Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.08.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-130303
Tsiviilasi
Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS hagi Xxxxvastu põhivõla 362,97 euro, viivise 3,98 euro ja alates 15.02.2017 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras
Tsiviilasja hind
395,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (registrikood 10089395; asukoht Raua 35, 10124 Tallinn) Hageja esindaja: Tõnu Polma (isikukood 36902250218; e-post [email protected])
Menetluse liik
Kostja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kirjalik menetlus
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 14.02.2017 esitas Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS Harju Maakohtusse hagi Xxxxvastu põhivõla 362,97 euro, viivise 3,98 euro ja alates 15.02.2017 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt toimus 05.06.2016 Kehras Keskuse 6 juures, Premium7 automaattanklas liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis varaline kahju XxxxOÜ-le. Hageja poolt kogutud materjalide kohaselt põhjustati liiklusõnnetus kostjale kuuluva sõidukiga Volvo S70 reg nr xxxx. Kostja tsiviilvastutus oli liikluskindlustuse hetkel kindlustatud AS Inges Kindlustus liikluskindlustuse lepinguga ning vastavalt liikluskindlustuse seadusele (LKindlS) käsitles juhtumit ja hüvitas kannatanule tekitatud kahju AS Inges Kindlustus. Tulenevalt LKindlS § 3 lg 2 ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Liikluskindlustuse fondi andmete kohaselt puudus Volvol liiklusõnnetuse toimumise ajal ehk 05.06.2016 kehtiv kindlustuskaitse. Seega ei olnud lubatud nimetatud ajal Volvot liikluses kasutada. Vastavalt LKindlS § 55 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Kuna Volvo omanik ja kindlustusvõtja oli liiklusõnnetuse ajal kostja, siis oli ta vastutav kindlustuskohustuse täitmise eest. Eeltoodule tuginedes vastutab liiklusõnnetuse tagajärjel kannatanule tekkinud kahju eest kostja ning tulenevalt LKindlS § 55 tekkis hagejal kostja vastu tagasinõude õigus. XxxxOÜ esitas hagejale 15.06.2016 avalduse, milles palus hüvitada liiklusõnnetuse käigus tekitatud kahju summas 362,97 eurot (ilma KM). Hageja on nimetatud kahju XxxxOÜ-le hüvitanud. Tankuri remonttööd on teostatud vastavat pädevust omava ettevõtte poolt ning hagejal ei ole alust kahelda esitatud andemete/hindade õigsuses. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud nägemusel tekitatud kahju suuruse osas puudub alus ja seos tegeliku kahju suurusega. Sarnaste juhtumitega (tankuri püstoli ja kaitseklapi rikkumine) seotud kahjusid on hageja ka varasemalt korduvalt hüvitanud. Kuivõrd kõnealuse juhtumi kauba/teenuse ühikhinnad olid võrreldavas suurusjärgus turu keskmiste hindadega, siis ei ole hagejal alust kahelda esitatud kahjusumma õiguses. Vastavalt LKindlS § 26 lg 1 kohaldatakse asja kahjustamise või hävimise korral võlaõigusseaduse § 132 lõigetes 1–3 sätestatut. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kuna deformeerunud püstolit ega purunenud kaitseklappi ei olnud võimalik parandada, siis tuli need vahetada uute samaväärsete asjadega ning hagejal oli kohustus selleks tehtud kulutused hüvitada. XxxxOÜ poolt teostatud töö/teenuse (püstoli ja kaitseklapi vahetus) ja transporditeenuse osas on kanntanu ja XxxxOÜ hagejale selgitanud, et poolte (XxxxOÜ ja XxxxOÜ) vahel on sõlmitud leping, mis hõlmab muuhulgas tööde/teenuste teostamise tingimusi operatiivsete väljakutsete korral. Leping on konfidentsiaalne, seega puudub hagejal teave selle tingimuste kohta. XxxxOÜlt saadud info kohaselt kehtib neil nädalavahetustel (juhtum toimus 05.06.2016 ehk pühapäeval)
töödele tariif 74,70 €/t (ilma KM) ning transport kliendini ja tagasi arvestatakse tariifiga 0,55 €/km. Hageja selgitab täiendavalt, et tanklate hooldus- ja remonttööd kuuluvad väga spetsiifilisse valdkonda ning vastavat teenust pakuvad Eestis vaid üksikud vastavat pädevust omavad ettevõtted. Sellest tulenevalt on turul välja kujunenud teenuste hinnad ning reeglina on tanklate operaatoritel sõlmitud nn raamlepingud vajalike tööde/teenuste tellimiseks. Hageja on kõnealuse juhtumi osas hinnanud kulusid remondiks vajalikule kaubale/teenusele ning leidnud, et see on vastavuses kehtiva turupraktikaga. Täiendavalt märgib hageja, et kostja viide kannatanu omavastutusele ei ole asjakohane, sest vastavalt LKindlS ei kuulu omavastutus kannatanu ega kindlustusvõtja suhtes antud juhul kohaldamisele. Tulenevalt LKindlS § 16 lg 2 on kokkulepe, mis näeb ette omavastutuse kohaldamise tarbijast kindlustusvõtjale, tühine. Kostja vastuväited Kostjale jääb arusaamatuks, millisel põhjusel on otsustatud tema vastu esitada hagiavaldus. Kostja pole kunagi eitanud enda poolt tekitatud kahju ega keeldunud ka mitte kunagi selle hüvitamisest. Kostja leiab, et kindlustusselts on eiranud kahjujuhtumijärgset hüvitustava ja asunud kahjunõude sissenõudmisel positsioonile, mida on võimalik tõlgendada väljapressimisena. Kahjuhüvitamise nõue tuli peale juhtumit alles kuid hiljem, milles nõuti raha kandmist ja seda kohe koos kohtuähvardusega, kui koheselt seda ei tee. Kahjujuhtum