Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-22312
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.11.2007.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
HA(isikukood XXX elukoht: XXX) hagi EM (reg.nr. XXX, asukoht: XXX) vastu vigade parandamiseks , ehitusgarantii pikendamiseks, kooskõlastamata arve tagastamiseks 21.08.2007.a.
Kohtuistungi toimumise kuupäev Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
istungisekretär KadriLember, hageja HA kostja esindaja Andrus Kattel
Hagi rahuldada osaliselt: Kohustada OÜ-t EM likvideerima kõik 19.12.2005.a. Objekti ülevaatuse aktis fikseeritud puudused individuaalmajas XXX. Kohustada kostjat paigaldama individuaalmajas XXX esimesele korrusele nõuetele vastava telefonikaabli. Jätta hageja nõue pikendada garantiiaega kõigi tööde osas kahe aasta võrra rahuldamata. Jätta hageja nõue välisseina kõrvalekalde ja väidetavate pragude ja mõrade osas vundamendis rahuldamata. Jätta hageja nõue mulla ja täitetööde eest tasutud summa tagasimaksmiseks rahuldamata. Menetluskuludest 1/3 jätta hageja ja 2/3 kostja kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest.
Hageja ja kostja sõlmisid 02.10.2003.a. Ehituse töövõtulepingu nr.44. Lepingu objektiks oli individuaalelumaja XXX. Pooled leppisid kokku, et valmis ehitis peab olema kõikidele Eesti Vabariigis kehtivatele ehitusnormidele ja heale ehitustavale vastav puidust pooleteisekordne keldrita hoone. 03.11.2005.a. kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja paigaldanud majale ebakvaliteetse välisvoodri. Maja välisvooder on ebakvaliteetne, pragunenud ja väga oksaline ning osad lauad on lausa pooleks kuivanud ja paigaldusel või sellele järgneval ajal mõranenud. Maja üks välisseintest on lubatust rohkem loodist väljas. Maja alusvundamendis on praod ja mõrad. Maja kõikidel akendel puudub akna alusäärtel olev vihmavee kaitse. Teise korruse aken lasi vihmavett sisse, ilmselt oli aken valesti paigaldatud või reguleerimata. Hoone avatavad aknad liiguvad halvasti ja on siiamaani reguleerimata. Projektis on tellitud nii esimesele kui ka teisele korrusele telefoni ühendus, töötab ainult teise korruse ühendus. Esimesele korrusele signaal ei jõua, kuigi hageja on maksnud kinni ka esimese korruse kaabli paneku. Hageja nõuab kostjalt arve 3/700 järgi tasutud summa 48 649,91 krooni tagastamist, kuna arvel puudub selgitus, tema nõusolek ja allkiri. Hageja soovib vigade likvideerimist ja ehitusgarantii pikendamist 2 aasta võrra., samuti kooskõlastamata arve tagastamist summas 48 649,91 krooni.
Kostja vaidleb vastu kõigile hageja poolt esitatud väidetele ning ei nõustu hagiga. Kõik objektil esinevad puudused on fikseeritud 19.12.2005 ülevaatuse aktis, millele on alla kirjutanud ka hageja. Nimetatud akti kohaselt on kogu elamu laudvooderdusest on 5 voodrilauda katki ja 2 voodrilauda lahti. Tegemist on ülimalt tavalisse puitmaterjali reaktsiooniga Eesti ilmastikuoludega, millised kostja vaieldamatult garantiikorras kõrvaldab. Välisseina kõrvalekalle välisseina teljel A erineb sirgjoonest 11 mm. RYL 2.klassi kohaselt on lubatud kõrvalekalle 8 mm, mis aga ei olnud kokkulepitud kvaliteedinormiks poolte vahel Sedavõrd marginaalse kõrvalekalde kõrvaldamine oleks ebamõistlik . Nimetatud kõrvalekalle erineb RYL 2.klassi nõudest vaid 3 mm võrra ega ole visuaalselt märgatav. Samuti ei saa see mitte ühelgi juhul takistada ehitise sihtotstarbelist kasutamist. Kõnealune sein on täpselt samal kujul objekti tööetappide koosseisus 2 aastat tagasi ilma pretensioonideta vastu võetud. 19.12.2005 teostatud ülevaatusel, mis toimus hageja juuresolekul, maja alusvundamendi osas pragusid ja mõrasid ei tuvastatud. Akendega seotud puudusi hageja 19.12.2005 ülevaatusel ei tuvastanud ja hageja ei maininud ka neid, siis ei ole puuduste esinemine mitte kuidagi tuvastatud. Telefoniühenduse loomine-tagamine ei kuulunud kostja lepinguliste ülesannete hulka. Objekti vastuvõtmisel oli telefonikaabel olemas. Kuivõrd hagejale ei ole olnud objekti kasutamine paari katkise ja veidi lühema voodrilaua tõttu mitte kuidagi takistatud, siis puudub seaduslik alus nõuda garantiiaja pikendamist kõigi ehitustööde osas. Kostja oli valmis vabatahtlikult aktis tuvastatud puudused kõrvaldama Hageja on esitanud kaebusi ka tarbijakaitseametile, kuid ka tarbijakaitseamet mingeid kostja rikkumisi ei tuvastanud ja lõpetas tema avalduste osas menetluse. Kostja leiab, et hageja käitub pahas usus ning tema põhieesmärgiks on aluseta nõudmise esitamine ning kostjale kohtuskäimise põhjustamise. Seda palub kostja arvestada kohtukulude väljamõistmisel.
