Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja nõue ja põhjendused AS Espak ja Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) sõlmisid 28.05.2002 lepingu nr HL 21997, mille alusel ostis viimane hagejalt ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale. Lepingu p 9 järgi kohustus Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) tasuma kauba eest esitatud arvete alusel arves märgitud kuupäeval. Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) võttis kaubad vastu pretensioonideta. Maksmisega viivitamise korral kohustus ta maksma hagejale viivist 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest kooskõlas lepingu p-ga 9. Seisuga 25.10.2004 võlgnes Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) hagejale kaupade eest 204 640,85 krooni ning viiviseid 159 228,25 krooni. Hageja ja Galina Karpova sõlmisid käenduslepingu, mille järgi pidi Galina Karpova vastutama solidaarselt Lasnamäe Elamukeskus AS-iga viimase kohustuse täitmise eest hageja ees. Vaatamata meeldetuletustele ei ole kohustust täidetud. Viivis on esitatud lepingu p 9 alusel 14 päeva möödudes maksetähtajast kuni hagi esitamiseni

2(10)

Hageja ja Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) vahel sõlmitud müügilepingu p 8 järgi ei ole hageja esitanud volitatud isikute nimekirja, seega sai kaupa vastu võtta ainult juhatuse liige või mõni teine isik volikirja alusel. Lepingu p 11 järgi läheb kauba omand üle ostjale kauba eest täieliku tasumise momendist ja seega ei saanud hageja kaupa välja anda kellelegi teisele kui lepingupartnerile ning vastuvõtmata ja maksmata kauba omand ei ole üle läinud või kuulub müüjale. Lepingu p 7 järgi pidi ostja võtma kauba vastu ettenähtud korras müüja laos või kauba saabumisel objektile. Kuna Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) ei ole kaupa vastu võtnud, ei ole müüja seda ka Lasnamäe Elamukeskus AS-ile (pankrotis) üle andnud ja puudub alus nõuda tasu väljastamata kauba eest. Hageja raamatupidaja koostatud dokument võla kohta ei anna õiget ülevaadet, sest raamatupidajal ei ole ülevaadet kauba kättesaamise kohta ning õigust teha väljamakseid esitatud arvete alusel juhatuse liikme nõusolekuta. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Galina Karpovalt AS-i Espak kasuks välja põhivõla 76 679,60 krooni ja viivised 90 448,62 krooni, kokku 167 128,22 krooni. Kohus mõistis Galina Karpovalt AS-i Espak kasuks välja riigilõivu katteks 9 180 krooni ja õigusabikulude katteks 8 356,42 krooni. Kohus mõistis AS-ilt Espak Galina Karpova kasuks välja õigusabikulude katteks 7 395 krooni. Seoses Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) pankrotistumisega 13.12.2004 (otsus 2/2279818/04), jäi nõue Lasnamäe Elamukeskus AS-i (pankrotis) vastu läbi vaatamata 11.01.2005 sõltumata sellest, et viimane tunnistas hagi. AS Espak ja Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) sõlmisid 28.05.2002 lepingu nr HL 21997, mille alusel müüs hageja viimasele kaupa, Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) poolt kirjutas lepingule alla juhatuse liige A.K, kes oli Galina Karpova abikaasa. AS Espak ja Galina Karpova sõlmisid 06.11.2003 käenduslepingu AS-i Espak ja Lasnamäe Elamukeskus AS-i (pankrotis) vahel sõlmitud lepingust nr HL 21997 ja lisadest tulenevate Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) kohustuste kohase täitmise tagamiseks, käendaja vastutus ei olnud rahaliselt määratletud. Galina Karpova oli käenduslepingu sõlmimise ajal Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) nõukogu liige (protokoll 04.04.05). Eeltoodud asjaolude üle vaidlust ei ole. Nõukogu on aktsiaseltsi üks juhtimisorganitest, vastavalt ÄS §-le 316 planeerib nõukogu aktsiaseltsi tegevust ja korraldab juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikme tegevus on seotud äriühingu majandustegevuse ja seltsi majanduslike huvidega, mistõttu ei ole Galina Karpova VÕS § 34 mõttes tarbija käenduslepingu järgi seltsi kohustuste täitmise tagajana. 06.11.2003 käendusleping ei ole VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäendusleping ning see ei ole § 143 lg 2 järgi tühine seetõttu, et selles ei määratletud Galina Karpova vastutust rahalises summas. Kostja viitas, et käendusleping sõlmiti rasketel asjaoludel, kuid vaidlus puudus, et leping oleks tühistatud teisele poolel tehtud avaldusega kooskõlas TsÜS § 90 lg-ga 1 ja 98 lg-ga 1, mistõttu puudub vajadus anda hinnang tõenditele kostja abikaasa tervisliku seisundi kohta. Poolte vahel on kehtiv käendusleping. VÕS § 149 lg 2 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise ning sellest tulenevalt tuleb kontrollida, kas käendaja vastutuse eelduseks olevad asjaolud on 28.05.2002 lepingust tulenevalt saabunud. Käendajale ei ole otseselt siduv asjaolu, et võlgnik hagi tunnistas. Pooled märkisid käenduslepingus, et leping nr HL 21997 on

