Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
3. september 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-4944
Tsiviilasi
A.V. i hagi A.S. vastu pärandaja õiguse tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25.05.2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.V. i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu 25.05.2007 määrus ja saata A.V. i avaldus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse otsustamiseks tagasi Tartu Maakohtule.
Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu
Tartu Maakohtu 03.10.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-06-4944 kohaselt jäeti menetluskulud kostja s.o A.S. kanda. Hageja A.V. esitas kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles nõudis vastaspoolelt menetluskulu (tasu õigusabi eest) 3000 krooni väljamõistmist. Tartu Maakohus rahuldas avalduse 10.01.2007 määrusega täielikult. 14.03.2007 esitas A.V. kohtule avalduse, mille kohaselt soovis täiendavalt menetluskulude väljamõistmist kostjalt.
Tartu Maakohtu määrus menetluskulude kindlaksmääramisest 10.jaanuarist 2007 toimetati A.V. ile kätte 17. jaanuaril 2007. Hageja esitas kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks esitatava tähtaja ennistamiseks. Avalduse kohaselt kandis hageja menetluskulu veel seoses riigilõivu tasumisega 1000 krooni. Avalduse kohaselt sellekohase taotluse esitamisega hageja hilines lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1, kuna on sügava puudega invaliid ja oma tervisliku seisundi tõttu ei olnud võimeline seaduses sätestatud tähtaja jooksul vastavat avaldust tegema ega õigusabi saamiseks juristi poole pöörduma. Tartu Maakohus jättis 25.05.2007 määrusega menetluskulude hüvitamiseks esitatava avalduse tähtaja ennistamata. Määruse kohaselt TsMS § 67 lg 1 järgi, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 3 võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Hageja esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks mittehilinenult. Kohus võttis kõigi esitatud kulude suhtes seisukoha ja rahuldas avalduse täielikult. Järelikult puudus alus ka TsMS § 177 lg 3 kohaldamiseks. Seaduse mõtte kohaselt saab menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitada üks kord, selline menetlusviis võimaldab menetluskulusid kandma kohustatud kostjal muu hulgas hinnata edasikaebamise otstarbekust kõikide kulude suhtes korraga. Menetluskulude mitmekordne kindlaksmääramine ühes asjas võib kaasa tuua menetluskulusid kandma kohustatud kostjal menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale edasikaebamise võimaluse puudumise (TsMS § 178 lg 2). Kuivõrd hageja esitas avalduse menetluskulude väljamõistmiseks mittehilinenult, siis ei ole alust tähtaja ennistamiseks ja ei ole asjakohased hageja väited temale puude määramise kohta ja õigusabi võimaliku puudumise kohta. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED, PÕHJENDUSED JA VASTUVÄITED A.V. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning võimaldada esitada täiendav kohtukulude väljanõudmise avaldus. Määruskaebuse kohaselt rahuldati Tartu Maakohtu 03.10.2006 otsusega A.V. i hagi ning menetluskulud (1300 krooni) jäeti vastustaja kanda. A.V. esitas tähtaegselt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mis rahuldati. Avalduses jäi märkimata osa menetluskulust, riigilõiv 1000 krooni. Maakohus jättis 25.05.2007 määrusega täiendava menetluskulu väljamõistmise avalduse ning täiendava menetluskulu avalduse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. A.V. on sügava puudega invaliid, oma tervisliku seisundi tõttu ei olnud ta võimeline kohtuotsusest arusaama nii, et tal tuleb veel lisaks kohtuotsuses sätestatule mingi seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitama täiendava avalduse menetluskulu väljamõistmiseks.
Ebaõige on maakohtu seisukoht, et esialgset avaldust menetluskulude väljamõistmiseks ei saa peale TsMS § 174 näidatud tähtaega täiendavate kululiikidega täiendada. Vastustaja vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et menetlusosaline on seaduses sätestatud tähtaja mööda lasknud ja puudub objektiivne põhjus tähtaja ennistamiseks.
Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 25.05.2007 määrus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja materjalidest nähtub, et tsiviilasjas tehti lahend 03. 10 2006. 11.10.2006 esitas A.V. menetluses kantud 3000 kr õigusabitasu hüvitamiseks. Samasisulisi avaldusi esitas A.V. maakohtule veel korduvalt. Maakohus rahuldas 3000 kr õigusabitasu väljamõistmise osas taotluse 10.01.2007. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 ei olnud nimetatud määrus vaidlustatav. 22.02.2007 ja 20. 03.2007 pöördus A.V. maakohtu poole märkides, et riigilõivu osas ei ole maakohus seisukohta võtnud. Maakohus leidis, et kuna üks avaldus esitati tähtaegselt, siis puudub alus teist avaldust menetleda ja tagastas viimased taotlused avaldajale vastavalt 14.03.2007 (tl 70) ja 21.03.2007 (tl 73). A.V. i uue taotluse 28. 03.2007 osas määras maakohus 04.04.2007 kirjaga tähtaja ennistamise taotluse põhistamiseks (tl 76). A.V. esitas maakohtule järjekordse taotluse 11.04.2007. Nimetatud taotluses soovis menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et avaldaja on sügava puudega invaliid, kes oma tervisliku seisundi tõttu ei olnud võimeline seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastavat avaldust tegema. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on maakohus menetlusosalist eksitanud ning jätnud arvestamata menetlusosalise tervisliku seisundi, millest võis tuleneda vajadus täiendavalt menetlusosalisele menetluslikku olukorda selgitada. Ringkonnakohtu arvates on maakohus pärast korduvate taotluste tagasilükkamist menetlusosalisele määranud tähtaja ennistamise põhistamiseks, kuid seejärel on kaevatavas määruses asunud seisukohale, et korduva taotluse puhul ei olegi võimalik tähtaega ennistada. Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustu. TsMS § 177 lg 3 lubab menetlusosalisel taotleda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruse täiendamist. Käesolevas asjas ei nähtu, et avaldaja oleks riigilõivu osas taotlust esitanud, kuid asjas puudub vaidlus, et kulu on kantud ja hagejal sellise taotluse esitamise õigus oli. Seega oleks võinud kohus kaaluda kulude kindlaksmääramise avalduse esialgsel menetlemisel nõude täpsustamist. Samuti leiab ringkonnakohus, et ka hilinemisega esitatud täiendavat taotlust on maakohus õigustatud läbi vaatama, kui hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul maakohus ei ole andnud hinnangut ennistamise põhjendustele sisuliselt. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt peab maakohus hindama asjas kujunenud olukorda ja võtma seisukoha, kas menetlusosalisel oli mõjuv põhjus menetluskulude taotlust hiljem täiendada või esitada uus taotlus. Kui maakohus peab võimalikuks taotluse rahuldada, siis tuleb menetluskulude esialgset määrust muuta, kuna summa ületaks kokku 3000 kr, mistõttu tekiks vastaspoolel kaebeõigus TsMS § 178 lg 2 alusel.
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.