Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Maie Seppo
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
25. oktoober 2007.a, kohtukantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-05-24026
Tsiviilasi
Tallinna linna hagi AMja AM vastu eluruumi vabastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) (XXX), esindaja Mai Sõber Kostja: AM(ik XXX, elukoht XXX) Kostja: AM(ik XXX elukoht XXX)
Asja läbivaatamine ja kohtuistungil osalenud isikud
23.10.2007. a, hageja esindaja Mai Sõber
Hagi rahuldada. Kohustada AM`it (XXX) ja AM`t (ik XXX) tagastama Tallinna linnale eluruum asukohaga XXX, Tallinn. Välja mõista AMi`lt kohtukulud 260 (kakssada kuuskümmend) krooni Tallinna linna kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt otsustati Tallinna Linnavolikogu 15.05.2003. a otsuse nr 169 punkti 6 kohaselt anda AMile koos SM, OB, AM, VM, OK ja SMK üürile kolm kokkuehitatud tuba üldpinnaga 49,1 m2 aadressil XXX, Tallinnas. 19.06.2003. a sõlmis AM Põhja-Tallinna Valitsusega üürilepingu tähtajaga kuni 19.06.2008. a. Üürilepingu eritingimusena fikseeriti punktis 12.2 AM kohustus tasuda eluruumi XXX üürivõlg summas 31 427.40 krooni. Üürilepingu punkt 4.2 kohustab üürnikku igakuuliselt tasuma korterimakseid esitatud arvete alusel, punkt 10.1 sätestab, et üürnikuga koos elavad
perekonnaliikmed kannavad üürnikuga võrdselt kõiki lepingust tulenevaid kohustusi. Üürnik ei ole tasunud lepingu eritingimusena sätestatud võlgnevust ega ka igakuulisis korterimakseid. 29.04.2005. a allkirjastatud maksegraafiku kohaselt kohustus AM võla tasuma ajavahemikus aprillist 2005. a kuni septembrini 2006 ning lisaks üürivõlale tasuma iga kuu jooksva kuu maksed. Samuti hoiatas hageja kostjat, et graafikust mittekinnipidamisel esitatakse kohtusse hagi eluruumi XXX vabastamise nõudes. Kostja maksegraafikut täitnud ei ole. 21.11.2005. a. tegi Põhja-Tallinna Valitsus AMile üürilepingu ülesütlemise avalduse, kuna seisuga 17.11.2005. a oli võlgnevus tasumata korterimaksete eest 69 346.80 krooni. Kostjad ei ole hagejat teavitanud korterimaksete mittetasumiseks mõjuvate põhjuste olemasolust, nad ei ole pöördunud Põhja-Tallinna Valitsuse poole. Seisuga 27.11.2005. a on võlgnevus juba 71 258.14 krooni. Üürilepingu ülesütlemist ei ole vaidlustatud. Üürilepingu ülesütlemise avalduses kohustas Põhja-Tallinna Valitsus kostjaid üürilepingu lõppemisel eluruumi Puhangu 104/108 vabastama hiljemalt 22.12.2005. a ja võtmed tagastama. Kostjad ei ole võtmeid tagastanud, ei ole pöördunud üürileandja poole eluruumi vabastamise küsimuses. Seoses eeltooduga palub hageja kohustada kostjaid tagastama eluruum XXX Tallinnas ning selle kohustuse vabatahtlikul mittetäitmisel määrata täitmise viisiks kostja väljatõstmine eluruumist XXX Tallinnas. Samuti palub hageja kostjalt AMilt välja mõista kohtukulud. Tõendid: Tallinna Linnavolikogu otsus nr 169, üürileping, AM28.04.2005. a avaldus, maksegraafik, üürilepingu ülesütlemise avaldus, võla arvestus. Kostjate vastuväited 09.05.2006. a kohtuistungil kostja AM tunnistab hagi ja lubab võla tasuda oktoobriks 2006. a. Kostja AM sissetulekuks on töötasu 10 000 – 15 000 krooni kuus netos. 09.04.2007. a toimunud kohtuistungil palub kostja AM kohtult veelkord võimalust võla tasumiseks. 23.10.2007. a toimunud kohtuistungile kostjad ei ilmunud, kohtule mitteilmumise põhjusest teatanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja seletuse, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 271 järgi kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 313 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. VÕS § 316 lg 1 kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega, samuti kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldisega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutusele. AÕS § 80 lg 1 tulenevalt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama sätte lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja AM ei ole täitnud endale üürilepinguga võetud kohustust tasuda lepingu eritingimusena fikseeritud üürivõlg summas 31 427.40 ning kohustust tasuda igakuuliselt jooksva kuu korterimakseid esitatud arvete alusel.
29.04.2005. a maksegraafiku kohaselt kohustus AM võla tasuma ajavahemikus aprillist 2005. a kuni septembrini 2006. Kostja maksegraafikuga võetud kohustust hageja ees ei täitnud. Kostjat hoiatati, et graafikust mittekinnipidamisel esitatakse kohtusse hagi eluruumi ebaseaduslikust valdusest vabastamise nõudes. 21.11.2005. a tegi hageja kostja AMile üürilepingu ülesütlemise avalduse, milles määrati kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg 19.12.2005. a. Üürilepingu ülesütlemist kostja ei vaidlustatud. Üürilepingu ülesütlemise avalduses kohustas Põhja-Tallinna Valitsus kostjaid üürilepingu lõppemisel eluruumi Puhangu 104/108 vabastama hiljemalt 22.12.2005. a ja võtmed tagastama. Kostjad ei ole võtmeid tagastanud, ega eluruumi vabastanud. Põhja-Tallinna Valitsus on piisavalt kostjatele vastu tulnud ja võimalusi võla kustutamiseks andnud. Samuti on kohus korduvalt istungeid edasi lükanud põhjusel, et kostja AM on lubanud võla tasuda. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostjaid AMja AM`t tuleb kohustada tagastama hagejale eluruum asukohaga XXX, Tallinn. Kohus leiab, et puudub vajadus otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Täitmise viis, kord on reguleeritud täitemenetluse seadustikuga. TMS § 180 lg 1 järgi, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. TMS § 180 lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Kohtukulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 60 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kohtukutse avaldamise kulu 200 krooni.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.