3(10)

hankeleping, seega on sisuliselt tegemist müügilepinguga VÕS § 208 tähenduses, selle üle vaidlus puudus. Lepingu HL 21997 p 9 järgi peab ostja tasuma kaupade eest müüja esitatud ning koondarvel näidatud maksetähtajal, mis on 14 päeva. Kostja väide, et kaupade omand kostjale üle ei läinud, ei oma kaalu, sest omandivaidlust ei tõstatatud. Hageja esitas võlaõigusliku nõude. Käendaja ei vabane vastutusest sõltuvalt sellest, kas ostjal tekkis omand kaubale või mitte. Kaalu omab vaid asjaolu, kas Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) sai müüjalt kauba ning kas saadud kauba eest on tasutud. Müügilepingu p 7 järgi on ostja kohustatud kauba vastu võtma müüja laos või kaupade saabumisel objektile ning tasuma lepingu p 9 järgi. Seega tuleneb lepingust maksekohustuse täitmine saadud kauba eest, mille eest kohustub müüja esitama arve ostjale. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et lepingu p-st 8 tulenevalt sai kaupa vastu võtta üksnes Lasnamäe Elamukeskuse AS (pankrotis) juhatuse liige või muu isik volikirja alusel, hageja sellist volikirja kohtule ei esitanud ja vastuvõtmata ja maksmata kauba omand ei läinud üle ning kuulub müüjale. Lepingu p 8 järgi esitab ostja müüjale volitatud isikute nimekirja, mis peab sisaldama volitatud isiku nime, isikukoodi ja allkirja näidist ning volikirja esitamisega delegeerib ostja nendele isikutele müüjalt kaupade tellimise vastuvõtmise ja sellega seotud dokumentide allakirjamise õiguse kuni kirjaliku tühistamiseni. Seega ei seostu lepingu p-s 8 sätestatu kauba vastuvõtmisega ostja poolt, vaid kauba tellimisõigusega ehk sellega, kellel on volitus hagejalt kaupa tellida. Kostja väitis, et ostja ei saanud kaupa hageja poolt kohtule esitatud arvete nr 1207616 summas 47 262,15 krooni, nr 0202787 summas 55 800,70 krooni, nr 0307154 summas 26 039 krooni järgi. Märgitud arvetel kajastuvad arvete väljastanud isikute allkirjad, tasumisele kuuluvad summad, kaup, kuid ei nähtu, et ostja arvetel märgitud kaupa üldse sai, ehkki arvetel on koht, kuhu märkida kauba kättesaanud isiku andmed ja allkiri. Hageja ei tõendanud, et nende arvete alusel ostja müügilepingu p 7 järgi kauba kätte sai ja vastu võttis. Eeltoodu alusel ei olnud ostjal kohustust saamata jäänud kauba eest lepingu p 7 ja 9 ning VÕS § 208 lg 1 järgi tasuda. Asjaolu, et võlgnik tunnistas hagi menetluses, kus hagi jäeti läbi vaatamata võlgniku pankrotistumise tõttu, või et muus menetluses kinnitati hageja ja ostja kui võlgniku vahel kompromiss, ei tähenda, et käendaja ei saaks vaidlustada asjaolu, mis võib olla tema vastutusest vabastamise aluseks. Eeltoodu alusel on hageja nõue arvete nr 1207616 summas 47 262,15 krooni, nr 0202787 summas 55 800,70 krooni, nr 0307154 summas 26 039 krooni tasumiseks tõendamata ja puudub alus kostjalt kui käendajalt nõuda kohustuse täitmist. Kostja tunnistas, et arve nr 1207533 summas 96 084 krooni järgi sai ostja (V. K kaudu) kauba kätte (arve lk 46 ja kostja täpsustatud vastuväide). Kostja märkis, et selle kauba eest tegi hageja miinusarved nr 1207038 6895,20 krooni, nr 0303046 985,30 krooni, nr 0303486 977,10 krooni, nr 03037948 1227,20 krooni ja nr 0406467 8280 krooni ning et kauba eest tasus kostja sularahas 20 000 krooni vastavalt order-kviitungile 775 ja 07.05.2004 pangaülekandega 20 000 krooni. Kostja märkis, et hageja esitas 15.01.2004 arve nr 1 summas 37 839,78 krooni, mis on tasutud ja mille kohta esitasid pooled pangkonto väljavõtted (lk 56, 57, 114-115). Kostja arvates ei ole ostja 15.01.2004 ettemaksu arve nr 1 järgi kaupa saanud ning seega tasus ostja läbi arve nr 1 tasumise ka arve nr 1207533 summas 96 084 krooni. Ka hageja esitas kohtule ülalmärgitud miinusarved. Kostja tõendas sularaha 20 000 krooni ning panga kaudu 20 000 krooni tasumist (lk 47,49, 50-53, lk 112,113). Hageja ei nõustunud kostja seisukohtadega (lk 121) ent põhjendas neid üksnes võlgniku poolt nõude tunnustamisega, kuid ühelegi eelmärgitud kostja väitele sisulisi vastuväiteid ega tõendeid ei esitanud. Seega kostja tõendas, et arve nr 1207533 alusel summas 96 084 krooni saadud kauba eest tasuti kokku 96 224,58 krooni, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda käendajalt arve 1207533 summas 96 084 krooni tasumist müügilepingu ja käenduslepingu järgi, sest kohustus on

4(10)

täidetud. Hageja esitas kohtule arve nr 0807295 summas 76 679,60 krooni (lk 55), mille alusel sai ostja kauba kätte, mida kinnitab allkiri arvel. Kostja arvele ega saadud kaubale vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei tõendanud, et ostja kauba eest tasus. Seega rikkus ostja müügilepingust tulenevat tasumise kohustust ning hageja nõue 76 679,60 krooni ulatuses käendaja vastu on põhjendatud ja tõendatud. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlg 76 679,60 krooni. Kohus ei arvestanud kostja kohtukõnes esitatud vastuväidet märgitud arve osas, sest sellist vastuväidet eelmenetluses ega sisulise arutamise käigus esile ei toodud. Lepingu p 9 sätestas, et arve tasumisega viivitamise korral on ostjal kohustus maksta viivist 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest, maksetähtaeg oli vastaval arvel näidatud tähtaeg, mis oli 14 päeva. Hageja arvestas viivist arvete nr 1207533, nr 1207616, nr 0202787, nr 0307154 tasumisega viivitamise eest. Arve nr 0807295 summas 76 679,60 krooni tasumata jätmise eest hageja viivist ei nõudnud. Kuivõrd nõue arvete nr 1207616, nr 0202787, nr 0307154 tasumiseks jäi rahuldamata, ei ole põhjendatud ka viivisenõue nende arvete tasumata jätmise/viivitamise eest. Kostja kinnitas arve nr 1207533 alusel 96 084 krooni ulatuses kauba saamist ning selle eest erineval viisil ja erinevatel aegadel tasumist. Kostja vaidles hagile vastu, kuid ei esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et arve tasumise aeg oli 13.01.2003. Kuna kostja sisulise arutamise käigus viivise arvestusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud, on põhjendatud hageja viivisenõue arve nr 1207533 tasumisega viivitamise eest hagetavas ulatuses 90 448,62 krooni. Kohtukõnes tõstatatud viivise vastuväidet ei arvestanud kohus vastavalt TsMS § 402 lg-le 2. Kostja väide, et tema varanduslik olukord ei võimalda võlga maksta, on tõendamata ega ole iseenesest hagi rahuldamata jätmise aluseks. Asjaolu, kuidas arved vormistati, kuidas ja kelle poolt võlaarvestus tehti, ei tekita pooltele vastavalt TsÜS §-st 5 tsiviilõiguslikke kohustusi ja õigusi ja need väited ei oma vaidluses kaalu. AS-i Espak apellatsioonkaebuse põhjendused AS Espak palus apellatsioonkaebuses otsuse osaliselt tühistada ning teha uue otsuse, millega mõista Galina Karpovalt täiendavalt välja võlgnevus 197 881,48 krooni (põhivõlg 129 101,85 krooni ja viivised 68 779,63 krooni) 29.12.2002 arve nr 1207616 summas 47 262,15 krooni, 11.02.2003 arve nr 0202787 summas 55 800,70 krooni ja 27.03.2003 arve nr 0307154 summas 26 029 krooni alusel. Kauba kättesaamise kohta allkirja puudumisest iseenesest ei tulene, et põhivõlgnik arvetel märgitud kaupa ei saanud ja võlgnevust ainuüksi seetõttu ei ole. Allkirja märkimine kauba eest väljastatavale arvele ei ole poolte 28.05.2002 lepingu nr HL 21997 kohaselt seatud pooltele kohustuslikuks. Allkirjakoha olemasolu AS-i Espak standardsel arveplangil ei oma võlgnevuse olemasolu või puudumise otsustamisel määravat tähendust. Võlgnik nimetatud arveid ega vastavaid nõudeid ei vaidlustanud. Lepingu kohaselt ei ole kauba eest tasumise kohustuse tekkimine ega täitmine seatud otsesesse ega kaudsesse sõltuvusse kauba kättesaamisest või mittekättesaamisest. Sellist tingimust leping ega kohtu kohaldatud VÕS § 208 lg 1 ei sätesta. Kauba valduse üleandmine ostjalt müüjale omaks tähtsust asjaõiguslikus omandivaidluses. Põhivõlgnik arvetel märgitud kauba mittesaamist ei väitnud, vaid tunnistas võlgnevust. Lepingu p 9 kohaselt tekkis kauba eest tasumise kohustus arvel näidatud maksetähtajal. Lepingu p 7 (vastutus) ei reguleeri kauba eest tasumise küsimusi, vaid üksnes ostja kohustusi kaupade

5(10)

vastuvõtmisel ja nende puudustest teatamisel, mistõttu on meelevaldne kohtu järeldus, et nimetatud punktide alusel ei olnud ostjal kohustust väidetavalt saamata jäänud kauba eest tasuda. Need ega muud lepingu punktid ei võimalda järeldada, et kaup jäi ostjale kätte toimetamata. Müüja kohustused kättetoimetamisel ega kauba hinna tasumise küsimus ei kuulu lepingu p 7 reguleerimise esemesse. Olgugi, et käendajal on õigus esitada solidaarvõlgnikuna nõudele oma vastuväited, ei tulene sellest, et kohus võib jätta asja otsustamisel ainuüksi seetõttu arvestamata kõik tsiviilasjas eelnevalt kogutud tõendid, sh põhivõlgniku poolt hagi tunnistamise ja vastustaja omaksvõtu suurema võlgnevuse suhtes. Kohus pidi hindama kõiki kogutud tõendeid ja olulisi asjaolusid. Käendaja poolt paljasõnaliste vastuväidete esitamine kauba väidetava mittekättesaamise kohta ei lükka ümber põhivõlgniku võla tunnistamist ja muid tõendeid. Kostja 22.11.2004 vastuse kohaselt võlgneb põhivõlgnik hagejale põhivõlana 128 691,27 krooni, kooskõlas põhivõlgniku raamatupidaja V. L allkirjastatud väljatrükiga põhivõlgnevuse kohta seisuga 01.06.2004. Põhivõlgnik arveid kui põhjendamatuid, sh kauba mittesaamise motiivil, ei vaidlustanud, vaid kajastas arveid oma raamatupidamises. Põhivõlgnik tunnistas 22.11.2004 vastuses hagi. Seega tunnistas põhivõlgnik hagis esitatud asjaolusid, mh võlgnevuse olemasolu hageja ees, sh kohtu poolt rahuldamata jäänud osas. Adekvaatset teavet selle kohta, kas võlgnevus esineb või mitte, valdab eeskätt põhivõlgniku juhatus, mitte käendaja. Nimetatud võla omaksvõtt on asjas olulise tähtsusega ja kohus oleks pidanud seda kostja vastuväidetele hinnangu andmisel arvestama. AS Lasnamäe Elamukeskus ajutise pankrotihalduri Ingrid Proosi 18.11.2004 kirjast hagejale nähtub, et kostja võlg hageja ees on 204 640,85 krooni. Samas summas esitas ka hageja hagi kohtule. Harju Maakohtu 24.04.2006 määruse tsiviilasjas nr 2-05-2355 põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et Lasnamäe Elamukeskus AS-i (pankrotis) pankrotihaldur esitas taotluse ja materjalid tutvumiseks pankrotitoimkonnale ja taotles toimkonna nõusolekut nõude tunnustamiseks. Pankrotitoimkond otsustas 10.04.2006 koosolekul ühehäälselt 08.03.2006 AS-i Espak ettepanekuga nõustuda ja lubas pankrotihalduril tunnustada AS-i Espak nõuet Lasnamäe Elamukeskus AS-i (pankrotis) pankrotimenetluses summas 379 832,20 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Galina Karpova ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Galina Karpova apellatsioonkaebuse põhjendused Galina Karpova palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, hindas ekslikult tõendeid ja rikkus protsessiõigusnorme. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et hagiavalduses ei loetletud arveid ja võlgnevuse ja viivise nõuet erinevate arvete alusel. Arvetele viidati lisades, kuid võlgnevus ei ole selge, see on põhjendamatu ning põhistamata. Kohus eksis põhjendustes, et kostja ei ole sisulise arutamise käigus viivise arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud ning seega on põhjendatud viivisenõue arve nr 1207533 alusel hagetavas ulatuses 90 448,62 krooni. Vastuses hagiavaldusele pööras kostja tähelepanu asjaolule, et 25.10.2004 arvel nr 57 (t lk 14) märgitud arvete numbrid ja summad ei ole kooskõlas 25.10.2004

