lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-10683/26

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 31.10.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-10683/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1259
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-06-10683

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Tiit Kollom ja Iko Nõmm

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2007, Tallinn

Tsiviilasi

X X hagi L R vastu 5000 krooni saamiseks Harju Maakohtu 29.05.2007 otsus

Vaidlustatud kohtulahend L R apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 16. oktoober 2007, avalik kohtuistung Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised

Hageja X X (IK xxxxxxxxxxx, x), esindaja adv Anu Sander Kostja L R (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv Mariann Tusti

Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2007 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi 5000 krooni saamiseks rahuldamata. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta hageja kanda Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.08.05.2006 esitas X X hagi L R vastu laenusuhte tuvastamiseks ja laenusuhtest tekkinud kahju 5000 krooni hüvitamiseks.
2.06.05.2005 laenas kostja I S 5000 krooni, mille kohustus tagastama hiljemalt 01.10.2005. 28.09.2005 sõlmisid hageja, kostja ja I S kokkuleppe, kus kostja tunnistab, et tal ei ole piisavalt varalisi vahendeid võlgnevuse tasumiseks. Hageja tasus kostja eest I S le ja viimane võttis täitmise vastu.
3.Kuna hagejal ei olnud plaanitud anda kostjale tagastamatut abi, oli ta teinud toimingu teise isiku kasuks, kes käesoleval ajal võlgneb talle selle summa.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole hagejale võlgu mingit summat. 06.05.2005 võlakirja kohaselt laenas 5000 krooni kostjale I S . Selle raha kulutas hageja, kuna soovis oma sünnipäeva tähistada Karl Friedrichi restoranis ja I. Semjonova poleks hagejale raha laenanud. Kostja tagastas oma võla I S le 28.09.2005. Hageja poolt esitatud kokkulepe on võltsing. Kosja pole niisugust kokkulepet sõlminud ja sellele ka alla kirjutanud. Sama kinnitab enda kohta ka I S . Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
5.Kohus rahuldas hagi ja mõistis välja L R lt X X i kasuks 5000 krooni ning jättis menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda.
6.Selgitamaks, kas 28.09.2005 kokkuleppele on alla kirjutanud kostja ja I S või keegi teine, teostati L R ja I S allkirja ekspertiis. Käekirjaekspertiisi kohaselt on kokkuleppele alla kirjutanud L R ja tõenäoliselt I S . Kuna I S allkiri on suhteliselt väheinformatiivne, ei ole kategoorilise arvamuse andmine võimalik.
7.Kostja 06.05.2005 võlakiri tõendab võla summas 5000 krooni laenamist, kuid ei tõenda võla tasumist. Kostja väide, et võla tasumist tõendab 06.05.2005 võlakiri ja Hansapanga konto väljavõte 01.01.2002–31.10.2005, ei ole asjakohane. Asjaolul, et väljavõtte viimasel lehel on kuupäev 28.09.2005 ja summa 5300 krooni, tõendi tähendust ei oma.
8.Kostja ei ole oma paljasõnalisi väiteid, et 5000 krooni laenas talle I S ning selle raha kulutas hageja, millegagi tõendanud. Ka tunnistaja I S ütles, et hageja ei ole talle kunagi maksnud raha kostja eest.
9.Tõendamist ei leidnud, et kostja oleks hagejale 5000 krooni tagasi maksnud. Hagejal on õigus kostjalt 5000 krooni võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 4 ja § 1041 alusel tagasi saada. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
10.L R palub vaidlustatava otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus oluliselt protsessinorme.
11.Kostja ei ole 28.09.2005 kokkuleppele alla kirjutanud.
12.Kohtu seisukoht tunnistaja I S ütluste suhtes on arusaamatu. I S kinnitas, et 5000 krooni laenas temalt kostja ja viimane on talle ka raha 28.09.2005 tagasi maksnud. Tunnistaja väitis kategooriliselt, et hagejale ta raha laenanud ei ole ja mingit raha temalt ka saanud ei ole. Arusaamatu on, miks kohus leidis, et see tunnistaja väide ei toeta kostja väiteid, mis ei ole sellisel juhul paljasõnalised. Samuti tõendavad kostja väiteid ka pangaväljavõtted. Need tõendid kogumis lükkavad ümber hageja väited.
13.Hagejal ei ole raha kunagi olnud ja kostja on teda rahaliselt toetanud, kuna tegemist on tema surnud sõbranna skisofreeniat põdeva pojaga. Hageja ei ole näidanud, millistest vahenditest ta üldse oleks olnud võimeline kellelegi laenu andma või kellegi võlgu maksma. Kostja esitas tõendid oma maksevõime kohta.
14.Kohus peaks kontrollima hageja tsiviilprotsessiõigusvõimet, kuna tema käitumine kohtuistungil kui ka väljaspool kohtuistungit kostjaga suheldes on äärmiselt agressiivne. Vastustaja seisukoht
15.X X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

