Kohtulahend

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Tsiviilasjas on tehtud 03.oktoobril 2006 kohtulahend, mis jõustus 10.novembril 2006 ja millega on jaotatud menetluskulud. Kohtulahendi kohaselt jäeti menetluskulud kostja kanda.

Hageja esitas kohtule avalduse menetluskulu (tasu õigusabi eest) 3000 krooni hüvitamiseks. Kohus rahuldas avalduse 10.jaanuaril.2007 määrusega täielikult. 14.märtsil 2007 esitas hageja kohtule avalduse, mille kohaselt soovis täiendavalt menetluskulude (riigilõivu 1000 krooni) väljamõistmist kostjalt. Hageja esitas kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks esitatava tähtaja ennistamiseks. Kohus jättis 25.mai 2007 määrusega menetluskulude hüvitamiseks esitatava avalduse tähtaja ennistamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas nimetatud kohtumääruse. Kohus ennistas 12. septembri 2007 määrusega hageja menetluskulude hüvitamiseks täiendava taotluse esitamise tähtaja. Hageja esitas lisaks eelmistele avaldustele avalduse, mille kohaselt soovib ta täiendavalt 600 krooni (tasu õigusabi eest ) väljamõistmist kostjalt Kohus saatis kostjale Tartu Ringkonnakohtu lahendi ja kõik hageja avaldused, mis puudutasid menetluskulusid sh ka avalduse, milles hageja nõuab täiendavalt 600 krooni (tasu õigusabi eest) väljamõistmist kostjalt seoses menetluskulude asjas esitatud määruskaebusega. Kostja kohtule määratud tähtajaks ei vastanud. Kostja on esitanud 10.jaanuari 2007 kohtumääruse tegemise eelselt vastuväite, mille kohaselt ta ei nõustu hagejale tasuma juriidilise nõustamise kulusid. Kohtu põhjendused TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kostja vastuväide, mille kohaselt ta ei nõustu hagejale tasuma juriidilise nõustamise kulusid, ei ole kulude väljamõistmist välistav. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (TsMS § 175 lg 1). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulud, mille väljamõistmist hageja taotles, vastavad asja keerukuse astmele ja on põhjendatud. Nimetatud kulud tuleb vastaspoolelt välja mõista kui põhjendatud ja vajalikud. Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv 1000 krooni. Selles osas tuleb 10.jaanuari 2007 kohtumäärust muuta. Arvestades hageja esitatud menetluskulude määramise avaldustes märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud osaliselt põhjendatud ulatuses, millest lähtudes tuleb hageja avaldused rahuldada riigilõivu (1000 krooni) ja hagimenetluses makstud tasu õigusabi eest (3000 krooni ulatuses) rahuldada.

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 TsMS § 178 lõikes 2 nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulu 600 krooni osas. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.