6(10)

koostatud dokumendiga (t lk 13). Eelistungil palus kostja hagejal selgitada, miks on 25.10.2004 arves nr 57 kajastatud 23.12.2002 arvel nr 1207533 summaks 93 923,80 krooni; miks on allkirjastamata dokumendis sama arve summaks 96 084 krooni; miks hageja arvestas viivist 30.12.2002 arve summalt 93 923,80 krooni, kuna sellisel juhul arvestatakse viivist ka käibemaksult ning miks hageja ei ole maha arvestanud hageja 23.12.2002 krediitarve nr 1207038 summat 6 895,20 krooni. Kuna hageja viivise arvestamise asjaolusid selgitada ei osanud, kohustas kohus hagejat täpsustama haginõuet viivise osas. Hageja kohtule viivise arvestamise osas arvestust ja põhjendatud seisukohta ei esitanud. Kohus nõustus, et arve nr 1207533 eest tasuti krediitarvega, sularahas ja pangaülekande kaudu, kuid jättis analüüsimata viivisesumma 90 448,62 krooni tekkimise aluse. Kui arve maksti 26.10.2004, siis viivise päevi 14.01.2003-25.10.2004 on 650, mitte 642, nagu näidati 25.10.2004 arvel nr 57, mille allkirjastas S. T, kes ei olnud juhatuse liige. Sel juhul tuleks viivist arvestada 30.12.2002 arve nr 1207533 summast ilma käibemaksuta, mis on 81 472,12 krooni. Koos käibemaksuga on arve summa 96 084 krooni. Kohus jättis põhjendamata, miks ta nõustus summalt 93 923,80 krooni viivise arvestamisega. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja märkis vastuses hagiavaldusele, et allkirjastamata 25.10.2004 dokumendil „Deebitorid“ on maksmata summa suuruseks 204 640,85 krooni. Sama dokumendi viimases reas märgiti 18.08.2004 arve nr 807295 tähtajaks 12.03.2004, mis on ilmselt eksitav. Arvel (t lk 55) andis kauba vastuvõtu osas allkirja P, kelle kohta puudub põhivõlgnikul ja kostjal igasugune informatsioon. Hageja põhivõlgniku raamatupidamisele nimetatud arvet ei esitanud (t lk 30). Kostja pööras nimetatud asjaolule tähelepanu (t lk 101). Hageja ei esitanud kohtule volitatud isikute nimekirja, seega sai kaupa vastu võtta ainult põhivõlgniku juhatuse liige või mõni teine isik volikirja alusel. Kostja esitas taotluse võtta tsiviilasja nr 2-05-2355 materjalid käesoleva asja juurde, kuna seal asuvad arved ja põhivõlgniku juhatuse liikme A.Ki allkirjastatud volikiri ekspediitor V. K kaupade vastuvõtu osas, kehtivusajaga 31.12.2002. Rohkem volikirju hageja, kostja ega põhivõlgnik kohtule ei esitanud. Kohus taotlust ei rahuldanud, kuna ekspediitori volikirja osas vaidlus puudub. Kuna hageja esitas kohtule 18.08.2004 arve nr 0807295 ajal, mil põhivõlgniku ainuke juhatuse liige oli surnud, toimus äriühingu likvideerimine ning kauba vastuvõtu osas on allkirja kirjutanud P, siis on tegemist eksitusega. Eesmärgiga, et kohus võtaks antud arve osas seisukoha, esitas kostja 16.03.2007 taotluse (t lk 123, 131) ekspediitor V.K ülekuulamiseks tunnistajana. Kohus taotlust ei rahuldanud, kohtuistungi protokollis märgiti, et taotluses ei ole märgitud, milliseid vastuväiteid ja fakte tahetakse kinnitada. Taotluse kohaselt teab tunnistaja asjaolusid vastuvõetud kaupade ja vastuvõtjate isikute ringi osas. Lisaks selgitati kohtuistungil tunnistaja ülekuulamise vajadust. Kohus jättis tähelepanuta 28.05.2002 lepingu nr HL 21997 p-s 8 kokkulepitu, mille kohaselt esitab ostja müüjale volitatud isikute nimekirja, mis peab sisaldama volitatud isiku nime, isikukoodi ja allkirjanäidist. Põhivõlgnik (ostja) esitas volikirja ainult ekspediitor V. K nimele. Seega mõistis kohus välja 76 679,60 krooni 18.08.32004 arve nr 0807295 osas, mida põhivõlgnikule ei esitatud ning milles märgitud kauba võttis vastu isik, kellel puudus sellekohane volikiri. Kohus ei pööranud tähelepanu 25.10.2004 dokumendis „Deebitorid“ märgitule, et 18.08.2004 arve nr 0807295 on maksmise osas märgitud 2 160 krooni, seega ei ole hageja kohtu poolt väljamõistetud võlgnevust nõudnud. Kohtu seisukoht, et vastuväiteid ei ole eelmenetluse ja sisulise arutamise käigus esile toodud, on ekslik.

7(10)