2(4)

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

16.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja tõendite puuduliku hindamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
17.Hagiavalduses esile toodud asjaolude kohaselt tasus hageja pooltevahelise kirjaliku kokkuleppe alusel I S le kostja võla 5000 krooni. Hageja leidis, et selle kokkuleppe alusel tekkis poolte vahel laenusuhe. Hageja, tuginedes oma nõudes VÕS § 396 lg-le 2, mille kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.
18.Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt osundatud paragrahv ei ole asjakohane. Nimetatud kokkuleppes ei ole pooled kokku leppinud, et kostja võlgneb hagejale mingi summa ja kostja ei ole võtnud endale kohustust tasuda hagejale 5000 krooni.
19.Ka maakohus ei tuvastanud poolte vahel laenusuhte olemasolu, kuid leidis, et hagejal on õigus kostjalt 5000 krooni tagasi saada. VÕS § 78 lg 4 ja § 1041 alusel. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
20.VÕS § 78 lg 4 kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Vastavalt VÕS §-le 1041 võib isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Tsiviilkolleegiumi arvates käesoleval juhul nimetatud säte kohaldamisele ei kuulu. Hageja ja kostja olid raha maksmise kohta sõlminud kirjaliku kokkuleppe. Seega ka juhul kui hageja oleks tasunud selle kokkuleppe alusel kostja võla I S le, ei saaks seda lugeda tehtuks ilma õigusliku aluseta. Kokkuleppest aga ei tulene kostjale raha tagasimaksmise kohustust. Seejuures ei ole oluline, mis põhjusel soovib üks isik täita teise isiku kohustuse selle eest tasu saamata. Käesolevas asjas on kostja väitnud, et ta laenas raha tegelikult X X i jaoks, et viimane saaks restoranis tähistada oma sünnipäeva. Seda väidet ei ole hageja ümber lükanud ega andnud mingit muud seletust raha laenamise vajadusele ning oma soovile see raha ise I S le tagasi maksta.
21.Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendamist ei leidnud ka raha üleandmine hageja poolt I S le. Selle asjaolu hindamisel tugines kohus üksnes I S allkirjale kirjalikul kokkuleppel, milles viimane kinnitab, et on X X ilt saanud kätte 5000 krooni. Ekspert ei andnud arvamust kategoorilises vormis, vaid üksnes möönis, et tõenäoliselt on allkiri kirjutatud I S poolt. Kolleegium leiab, et sellisel juhul ei saa tugineda ainult allkirjale, vaid raha üleandmist peavad kinnitama ka muud tõendid. Maakohus on teised tõendid alusetult kõrvale jätnud ja pole neile mingit hinnangut andnud. Käesolevas vaidluses ei ole I S huvitatud isikuks, tegemist on erapooletu tunnistajaga, mistõttu on tema vande all antud ütlused kaalukaks tõendiks. I S ütluste kohaselt ei ole ta sellisele kirjalikule kokkuleppele alla kirjutanud. Kostja maksis talle 28.09.2005 sularahas tagasi 5000 krooni ja hageja ei ole talle kunagi maksnud raha kostja eest (tl 145). Tunnistaja ütlusi kinnitab kaudselt ka kostja pangakonto väljavõte, millest nähtub, et kostja on 28.09.2005 välja võtnud oma kontolt 5300 krooni sularaha (tl 153).

3(4)

22.Eeltoodu alusel jõudis kolleegium järeldusele, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ega tõendatud ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
23.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kolleegium seoses hagi rahuldamata jätmisega nii esimese kui teise astme kohtukulud hageja kanda.

Tiit Kollom

Gaida Kivinurm

Iko Nõmm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja