Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

teade võlgnevuse kohta ning siis kostja selgitas juhtunut ning arvas, et peale seda sai kõik korda. 26.01.2006 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Hageja ei nõustu kostja vastusega ja vaidleb sellele vastu. Hageja seisukohast nähtuvalt sõlmisid AS Radiolinja Eesti ja kostja XXXmobiilsideteenuste liitumislepingu, mille sõlmimisel on kostja isik tuvastatud kehtiva passi nr XXX alusel ning mille sõlmimist tõendab ka kostja allkiri liitumislepingul. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lisaks olevaid Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju. Lepingu alusel kohustus AS Radiolinja Eesti pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, kuid kostja on jätnud saadud teenuste eest õigeaegselt tasumata ja seega rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingutingimusi. Kostja on vastavalt lepingule võtnud endale kohustuse tasuda teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ja tingimustega kehtestatud korra kohaselt ning on kohustatud vastutama lepingu nõuetekohase täitmise ees. Hageja on seisukohal, et kostja väide tema passi varastamise ja kasutamise kohta kolmandate isikute poolt on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti pole kostja teinud ühtegi pretensiooni teenuse pakkujale selle kohta, et leping on sõlmitud tema nimele, kuid mitte tema poolt. Saades teada, et tema isikuandmeid on kuritarvitatud, ei teinud kostja midagi, et tõestada, et nimetatud leping pole tema poolt sõlmitud. Seetõttu jääb hageja oma nõude juurde ning palub hagi rahuldada täies ulatuses. 12.03.2007 esitas Põhja Politseiprefektuur Lõuna politseiosakond vastuse järelpäringule kostja passi varguse kohta ning teatas, et politseis ei ole registreeritud VU passi varguse fakti. 05.04.2007 määrusega määras kohus käekirjaekspertiisi, et teha kindlaks kas kostja on allkirjastanud Radilonja liitumislepingule. 08.05.2007 esitas Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus ekspertiisiakti, milles sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt on kostja allkirjastanud XXX sõlmitud Radiolinja GSM/256 liitumislepingu. XXX määrusega on kohus määranud menetleda asja lihtmenetluses ning andnud pooltele tähtaja asja menetlemiseks tähtsust omavate tõendite esitamiseks. Hageja ei ole täiendavaid tõendeid esitanud. Kostja esitas 02.10.2007 seisukoha. Kostja leiab, et ükski ekspertiis ei saa 100 protsendiliselt kinnitada, et liitumislepingu on allkirjastanud kostja. Kostja arvates ei ole tema allkirja raske järgi teha. Kostja leiab, et asjaolu, et tema 1996. aastal esitatud avaldust ei leitud politseist üles, ei tõenda veel, et ta ei ole seda esitanud. Kostja jääb oma vastuse ja seisukoha juurde. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Elisa Mobiilsideteenused AS-i (Radiolinja AS-i õigusjärglane) ja kostja vahel XXX sõlmitud liitumislepingust ning teatisest Elisa Mobiilsideteenused AS-i ja OÜA vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 8 502 krooni, millest põhivõlg moodustab 4 251 krooni ja viivised 4 251 krooni.

Kostja ei tunnista hageja nõuet põhjendusel, et tema ei ole liitumislepingut sõlminud ega sellele alla kirjutanud. Kostja leiab, et lepingu on tema nimel sõlminud keegi kolmas isik, kuivõrd kostja pass varastati 1996. aastal. Samuti leiab kostja, et ekspertiisiakt ei tõenda, et tema on vaidlusaluse lepingu allkirjastanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. 12.03.2007 Põhja Politseiprefektuur Lõuna politseiosakonna poolt kohtule esitatud vastusest (t lk 70) nähtub, et politseis ei ole kostja passi varguse fakti registreeritud. Seega on kostja väide, nagu oleks tema pass 1996. aastal varastatud ning nagu oleks ta vastava avaldusega pöördunud ka politseisse, paljasõnaline ja tõendamata. TsMS § 229 lg 2 kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse poolt kohtule esitatud ekspertiisiaktis sisalduvast eksperdiarvamusest (t lk 82) nähtub, et XXX sõlmitud Radiolinja GSM liitumislepingule on alla kirjutanud kostja. Ekspertiisiakt ei ole vasturääkiv, ebaselge ega puudulik, mistõttu puuduvad alused ka korduva või täiendava ekspertiisi määramiseks. Seega on ekspertiisiaktiga tõendatud, et kostja on vaidlusaluse lepingu allkirjastanud. Kohus leiab, et alusetu on kostja väide, et eksperdiarvamus ei tõenda kostja poolt liitumislepingu allkirjastamise fakti. 10.12.1997 sõlmitud liitumislepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et kohustub täitma liitumislepingu lisaks olevaid eeskirju. Eeskirjade punkti 4.2.2. kohaselt kohustus kostja tasuma õigeaegselt teenuse osutaja poolt esitatud arved. Kostja ei ole nimetatud kohustust täitnud. Hagiavaldusele lisatud arvetest nähtub, et kostja põhivõlgnevus hageja ees moodustab kokku 4 251 krooni. Hagiavaldusest tulenevalt võlgneb kostja hagejale perioodi 25.11.1997 – 12.05.2005 eest viiviseid summas 57 919,88 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 4 251 krooni, mis on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole täitnud tema poolt sõlmitud lepingut ega tasunud telefoniteenuse eest on hageja õigustatud nõudma kostjalt nii põhivõlgnevust kui viivist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 8 502 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 4 251 krooni ja viivistest summas 4 251 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 700 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest, mis arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub väljamõistmisele summas 255,06 krooni (3% hagihinnast). Hageja on kandnud kulutusi ka ekspertiisi läbiviimise eest summas 1 620 krooni, mis kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele. Kokku kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 2 575,06 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.