Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Schnaider

kohtule

avalduse

enda

pankroti

Avaldaja põhjendab oma taotlust sellega, et on tekkinud makseraskused riigimaksude maksmisel ja võlgnevused võlausaldajatele. OÜ Schnaider tegeles tööriiete õmblemisega. Raskusi oli toodangu realiseerimisega, kuna läbirääkimised toodangu pakkumiseks ei ole andnud tulemusi, s.t. nõudlus ettevõtte pakutavale puudub. Ettevõttel on laenuvõlgasid 72 831 krooni, riigimaksude võlgasid on kokku 14236.- krooni, võlad töötajatele 11891 krooni, kokku võlgasid 98958.- krooni. Varade väärtus kokku 32030 krooni. Kuna ettevõtte võlad ületavad varade väärtuse mitmekordselt ja ettevõtte tegevuse jätkamiseks ei näe juhatuse liikmed mingit võimalust, taotletakse ettevõtte pankrotimenetluse algatamist ja pankroti väljakuulutamist.

Lähtudes eeltoodust puudub põhivaral reaalne turuhind ning võlgnikul on seega likviidset vara kokku summas 12,45 Eesti krooni võlgniku kassas. Võlgasid on võlgnikul kokku 140 337,37 krooni, sellest 1) 18 997.- Eesti krooni Maksu- ja Tolliameti ees ; 2) 46 531.- Eesti krooni AS-i Saare Kalur ees (leping nr 2/2006); 3) 26 300.- Eesti krooni Ülle Käen'i ees; 4) 11891.- Eesti krooni töövõtjate ees; 5) 11800.- Eesti krooni Luksusjaht ees; 6) 5 769,90 Eesti krooni AS Saare K ees; 7) 2 843,42 Eesti krooni AS Saare O ees; 8) 631,82 Eesti krooni AS EMT ees; 9) 5 120,25 Eesti krooni oü Sagatex ees; 10) 1573,28 Eesti krooni oü Saaremaa ees; 11) 2 310.- Eesti krooni Saaremaa R ees; 12) 480.- Eesti krooni Nord - West ees; 13) 590.- Eesti krooni Ekspress H ees; 14) 418,60 Eesti krooni OÜ Arin Hulgi ees; 15) 3 326,10 Eesti krooni Welcomest ees; 16) 1755.- Eesti krooni OÜ Karnalu ees. Seega ületavad kohustused vara. Võlgniku 2006. aasta majandusaasta aruanne kinnitati võlgniku juhatuse liikmete poolt 5. märtsi 2007. a. üldkoosolekul. Võlgniku juhatuse liikmed on ka võlgniku osanikud. Võlgniku juhatuse liikmed tuvastasid seega vähemalt 2007. a. esimeses kvartalis, 2006. a. majandusaasta aruande koostamisel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik-ettevõtte tegevuse jätkamine on perspektiivitu. Makseraskused tekkisid ka riiklike maksude tasumisel. Juhatuse liikmed pidasid läbirääkimisi äriühingutega, kellele sooviti oma toodangut pakkuda, kuid läbirääkimised jäid tulemusteta. Võlgnik tegeles peamiselt tööriiete tootmise ja turustamisega ning toitlustamisega. Maksejõuetuse põhjusteks on juhatuse liikmed märkinud pankrotiavalduses järgmised asjaolud: 1) nõudluse puudus; 2) püsilepingute sõlmimise soovimatus tööriiete õmblemise valdkonnas. Võlgniku poolt pakutava teenuse reklaamimine nii raadios kui ka ajalehtedes ei ole potentsiaalsetes klientides huvi äratanud, mille tõttu polnud võlgnikul enam võimalusi tegevuse jätkamiseks ning vara igapäevaste ettevõtluskulude katmiseks. Võlgniku osakapitali moodustavad 400 osakut nimivaartusega 40 000.- Eesti krooni. Osakud jagunevad juhatuse liikmete vahel jargmiselt: 1) Ülle Kaen 360 osakut; 2) Marina Mah140 osakut. Võlgniku 2006. aasta bilansist nähtub, et võlgnikul oli 2006. a. majandusaasta seisuga raha summas 4 978.- Eesti krooni ja nõudeid ostjate vastu summas 1315.- Eesti krooni. Materiaalse põhivara väärtuseks hindasid juhatuse liikmed 16 015.- Eesti krooni. Lühiajalisi laenusid oli võlgnikul kokku summas 99 879.- Eesti krooni, võlgnevusi tarnijatele summas 32 030.- Eesti krooni, maksuvõlgnevusi summas 7 157.- Eesti krooni ja võlgnevusi töövõtjatele summas 11 800.- Eesti krooni. 2006. aastal oli kahjum 52 164.- Eesti krooni.

Ajutine haldur analüüsis ka võlgniku 2004. aasta ja 2005. aasta majanduslikku olukorda. 2004. aastal ehk võlgniku esimesel tegevusaastal oli võlgniku kahjum aruandeaasta kohta 10 211.- Eesti krooni, kuid võlgnikul oli piisavalt kaupu ja toormeid ettevõtte tegevuse jätkamiseks. 2004. aasta lõpus ületas võlgniku vara võlgniku kohustused. 2005. aastal oli võlgniku kahjumi suuruseks 114 238.- Eesti krooni ning 2005. aasta bilansist nähtub, et omakapital oli võlgnikul 2005. aastal 84 449.- Eesti krooniga miinuses, mistõttu oleks võlgniku juhatuse liikmed pidanud esitamata viivitamatult pankrotiavalduse kohtusse. Võlgniku juhatuse liikmed seda võlgniku maksejõuetusele vaatamata ei teinud, viivitades pankrotiavalduse esitamisega vähemalt poolteist aastat. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks peab ajutine haldur ülaltoodust lähtuvalt 2005. aastat, kui võlgniku kohustused ületasid mitmekordselt võlgniku varasid. Võlgniku juhatuse liikmed jätsid ülaltoodust lähtuvalt täitmata seadusest tuleneva kohustuse (ÄS § 180 lg. 51) esitada võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel pankrotiavaldus kohtusse. Ajutise halduri hinnangul on tegemist raske hooletusega, kuna võlgniku juhatuse liikmed olid teadlikud võlgniku maksejõuetusest. Ajutine haldur välistab juhatuse liikmete tahtluse, kuna ajutise halduri valduses olevatest dokumentidest ei nähtu see, et juhatuse liikmed oleksid pankrotiavalduse esitamata jätmisega mingisugust kasu saanud. PankrS § 28 lg 2 loeb raskeks juhtimisveaks seda, kui juriidilisest isiku juhtorgani liikmed on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskelt hooletult. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku juhatuse liikmete tegevuses kuriteo tunnustega tegu, st võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhtorgani liikmete tahtliku tegevuse või tegevusetuse tõttu. Ajutisel halduril ei ole põhjust arvata, et võlgniku juhatuse liikmed varjaks vara või oleks toime pannud mõne muu täite-, majandus- või pankrotikuriteo. Võlgnikul oli ajutisele haldurile teadaolevalt 3 töötajat, kellest kaks olid juhatuse liikmed (nendega sõlmitud ka töölepingud) ning kolmandaks töötajaks oli töölepingu alusel raamatupidaja. Töölepinguid ajutisele haldurile saadetud ei ole, kuid ajutine haldur on nii juhatuse liikmeid kui ka raamatupidajat dokumentide esitamise vajalikkusest teavitanud. Vajalike dokumentide saamisel esitab ajutine haldur avalduse Töötukassasse võlgniku töötajatele seaduses ettenähtud hüvitiste maksmiseks. Käesoleval hetkel pole võlgniku vara turuhind teada, kuid see ei ole üle 16 027,45 Eesti krooni. Võlgniku kohustused, mida on kokku summas 140 337,37 Eesti krooni, ületavad selgelt võlgniku vara mitmekordselt ning võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri arvates puudub vajadus täiendava majandusanalüüsi järele. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole ajutise menetluse jooksul tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister.

Võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu, puudub. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord" § 2 lg-st 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõppeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700.- Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud; v. a sotsiaalmaks). Kuna võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja kulud, puuduvad, siis palub ajutine haldur talle tasu summas 8 931.- Eesti krooni välja mõista riigilt järgmiselt: halduri tasu 6 700.- Eesti krooni (brutosumma), millest kuulub kinnipidamisele tulumaks summas 996.- Eesti krooni (arvestades tulumaksuvaba miinimumi summas 2 000.- Eesti krooni), töötuskindlustus summas 40.- Eesti krooni ja pensionikindlustus 134.- Eesti krooni, seega tasu väljamaks netos 5 530.- Eesti krooni. Tasule summas 6 700.- Eesti krooni lisandub sotsiaalmaks summas 2 211.- Eesti krooni ja tööandja töötuskindlustus summas 20.- Eesti krooni, seega kulutused kokku halduri tasule on 8 931.Eesti krooni. Arvestades seda, et võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia, tuleb ajutise halduri arvates otsustada pankrotimenetluse finantseerimine võlausaldajate, riigi või võlgniku juhatuse liikmete poolt. Maksu- ja Tolliamet on teatanud, et ei soovi võlgniku pankrotimenetlust finantseerida. Ajutine haldur saatis e-postiga kirja pankrotimenetluse kulude kohta ka AS-ile Saare Kalur, kellelt pole käesoleva aruande koostamise seisuga veel vastust tulnud. Pankrotimenetluse raugemise korral likvideerib ajutine haldur OÜ Schnaider. Ajutise halduri hinnangul tuleb ajutise halduri kulud jätta solidaarselt võlgnikuga juhatuse liikmete kanda, kuna juhatuse liikmed jätsid võlgniku maksejõuetusele vaatamata pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata ning vara puudumise tõttu puudub halduril võimalus hüvitada ajutise halduri ülesannete täitmisel tekkinud kulutused pankrotivara arvel. Ettevõtte likvideerimine on Eesti Vabariigis tasuline menetlus, seega puudub põhjus, miks pankrotimenetluses peaksid ettevõtte omanikud saama ettevõtte likvideerimisteenust tasuta. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse § 23 lg-st 1 ja lg-st 2; § 29 lg-st 1 ja lgst 2, § 30 lg-st 1 ja § 31 lg-st 1 ja lg-st 3 ning justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71, teeb haldur ettenaneku: 1) juhul, kui OÜ Schnaider võlausaldajad või juhatuse liikmed ei tasu kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa, st vähemalt 25 000.- Eesti krooni, pankrotimenetluse läbiviimiseks, lõpetada OÜ Schnaider (registrikood: 11030346; asukoht: Rohu 5, 93812 Kuressaare) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused; 2) mõista solidaarselt välja OÜ-lt Schnaider ja OÜ Schnaider juhatuse liikmetelt Marina Mahlalt ( ) ja Ülle Käen'ult ( ) ajutise halduri kulud summas 4 503.- Eesti krooni (sisaldab km 18%) Advokaadiburoo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr 221019550566 Hansapangas; 3) mõista välja riigi arvelt ajutise halduri tasu 6700.- krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 2211.- krooni ja töötukindlustus 20.- krooni. 4) OÜ Schnaider dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige Ülle Käen. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, olles tutvunud pankrotiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et OÜ Schnaider suhtes on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Vastavalt Pankrotiseaduse § 1 lg-le 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 13 lg. 3 kohaselt võib seadus sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus. ÄS § 180 lg. 5 1 järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud ja pankrotiavaldusele lisanud seletuse maksejõuetuse kohta. OÜ-l Schnaider puudub põhivara arvestuslik väärtus on 16 015.- krooni, käibevarana on tema arvel 12,45 krooni. Võlgnevusi on OÜ-l Schnaider kokku 140 337,37 krooni. Osaühing on lõpetanud majandustegevuse ja rahalised vahendid võla tasumiseks puuduvad. Pankrotiseaduse § 29 järgi kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Antud juhul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri hinnangul puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutine haldur on otsinud võimalust, et võlausaldajatest maksaks keegi kohtu deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks vajaliku summa, kuid see ei ole õnnestunud. Samuti ei ole juhatuse liikmel võimalik seda summat maksta. Pankrotiseaduse § 130 lg. 4 järgi, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. ÄS § 219 järgi dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul, kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. OÜ Schnaider dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme Ülle Käen’i ( ). Pankrotiseaduse § 23 järgi on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister.

Justiitsministri 18. 12. 2003.a. määruse nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg. 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). OÜ Schnaider ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks summas 6700 krooni. Kohus leiab selle olevat põhjendatud. Ajutise halduri tasu mõistab kohus ajutise halduri kasuks välja riigi vahenditest. Pankrotimenetluse kuludena taotleb ajutine haldur 4503.- krooni väljamõistmist OÜlt Scnaider ja juhatuse liikmetelt Ülle Käen’ilt ja Marina Mahl’ilt solidaarselt. Kohus leiab selle olevat põhjendatud.

Kohtunik

/allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.