Vastus apellatsioonkaebusele AS Espak ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotamise osas tühistada ja ringkonnakohtu otsusega hagi rahuldada. AS Espak apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Galina Karpova apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ja Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) vahel oli sõlmitud 28.05.2002 leping HL 21997, milles lepiti kokku, millistel tingimustel hageja müüb kostjale kaupa ja kuidas toimub kauba eest tasumine. Seega oli tegemist raamlepinguga, kus olid kokkulepitud tulevikus sõlmitavate müügilepingute tingimused. Müügilepingud, millest tuleneva tasumise kohustuse täitmist hageja nõuab, on sõlmitud pärast 01.07.2002. Maakohus on õigesti kohaldanud hageja ja Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) vahelisele suhtele VÕS müügilepingut reguleerivaid sätteid. 06.11.2003 on hageja ja kostja sõlminud käenduslepingu, millega kostja käendas lepingust HL 21997 ja selle lisadest tulenevaid Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) kohustusi. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Maakohus on tuvastanud, et tegemist ei olnud tarbijakäenduslepinguga, kuna kostja oli lepingu sõlmimise ajal Lasnamäe Elamukeskus AS-i (pankrotis) nõukogu liige. Seda maakohtu järeldust ei ole pooled apellatsioonkaebustes vaidlustanud ja TsMS § 651 lg 1 järgi kolleegium selles osas maakohtu otsust ei kontrolli. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. VÕS § 149 järgi võib käendaja esitada võlausaldajale kõik vastuväited, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise ja käendajal on õigus esitada need vastuväited ka siis, kui põhivõlgnik on neist loobunud. Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole tõendatud müüdud kauba üleandmine põhivõlgnikule, mistõttu ei ole põhivõlgniku maksekohustus saabunud. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle asja ja tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale ning ostja kohustub müüdud asja vastu võtma ja selle eest tasuma. Lepingu HL 21997 p 9 järgi peab ostja tasuma müüja esitatud ning koondarvel näidatud maksetähtajal, milleks on 14 päeva. Vaidluse lahendamiseks tuli tuvastada, kas põhivõlgnik on kätte saanud kauba ning kas ta on selle eest tasunud. Hageja väidete kohaselt jättis Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) tasumata 23.12.2002 arve nr 1207533 summas 96 084 krooni maksetähtajaga 13.01.2003, 20.01.2003 arve nr 1207616 summas 47 262,15 krooni maksetähtajaga 04.05.2003, 21.05.2003 arve nr 0202787 summas 55 800,70 krooni maksetähtajaga 04.06.2003, arve 21.05.2003 nr 0307154 summas 26 039 krooni maksetähtajaga 04.06.2003 ja 12.03.2004 arve nr 087259 summas 75 679,60 maksetähtajaga 12.03.2004 krooni. Kostja on tunnistanud 23.12 2002 arvel nr 1207533 summas 96 084 krooni näidatud kauba kättesaamist põhivõlgniku poolt. Vaidlus on ülejäänud müüdud kauba osas. Hageja ja Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) ei ole kokku leppinud, et igakordselt peab kauba üleandmine toimuma allkirja vastu. Lepingus HL 21997 p-s 8 on kokku lepitud, kes võib kaupa tellida, kuid sellest ei tulene, et kauba vastuvõtmine võiks toimuda ainult volitatud isikute poolt. Lepingu p 6 järgi veab ostja kauba välja oma transpordiga, kui ei ole teisiti kokku lepitud. Hageja selgituse kohaselt müüdi enamus kaupa viisil, kus põhivõlgnikule toimetas selle kohale kauba tootja ja hageja oli ainult vahendaja, kes korraldas kauba müüki ja esitas arve. Vahetult kaup hageja laos ei olnud. Kõigil arvetel on märgitud, et hageja töötaja on kauba

8(10)

