Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2007. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-28849
Tsiviilasi
OÜ XX pankrotiavaldus enda pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
võlgnik OÜ XX (registrikood xxx, xxx võlgniku seadusjärgsed esindajad Andres Saks (isikukood xxx) ja Arvi Alliksaar (isikukood xxx) ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, [email protected], Tallinn 10132, Juhkentali 8-9/10, tel 6270 551, fax 6270 559).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
9. oktoober 2007. a
Menetluse käik Harju Maakohtule on laekunud 07.08.2007 OÜ XX kui võlgniku pankrotiavaldus. Võlgniku põhitegevuseks oli haljastustööde teostamine, mille hulka kuulusid aedade, parkide ja spordirajatiste haljasalade rajamine, harimine ja hooldus. Majandustegevus toimus 2003. a. ja 2004. a. suvehooajal. Hiljem majandustegevus vähenes ja seiskus. 03.08.2007 seisuga oli võlgniku koguvõlgnevus võlausaldajate ees 93 112,22 krooni, millise tasumine võlgniku poolt ei ole võimalik. Võlgnikul puuduvad varad. Võlgniku maksejõuetus on püsiv. 08.08.2007 määrusega kohus algatas pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks Terje Eipre.
Võlgnik palub välja kuulutada OÜ XX pankroti. Võlgniku esindajad möönavad pankrotimenetluse lõppemist raugemise tõttu. Ajutise halduri kuludele võlgnik vastu ei vaidle. Ajutine haldur Terje Eipre selgitab, et OÜ XX on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul on vara 122,12 krooni väärtuses. Nõudeid võlgniku vastu on kokku 90 578 kr. Majandustegevus on lõppenud. Ajutine haldur on kontrollinud võlgniku juhatuse liikmete selgitusi ja leiab, et neis ei ole alust kahelda. Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme Andres Saksi kogenematust ettevõtluse valdkonnas, st vähene kogemus riskide hindamisel ja hinnapakkumiste tegemisel. Võlgnikul tekkis püsiv maksejõuetus ajutise halduri hinnangul 2005. aasta alguses. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole esitanud raamatupidamisdokumente, kuna need hävinesid juhatuse liikme Andres Saksi vanemate keldris toimunud üleujutuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud kuritegu või rasked juhtimisvead, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutine haldur leiab, et pankrotti ei saa välja kuulutada, kuna võlgniku vara ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused sisuliselt puuduvad. Võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu, puudub. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 ,,Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord’’ § 2 lg-st 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõppeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700.- Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v. a sotsiaalmaks). Kuna võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja kulud, puuduvad, siis palub ajutine haldur tasu summas 6 700.- Eesti krooni välja mõista riigilt. Võlgnik sellele vastu ei vaidle.
Kohus kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri ning tutvunud toimiku materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et OÜ XX pankrot tuleb jätta väljakuulutamata vaatamata tema maksejõuetusele PankrS § 29 lg 1 alusel. Võlgniku vara ei piisa pankrotikulude katteks. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused sisuliselt puuduvad. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 28 lg 2 alusel kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Vastavalt ajutise halduri aruandele ja võlgniku esindaja väidetele oli võlgnik püsivalt maksejõuetu juba 2005.a. algusest, mil juhatuse liikmed oleksid pidanud esitama pankrotiavalduse. Seega tulenevalt ÄS § 180 lg 51 oleks võlgniku juhatuse liikmed Andres Saks või Arvi Alliksaar hiljemalt 2005.a. alguses esitama Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Seda tehtud ei olnud. Juhatuse liige Arvi Alliksaar on kohtule selgitanud, et võlgniku majandustegevuse juhtimisega tegeles üksnes Andres Saks. Andres Saks selgitas, et tema poolt pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine oli tingitud tema kogenematusest. Kohus leiab, et juhatuse liige ei saa tugineda oma kogenematusele pankrotiavalduse esitamata jätmisel. Olles juhatuse liige, peab isik olema teadlik temale seadusega pandud kohustustest ning ei saa tugineda seaduse mittetundmisele. Seega on tegemist raske juhtimisveaga, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 eraldi ära märkida. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõppeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700 krooni. Antud tasust kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks.
Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu 6 700.- Eesti krooni välja mõista riigilt, millele võlgnik vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. OÜ XX dokumentatsioon anda hoiule võlgniku juhatuse liikmele Andres Saksile (ik xxxx, Maardu)
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.