2-05-12698/7 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

23.oktoobril 2000. a. tähtajatu Q GSM lepingu nr. 10078871, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 26. mai 2001. a. oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele 2 Eesti ees 539, 29 krooni. Vastavalt Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste punktile 7. 4 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0, 5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid kokku mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viivist määraga 0, 1 %, ajavahemiku eest 26. maist 2001. a. kuni 18. juunini 2005. a. (1482 päeva) summas 1198, 84 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 539, 29 krooni. Tele 2 Eesti AS on nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Kostja vastuväited Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud politsei kaasabil, kuid kostja ei ole hagile vastanud. Esimese astme kohtu otsus 29. mai 2007. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt, mõistes Mikola Saganilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõla 539, 29 krooni, viivise 66, 33 krooni ja menetluskulu 150 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 12 lg. 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a. sõlmitud kestuslepingutele alates 1. juulist 2002. a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ja võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut ning sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kohaldatakse kestuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002. a., seni kehtinud seadust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg. 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg. 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg. 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Poolte vahel on 23. oktoobril 2000. a. sõlmitud tähtajatu Q GSM leping nr. 10078871, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma.

summas 119, 95 krooni ja kõneteenused summas 419,34 krooni. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et 11. mai 2001. a. lõpparve nr. 2897525 on kostjale väljastatud ja et kostja on nimetatud arve reaalselt kätte saanud. Põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 539, 29 krooni. Viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg. 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 66, 33 krooni ulatuses ( % x 539, 29 krooni x 4, 1 aastat). Kuni 31. detsembrini 2005. a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 100 krooni. TsMS § 61 lg. 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50 krooni. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu otsuse väljamõistetud viivise 66, 33 krooni osas ning uue otsusega välja mõista viivis summas 539, 29 krooni ja riigilõiv summas 105 krooni. Kohus on mõistnud viivise välja TsK § 231 lõike 1 alusel ning jätnud tähelepanuta, et Q GSM lepinguga oli kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei ole poolte vahel lepinguga kindlaksmääratud viivise määra arvestanud. Vaidluse all ei ole vastustaja maksekohustuse rikkumine, selle eest oli lepingus ette nähtud viivise arvestamine 0, 5% päevas. Apellant on viivise arvestamisel käitunud kostjat soodustavalt ning arvestanud viivist määraga 0, 15% päevas ning vähendanud seda summat põhisummani. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjalt välja põhivõla summas 539, 29 krooni. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 ei kontrolli kolleegium esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust selles osas. Viivise väljamõistmist puudutavas osas tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 539, 29 krooni. Viivisenõude aluseks oleva lepingu punktis 7. 4 leppisid lepinguosalised kokku, et viivise määraks on 0, 5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid kokku mitte vähem kui 60 krooni (tl. 47 pöördel). Niisugune kokkulepe oli kooskõlas lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 231 lõikega 1, mille kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik oli kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei olnud kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Maakohus ei põhjendanud oma otsuses, miks ta lepingupoolte poolt kokku lepitud viivisemääraga ei arvestanud. Kolleegium leiab, et vaidlus viivise üle tuleb lahendada poolte poolt kokkulepitud viivisemäära arvestades. Hagiavalduses on hageja märkinud, et kostjale on osutatud teenuse eest esitatud arved, mida kostja ei ole tasunud. Kostja ei ole hagiavaldusele ega apellatsioonkaebusele vastanud ja kooskõlas TsMS § 231 lõikega 4 tuleb seega eeldada, et ta on hagiavalduses märgitud asjaolud omaks võtnud. Nii eeldatakse osundatud sätte kohaselt omaksvõttu, kuni vastaspool