väljastanud, kuid arvetel nr 1207616, nr 0202787 21 ja nr 0307154 puuduvad allkirjad kauba kättesaamise kohta. Pooled selgitasid kohtule, et arved on saadetud enamuses kostjale postiga ja hageja selgituse kohaselt saadeti kaup tihti otse tootjalt kostja objektile, mistõttu ei saanudki hageja võtta allkirja arvele kauba kättetoimetamise kohta. Kolleegium leiab, et kauba kättesaamist põhivõlgniku poolt on võimalik tuvastada ka teistele tõenditele tuginedes. Enne pankroti väljakuulutamist kostjana menetluses osalenud Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) on nõuet tunnustanud, kuid tulenevalt VÕS § 149 lg-st 1 ei ole see siduv käendajale. Kostja on esitanud koos vastusega Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) pearaamatupidaja V. Lebedeva poolt allakirjutatud õiendi põhivõlgniku võlgnevuse kohta hagejale (lk 30). Esitatud tõendist tuleneb, et enne käesoleva hagi esitamist on põhivõlgnik võlgnevust hagejale summas 128 961,27 krooni tunnistanud. Kostja ei ole väitnud, et raamatupidaja poolt allkirjastatud tõend ei vasta tegelikkusele. Kolleegiumi arvates saab eeltoodud tõendist järeldada, et Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) on hageja poolt arvete nr 1207616, nr 020278721 ja nr 0307154 alusel müüdud kauba kätte saanud ja ta on tunnistanud kohustust selle eest tasuda. Arve nr 087259 12.03.2004 summas 75 679,60 alusel saadud kauba on vastu võtnud P. Hageja on pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks esitatud hagis väitnud, et arvel näidatud avatäited on paigaldatud AS Koduaken poolt põhivõlgniku objektile Tööstuse t 46. Maakohus on lugenud arve alusel kauba kättesaaduks, kuna põhivõlgnik ega ka kostja ei ole selle arve osas vastuväiteid esitanud. Õige on, et kostja ei ole vastuses hagiavaldusele väitnud, et kauba vastu võtnud isik P on talle tundmatu või et kaupa poleks x objektile viidud. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kaup on kätte saadud. Apellatsioonkaebuses on kostja esmakordselt esitanud väite, mille kohaselt on kauba vastu võtnud P tundmatu isik. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et apellatsioonkaebuses uue tõendi või asjaolu esitamist peab pool oma kaebuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool selle esitamist ei põhjenda ega põhista, jätab ringkonnakohus uue asjaolu tähelepanuta. Kostja uue asjaolu esitamist apellatsioonkaebuses põhjendanud ei ole. Seega tuleb jätta vastuväide tähelepanuta. Maakohtu järeldus, et kauba kättesaamine on tõendatud Pi allkirjaga, on vastavuses esitatud arve ja poolte väidetega. Kostja on rõhutanud, et hageja arvete ja esitatud teiste dokumentide kuupäevad on erinevad. Vaidlusalusele arvele nr 0807295 on märgitud kuupäevaks 12.03.2004 (lk 55) ja hageja poolt esitatud deebitoride arvestuses 18.08.2004. Kolleegium leiab, et õige on arvel olev kuupäev 12.03.2004, kuna selle kuupäevaga on näidatud ka maksekohustuse tekkimine. Saadud kauba eest on