Tsiviilasi nr.2-07-25196
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-25196
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi K. O. , G. K. ja P. H. vastu õppelaenulepingu järgse võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hageja : Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) Hageja volitatud esindaja : Maarja-Liisa Masing Kostja : K. O. Kostja : G. K.
Kuna kostjad ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostjate kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Juhindudes TsÜS §5 ja §6 ning VÕS §76, §94 lg.1, §101 lg.1 pp.1,3,6, §141 p.1, §145 lg.1 ja §396 lg.1 ning HaS §36-2 lg.2 ja3 ning TsMS §162, §165 lg.3, §173, §179, §407, §415, §420, §§434-§436, §442,§444, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada Eesti Vabariigi hagi K. O. , G. K. , ja P. H. vastu täies ulatuses.
Välja mõista K. O. (is.kood xxxxxxxxxxx), G. K. (is.kood xxxxxxxxxxx) ja
(is.kood xxxxxxxxxxx) solidaarselt : õppelaenulepingu järgne võlgnevus seisuga 06.07.2007.a. summas kaheksateist tuhat viissada viiskümmend kaheksa (18 558) krooni 88 Eesti Vabariigi (esindaja EV Teadus- ja Haridusministeerium; reg.kood 70000740; asuk. 50088; Tartu linn, Munga tn.18; a/k xxxxxxxxxxxxxx Ühispank) kasuks. Menetluskulud jätta täies mahus kostjate kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (31.10.2007.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2
Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud AS SEB Ühispanga ja kostja K. O. vahel 22.10.2002.a. sõlmitud õppelaenulepingu nr.xxxxxxxxxx alusel laenas pank K.O 15 000 krooni, laenuintressiga 5% aastas /tl.4/. Lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise, juhul, kui K.O ei täida maksekohustusi, tagasid käenduslepingu(te)ga G. K. ja P. H. /tl.27,31/. Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et kostja K.O eksmatrikuleeriti Valgamaa Kutseõppekeskusest ning K.O tekkis kohustus saadud õppelaen tagastada. Vaatamata panga korduvatele meeldetuletustele, pretensioonidele ja -hoiatustele, ei täitnud ei laenusaaja ega käendajad laenulepingust tulenevaid kohustusi. Haridusministeerium, Eesti Vabariigi esindajana ja õppelaenu tasumise tagajana, tasus kostjate võlgnetava summa (15 581,15 krooni) AS-ile SEB Ühispank; omandades seega nõudeõiguse kostjate vastu.
2 (4)
Hageja esindaja kinnitab, et seisuga 06.07.2007.a. moodustab laenulepingujärgne võlgnevus 18 558,88 krooni (laenuvõlg), millise summa palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista. Menetluse käik 24.09.2007.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.52-54/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjatele edasiandmisega 26.09.2007.a. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjatele kättetoimetatuks. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) §5 sätestavad, et tsiviilõigused ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 6 sätestab, et tsiviilõigused ja –kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need seaduse järgi ei ole isikuga lahutamatult seotud; õigusjärgluse aluseks on tehing, seadus või muu õigusakt. Asja materjalide ja poolte poolt avaldatuga on tõendatud, et AS SEB Ühispank ja kostja K.O vahel 22.10.2002.a. sõlmitud õppelaenulepingu nr.xxxxxxxxxx alusel laenas pank S.O 15 000 krooni, laenuintressiga 5% aastas /tl.22-23/. Lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise, juhul, kui K.O ei täida maksekohustusi, tagasid käenduslepingu(te)ga G. K. ja P. H. /tl.27,31/. Seega eksisteerib poolte vahel laenu- ja käenduslepingutest tekkinud õigussuhe (kohustus). Materiaalõiguslik regulatsioon VÕS §396 lg.1 sätestab laenusaaja kohustuse laenuandjale tagasi maksta sama rahasumma. VÕS §94 lg.1 annab laenuandjale õiguse võtta rahalise laenu puhul protsente (intressi). Laenulepingu pooled on lepingu punktis 8 /tl.23/ kokku leppinud 5% (tagastamata laenu summalt aastas) suuruses intressimääras.
3 (4)
VÕS §141 p 1 annab õiguse tagada kohustuse täitmine käendusega. VÕS §145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjad G. K. ja P. H. on käenduslepingutega taganud õppelaenulepingust tulenevad K. O. kohustused. Kostjad ei täinud õppelaenulepingust ja käenduslepingutest tulenevaid maksekohustusi panga ees. Seega on kostjad kohustust rikkunud. VÕS §101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega tekkis laenusandjal õigus nõuda laenusaajalt ja käendajatelt kohustuse täitmist. “Eesti Vabariigi haridusseaduse” §36-2 lg.1 sätestab, et kui riik on täitnud õppelaenu saaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Hageja poolt kohtule esitatud materjalidega on tõendatud, et Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Vabariigi esindajana ja õppelaenu tasumise tagajana, tasus kostjate võlgnetava summa (15 581,15 krooni) AS-ile SEB Ühispank. HaS §36-2 lg.3 sätestab riigi õiguse nõuda laenusaajalt (ja käendajatelt) intressi 5% aastas arvutatuna krediidiasutusele tasutud summalt. Siit johtuvalt on hageja õigustatud nõudma laenusaajalt ja käendajatelt nii krediidiasutusele makstud laenulepingujärgse võlgnevuse kui ka sellelt summalt arvestatud intressi solidaarset tasumist. Seisuga 06.07.2007.a. moodustab laenulepingujärgne võlgnevus 18 558,88 krooni (laenuvõlg), millise summa palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista. Seega tuleb kostjatelt K. O. , G. K. ja P. H. solidaarselt välja mõista õppelaenulepingu järgne võlgnevus (laenuvõlg) seisuga 16.07.2007.a. summas 18 558,88 krooni, hageja kasuks. Menetluskulud Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda ning kulude väljamõistmise, sealhulgas ka riigi kasuks, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
A.Kaldma kohtunik 31.10.2007.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.