HA (tellija ) ja OÜ EM (töövõtja) sõlmisid 02.10.2003.a. Ehituse töövõtulepingu nr. 44, mille objektiks oli individuaalmaja XXX. Lepingu kohaselt pidi valmis Ehitis vastama Eesti Vabariigis ehitusnormidele ja heale ehitustavale . Ehitustööde vastuvõtmise-üleandmise aktiga nr. 1 on HA vastu võtnud EM OÜ-lt I ehitusetapi tööd 03.novembril 2003.a. (toimiku lk. 65) Akti nr. 1-03.11.2003.a. kohaselt tellijal pretensioonid puuduvad. Pooled on objekti üle vaadanud 19.detsembril 2005.a. , mille kohta on koostatud Objekti ülevaatuse AKT.(toimiku lk. 67) Ülevaatusel tehti kindlaksjärgnevad vead :
Hagiavalduse kohaselt on maja üks välisseintest lubatust rohkem loodist väljas, maja alusvundamendis on praod ja mõrad. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumente ja poolte vahel sõlmitud lepingut, on seisukohal, et pooled ei ole leppinud kokku Soomes kehtivates RYL kvaliteedinõuetes. Vastavalt Lepingu p.2.2 pidi ehitis vastama Eesti Vabariigis kehtivatele ehitusnormidele ja heale ehitustavale. Kuna Eesti Vabariigis puuduvad seinte kõrvalekaldele esitatavad täpsed nõuded, siis puudub kohtul alus väita, et kõrvalekalle on lubatust suurem (välisseina kõrvalekalle välisseina teljel A erineb sirgjoonest 11 mm.) Hageja ei ole tõendanud, millist Eesti kehtivat ehitusnormi kõrvalekalle ületab. Ka ei ole hageja esitanud nõuet nimetatud kõrvalekalde kohta. Kohus leiab, et seina kõrvalekalle püstsirgest ei kuulu garantiikorras kõrvaldatavate puuduste hulka. 19.12.2005 teostatud ülevaatusel, mis toimus hageja juuresolekul , maja alusvundamendis pragusid ja mõrasid ei tuvastatud. Kostja märgib, et mikropragude tekkimine betoonvundamendi pealiskihis ei ole ehitise puuduseks ning ei mõju ta ehitise püsimist, kvaliteeti ega kasutamisomadusi. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Vastavalt kokkuleppele kliendiga tutvus AS V meister objektil akendega ja tuvastas, et akna vee äravoolu kanalid on puhtad, vihmavesi voolab nõuetekohaselt ära, seega aken on korras ning vee kogunemine aknalauale võib olla seotud kondensaadi kogunemisega aknal. Ülevaatuse ajal aken oli kuiv. Samas vajas aken reguleerimist, mille tegi meister ära. Kuna akna reguleerimine ei kuulu garantii alla, esitati hagejale arve. (toimiku lk. 75-78). Kohus leiab, et hageja nõue akende garantiiremondi nõudes on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata Hageja nõudeks on ehitusgarantii pikendamine kahe aasta võrra. VÕS § 230 sätete kohaselt peatub garantiiaja kulg ajal, mil tellija ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja. Kohtuistungil ei ole tõendamist leidnud, et hageja ei saanud ehitist kasutada mõne katkise ja lühema voodrilaua tõttu. Kohtul puudub seaduslik alus pikendada garantiiaega kõigi ehitustööde osas, mistõttu nimetatud hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt arve 3/700 järgi tasutud summa 48 649,91 tagastamist., põhjendades seda sellega, et arvel puudus selgitus, tema nõusolek ja allkiri. Kohus leiab, et mulla- ja täitetööde tasumise kohustus tulenes Lepingus ja selle lisas nr. 2 toodud kokkulepitud tööde mahtudest. Vastavalt Lepingu Lisale nr. 2 kuulus lepinguliste tööde hulka vundamendi killustikalus paksusega 150 mm. Mullatööde tegelik maht pidi täpsustatama tööde käigus ning nende eest kohustus tasuma täiendavalt peale 1.etapi lõppemist.(toimiku lk.15) Hageja ei esitanud kostjale ühtegi pretensiooni mulla-täitetööde mahtude ega kulude osas ja tasus eelarve järgi koostatud arve 3/700 ettenähtud tähtajal 11.11.2003. Lepingu p.14.2.1. kohaselt tuli tööde etapi vastuvõtmine vormistada üleandmisevastuvõtmisaktiga ning juhul kui tellija mingis osas akti ei aktsepteeri, on ta kohustatud 2 tööpäeva jooksul esitama Töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Nimetatud aktide aktsepteerimine Tellija poolt on Töövõtjale aluseks vastava arve esitamiseks Tellijale. I etapi tööde vastuvõtmise akti allkirjastamisel hageja mingeid vastuväiteid ei esitanud, seega on hageja nõue mulla ja täitetööde eest tasutud summa tagasimaksmiseks alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 163 lg.-1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdelistes osades. Menetluskulude jaotuse määramisel arvestab kohus, et kostja oli nõus kohtuväliselt 19.detsembri 2005.a. Objekti ülevaatuse aktis fikseeritud puudused kõrvaldama. Hageja seda ei soovinud, põhjustades sellega kostjale põhjendamatud kohtukulud. Kohus leiab, et menetluskuludest 1/3 tuleb jätta hageja ja 2/3 kostja kanda.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.