leidis aset 05.06.2016, kuid nõude alusdokumendid saadeti alles 05. september 2016 skaneerituna, mitte failina. Kostjale jääb arusaamatuks, miks ei saadetud neid failina algdokumendist. See tekitab paratamatult kahtluse, et kahjuulatuse suurus koostati alles peale kostja nõuet ja peale kahjuulatuse nimetamist, ehk kahju ulatus arvutati peale nõude esitamist 3 kuud hiljem. Kostja ei nõustu kahju suurusega. Kostja on kohtule esitanud omapoolse nägemuse Xxxx OÜ poolt XxxxAS-ile koostatud kalkulatsiooni kohta summas 179,59 eurot, mille on koheselt valmis tasuma. Kostja on seisukohal, et kahjust tuleks maha arvestada ka XxxxAS-i omavastutus. Kalkulatsioonis puudub vahetatavate detailide tehniline nimi, tüüp jne. Teenuse osutamisel sõna kaup ei ole kostja meelest piisav. Lisaks pole maha arvatud kahjustunud detaili või seadme amortisatsiooni ja jääkväärtust. Seade (tanklapüstol) ei hävinenud 100 protsenti. Pole põhjendust, miks seda ei saanud remontida ja kas see asendati uue või vanaga. Lisatud fotomaterjalil on märkimata, milline neist oli tankla küljes ja milline läks kõveraks. Tanklapüstolivahetuse hind 89,64 eurot Eesti oludes tundub ülepakutult suur. Transpordi 82 km puhul tekib küsimus kust kohast kuhu ja 0,55 senti kilomeetrihind on kostja meelest põhjendamatult kallis, kuna ületab enamus taksoteenuste hinna pea kahekordselt. Seda enam, et tankla ei olnud nagunii töökorras ja lukksepa kohaletulek oli vajalik, kuna tankla võttis raha, aga ei väljastanud kütust. Samuti ei väljastatud ka kviitungit raha maksmise kohta, ehk hilisem tõestus selle kohta oleks puudunud. Samuti ei vastatud koheselt xxxx numbrile. Lisaks kõigele avaldas tankla ka soovimatust kanda tagasi sisestatud raha. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad
menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) 05.06.2016 toimus Kehras Keskuse 6 juures, Premium7 automaattanklas liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis varaline kahju XxxxOÜ-le; 2) liiklusõnnetus põhjustati kostjale kuuluva sõidukiga Volvo S70 reg nr xxxx (tlk 26); 3) Volvol puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal 05.06.2016 kehtiv kindlustuskaitse (tlk 26); 4) kostja on tekitanud kahju (tlk 54); 5) hageja on hüvitanud kostja poolt tekitatud kahju summas 362,97 eurot (tlk 36). Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 3 lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 7 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Puudub vaidlus, et kostja oli liiklusõnnetuse ajal Volvo omanikuks ja et Volvol puudus liiklusõnnetuse ajal kehtiv kindlustuskaitse. Hageja on hüvitanud kostja poolt tekitatud kahju. Seetõttu on hagejal tagasinõude õigus kostja vastu. Kostja ei vaidle ka vastu sellele, et ta on kahju tekitanud (tlk 54). Pooled vaidlevad kahju suuruse üle. Hageja poolt on hüvitatud kahju kogusummas 362,97 eurot. Hageja on LKindlS § 55 alusel kostjale esitanud sõidukikahju tagasinõude, mida kostja pole tasunud. Kostja vastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud AS Inges Kindlustus liikluskindlustuse lepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hagejale nõutud summat õigeaegselt tasunud, mistõttu on kostja omapoolseid kohustusi rikkunud. Kostja ei nõustu kahju suurusega ja on esitanud omapoolse nägemuse kahju suurusest (tlk 6566). TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtu hinnangul on kostja poolt välja toodud asjaolud paljasõnalised, mida kostja pole millegagi tõendanud. Kostja pole esitanud tõendeid lükkamaks ümber hageja esitatud Xxxx OÜ hinnakalkulatsiooni. Kostja on esitanud oma subjektiivse hinnangu. Kostja on välja toonud, et ta hindab „tagasihoidlikult amortisatsiooniks 10%“. Kostja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt ta sellisele järeldusele jõudis. Kohtule teadaolevalt ei tegele kostja tanklate hooldus- ja remonttöödega. Ka muid väiteid, mida kostja on kohtule esitatud hinnakalkulatsioonis esile toonud, ei ole kostja millegagi tõendanud. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited kahju suuruse osas on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtul puudub alus kahelda hageja esitatud arves summas 362,97 eurot. Kostja on ka vastuväitena toonud välja, et tankla ei olnud töökorras ja lukksepa kohaletulek oli vajalik, kuna tankla ei väljastanud kütust, kuid võttis selle eest raha. Ka ei väljastatud kviitungit raha maksmise kohta ega vastatud koheselt xxxx numbrile, samuti avaldas tankla soovimatust
kanda tagasi juba sisestatud raha. Kohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolud käesoleva kahjujuhtumi puhul tähtsust, seega jätab kohus kostja sellekohased vastuväited tähelepanuta. Kuna kostja ei pidanud kinni sõidukiga liikluses osalemise keelust, siis on hagejal õigus esitada LKindlS § 55 alusel tagasinõue kostja vastu. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele võlgnevus summas 362,97 eurot, viivis 3,98 eurot ja alates 15.02.2017 edasine viivis seadusjärgses määras kuni põhivõla 362,97 euro tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskulu on riigilõiv summas 100 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.