esitanud hageja Lasnamäe Elamukeskus AS-le (pankrotis) tasumiseks arved. Lisaks kauba eest saadud arvetele on hageja esitanud põhivõlgnikule nn „miinusarved“ põhivõlgniku poolt tagastatud kauba aluste eest summas kokku 18 384,80 krooni. Selle summa pidi hageja põhivõlgnikule tagastama aluste tagastamisel. Selle summa osas on hageja teinud põhivõlgniku võlaga tasaarvestuse. Pärast tasaarvestust tuli Lasnamäe Elamukeskuse AS-l tasuda hagejale 282 480,65 krooni. Pooled ei vaidle, et tasutud on 15.01.2004 37 839,80 krooni ja 08.03.2004 20 000 krooni ning 07.05.2004 20 000 krooni. Kokku 77 839,80 krooni. Seega on Lasnamäe Elamukeskuse AS võlg 204 640,85 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise tasumata arvetelt 25.10.2004 seisuga summas 159 228,25 krooni. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse mittetäitmise korral nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on viivise kohaldamises kokku leppinud lepingu HL 21997 punktis 9, mille kohaselt tuleb arvete mittetasumisel maksta viivist 0,15 % päevas iga viivitatud päeva eest. Lepingu p 9 järgi kohustus Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) tasuma hagejale koondarvel näidatud maksetähtajal, mis on 14 päeva. Viivise kohta esitatud arvestuses (lk 14) on hageja välja toonud maksetähtajad, millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Viivise arvestus on selge ja kontrollitav. Seega tuleb hageja poolt nõutav viivis kostjalt välja mõista. Kostja väitis apellatsioonkaebuses, et arvetel olevad summad ja viivisearvestuses olevad summad on erinevad. Hageja põhjendas erinevust sellega, et viivise

9(10)

arvestamise tabelis on maha võetud juba miinusarvete alusel tasaarvestatud aluste maksumus, mistõttu on viivise arvestuse aluseks olevad summad väiksemad kui arvetel. Eeltoodu on kooskõlas hageja poolt esitatud võla arvestusega. Kuna Lasnamäe Elamukeskus AS (pankrotis) on jätnud saadud kauba eest tasumata, siis tuleb viiviste nõue rahuldada. Kostja kui käendaja vastutab VÕS § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 solidaarselt põhivõlgnikuga ja hageja poolt nõutud summa 363 869,10 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi tuleb kohtukulude jaotamisel kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud seadust. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi tuleb hageja menetluskulud välja mõista kostjalt. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 20 000 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel 10 250 krooni. Hageja on tasunud õigusabi eest 8 879,50 krooni. Õigusabile tehtud kulutuste väljamõistmisel tuleb lähtuda TsMS § 61 lg 1 p-st 1. Kolleegium leiab, et hageja poolt kantud kulud õigusabile on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista summas 8 879,50 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 39 129,50 krooni.

Ülle Jänes

Margo Klaar

Urmas Reinola

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.