Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

2-07-15696

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud ja menetluse käik Võlgnik aktsiaselts xxx (edaspidi AS xxx) on 24.04.2007 esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu. Ettevõtte majanduslik langus sai alguse 2002.a, kui Eesti turule tulid uued väliskapitalil põhinevad ettevõtted, kes töötasid võlgnikuga samal alal. Võlgniku põhitegevusalaks oli koormakinnitus- ja tõstevahendite valmistamine. Võlgniku hinnangul sai ettevõttele saatuslikuks ka müügidirektori lahkumine koos enamuse ettevõtte klientidega. Kahjumit tekitas ka ettevõtte Tartu filiaal, mille võlgnik oli sunnitud sulgema. Majandustegevusele andis tugeva löögi eelnevatel aastatel ettevõtte käibest suure osa moodustanud Venemaa tarnete lõppemine. Sealne koostööpartner läks pankrotti ja ei suutnud tasuda arveid juba tarnitud toodangu eest. Ka Soome partneri ettevõtte müük mõjutas võlgniku majandustulemusi, kuna uus omanik ei pikendanud võlgnikuga lepingut. Vahepealsetel aastatel suutis ettevõte minimaalsel viisil majandustegevust arendada põhiliselt Eesti turul. Võlgnik ei ole alates 2006.a algusest käibedeklaratsioonides käivet deklareerinud, kuna ettevõtlust ei ole toimunud. Seetõttu on ettevõte 22.01.2007 kustutatud käibemaksukohuslaste nimekirjast. Ettevõttel puudub vara. Võlgniku netovara on väiksem kui aktsiakapital, äriühingul puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu ning tagasivõitmise nõuded. Harju Maakohtu 18.07.2007 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-07-15696 ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükki. 11.05.2007 on võlgnik esitanud täiendava pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-07-18617). Harju Maakohtu 28.06.2007 määrusega on kohus nimetatud tsiviilasjas algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi. Harju Maakohtu 02.08.2007 määrusega on kohus liitnud mõlemad pankrotiasjad ühte menetlusse ja vabastanud Veli Kraavi ajutise pankrotihalduri kohustustest. 20.09.2007 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Aruande kohaselt oli võlgniku põhiliseks tegevusalaks transpordi, tõste- ja laotöödeks vajalike vahendite valmistamine ja müük. Võlgniku seletuse kohaselt oli ettevõttel tootmistsehh, söögikoht ja toidukauplus Tallinna kesklinna lähedal. Võlgniku kasutuses olid rendipinnad, rendileandja algatusel lõpetati rendileping 01.02.2005, mille järgselt lõppes ettevõtte sisuline tegevus. Töölepingud töötajatega on lõpetatud, viimased väljamaksed on Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareeritud 2004.a jaanuaris. Seisuga 31.12.2005 oli võlgniku netovara vähem kui pool aktsiakapitalist ning see tendents on jätkuvalt süvenenud. Võlgniku kirjaliku seletuse kohaselt puudub tal bilansiline põhivara. Vararegistrite andmete kohaselt puudub võlgnikul kinnisvara, registrisse kantud ehitised kui vallasasjad ja transpordivahendid. Võlgniku rahaliste vahendite saldo on 5.81 krooni ja 121.03 eurot (1 883.22 krooni). Varud ja nõuded võlgnikul puuduvad. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul kokku 325 757.73 krooni. Võlgnik on kasutanud liisitud transpordivahendeid. Võlgniku ja aktsiaselts Hansa Liising (edaspidi AS Hansa Liising) Eesti vahel on olnud kolm rendilepingut. Neist ühe, Opel Astra

