mida täiendas 08.10.2007. Ajutine haldur kinnitab ajutises menetluses haldurile kättesaadava info põhjal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, tal puudub vara ning rahalised vahendid mitte ainult võlgniku rahaliste kohustuste vaid ka pankrotimenetluse kulude katteks. Kohustuste täpsustatud summa 161.812,90 krooni koosneb 3 võlausaldaja nõuetest, AS SEB Eesti Ühispank – 90.027 krooni, Maksu- ja Tolliamet – 56.421 krooni ja AS EMT – 15.364,90 krooni. Ajutine haldur taotleb kohtult, kui keegi ei ole nõus pankrotimenetlust finantseerima, lõpetada T.V.i pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ning mõista välja riigi arvelt ajutise halduri tasu ja kulude katteks 6700 krooni. Ajutine haldur märgib ka, et pankrotimenetluse finantseerimise korral oleks võimalik teha täiendav analüüs võlgniku vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalustest. Kuna võlgnik on ka füüsilisest isikust ettevõtja, kontrollis ajutine haldur maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea võimalust. Rasket juhtimisviga ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud, tõenäolise maksejõuetuse põhjusena on ajutine haldur välja toonud võlgniku invaliidsuse.
Kohtu seisukoht
Kohus on võlgniku pankrotiavaldust arutanud 19.09.2007 ja 09.10.2007 kohtuistungitel. 09.10.2007 allkirjastas T.V. võlgniku vande. Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, andis kohus 12.10.2007 määrusega huvitatud isikutele tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest tasuda kohtu deposiiti ettemaks pankrotimenetluse kulude katteks. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskus (võlausaldaja Eesti Vabariigi esindajana) on ajutist haldurit 10.09.2007 kirjaga teavitanud, et ei ole nõus finantseerima võlgniku pankrotimenetlust.
2(3)
Tsiviilasi nr 2-07-30864 Ajutises pankrotimenetluses tuvastatud ülejäänud võlausaldajad on kohtumääruse kätte saanud, pankrotimenetluse kulude ettemaksu ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks laekunud. Kohus, kuulanud 09.10.2007 kohtuistungil ära võlgniku ja ajutise halduri ning tutvunud toimiku materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et T.V.’i pankrot tuleb jätta väljakuulutamata vaatamata tema maksejõuetusele PankrS § 29 lg 1 alusel. Võlgniku vara ei piisa pankrotikulude katteks. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastatud. Võlgniku ainsaks sissetulekuallikaks on töövõimetuspension ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700 krooni. Antud tasust kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu 6 700.- Eesti krooni välja mõista riigilt, millele võlgnik ei ole vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile.
Hannes Olev, kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.