2-07-15696 Caravan GL kasutusrendilepingu on võlgnik lõpetanud ennetähtaegselt. Ostu-müügilepingu kohaselt müüs AS Hansa Liising auto hinnaga 54 739.79 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei lange sõiduauto turuväärtus tavapärastes oludes 2/3 hinnast. Kasutusrendileping Mazda 323 S kasutamiseks on lõppenud ja võlgnik on loovutanud vara väljaostuõiguse võlgniku juhatuse liikmele Endel Kurmile, millega võlgnikul jäi saamata 32 797 krooni. Kapitalirendileping Fiat Marea Weekend kasutamiseks öeldi üles AS Hansa Liising Eesti poolt, kuna võlgnik oli viivituses rendimaksete tegemisega ja müüdi Balti Realiseerimiskeskusele, müügihind on teadmata. Võlgniku 2005.a majandusaasta aruande kohaselt on võlgnik maha kandnud varusid suurusjärgus 400 000 krooni. Nimetatud varude näol oli võlgniku seletuse kohaselt tegemist 2001.a, 2002.a ja 2003.a ostetud materjalidega, mis telliti Rootsist ja pidi müüdama Venemaale, kuid kuna Vene partner lõpetas 2004.a tellimused, siis jäid varud võlgniku lattu seisma. Materjalide sisseostuarveid võlgnikul esitada ei ole, samuti puuduvad Rootsi ja Venemaa väidetavate partneritega sõlmitud lepingud ning vara mahakandmise akt. 2005.a majandusaasta aruande kohaselt on võlgnik maha kandnud ka nõudeid suurusjärgus 65 000 krooni, võlgniku seletuse kohaselt oli tegemist Vene partneri GROS tasumata arvetega, müügiarveid ja mahakandmise akte ei ole võlgnik ajutisele pankrotihaldurile esitanud. Võlgniku majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 2006.a müügikäive 1 174 krooni, samas kanti kulusid 13 500 krooni eest. Raamatupidamise alusdokumentide põhjal on näha, et 2006.a osteti materjale ja telliti veoteenust. Mida veeti, see jääb arusaamatuks. Võlgniku kuludokumentide hulgas on dokumente, milles viidatud kulu seos võlgniku tegevusega jääb arusaamatuks. Võlgniku juhatuse liige Küllike Tammaru on tasunud võlgniku kohustusi 178 780 krooni ulatuses ning kandnud rahalisi vahendid võlgniku arvele 100 000 krooni. K. Tammaru kinnitab, et talle pole võlga tasutud ning ta loobub nõuetest võlgniku vastu. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on teatanud, et ei soovi maksta raha pankrotimenetluse kulude katteks.

II Kohtuistung 10.10.2007 toimunud kohtuistungil jäid võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara

2-07-15696 koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Võlgnik AS xxx on 24.04.2007 esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu. Ettevõtte majanduslik langus sai alguse 2002.a, kui Eesti turule tulid uued väliskapitalil põhinevad ettevõtted, kes töötasid võlgnikuga samal alal. Võlgniku põhitegevusalaks oli koormakinnitus- ja tõstevahendite valmistamine. Võlgniku hinnangul aitas võlgniku maksejõuetusele kaasa müügidirektori lahkumine koos enamuse ettevõtte klientidega, kahjumit tekitanud Tartu filiaal, Venemaa tarnete lõppemine ning Soome partneri ettevõtte müük, kuna uus omanik ei pikendanud võlgnikuga lepingut. Vahepealsetel aastatel suutis ettevõte minimaalsel viisil majandustegevust arendada põhiliselt Eesti turul. Võlgnik ei ole alates 2006.a algusest käibedeklaratsioonides käivet deklareerinud, kuna ettevõtlust ei ole toimunud. Seetõttu on ettevõte 22.01.2007 kustutatud käibemaksukohuslaste nimekirjast. Ettevõttel puudub vara. Võlgniku netovara on väiksem kui aktsiakapital, äriühingul puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu ning tagasivõitmise nõuded. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus lõppes oktoobris 2005.a algusest. Asjas kogutud tõenditega – võlgniku juhatuse liikmete seletused, ajutise pankrotihalduri aruanne, võlgniku 2001.a, 2002.a, 2004.a, 2005.a ja 2006.a majandusaasta aruanded, kohtulahendid, lepingud, maksusaldode väljavõtted, järelepärimiste vastused registritest, pangaväljavõtted – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku juhatuse liikme käitumises esinevad juhtimisvea tunnused – võlgnikku ei likvideeritud õigeaegselt ning raamatupidamisdokumendid ei vasta seaduse nõuetele. Võlgniku 2005.a majandusaasta aruandest tuleneb, et võlgniku aktsiakapital ei vastanud nõuetele seisuga 31.12.2005. Arvates võlgniku faktilise majandustegevuse lõppemisest 2005.a algusest kuni pankrotiavalduse esitamiseni on võlgniku kohustused suurenenud maksuintresside võrra. Võlgniku poolt varasem pankrotiavalduse esitamine ei oleks väga suure tõenäosusega tekitanud olukorda, kus võlausaldajatel oleksid paremad võimalused oma nõuete realiseerimiseks, maksuvõlg oleks olnud üksnes väiksem maksuintresside võrra. Ajutine pankrotihaldur on teinud järelepärimise võlausaldajatele selle kohta, kas võlausaldajad soovivad maksta kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on teatanud, et nad ei nõustu pankrotimenetluse rahastamisega. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja ASxxx võlausaldajad ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb AS xxx pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

2-07-15696

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.