Tsiviilasi nr 2-06-36522
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.10.2007.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-36522
Tsiviilasi
AS Eksar-Transoil hagi Guttler SKG AS ja Sxxxx Kxxx vastu 137 538,79 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Eksar-Transoil (registrikood 10136829, asukoht B.Alveri 6 Jõgeva Jõgeva maakond 48305); esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt (AB Valge&Uiga, Pargi 3 Jõgeva 48306); Kostjad: Guttler SKG AS (registrikood 10372694, asukoht Savikoti küla Pärsti vald Viljandi maakond 71103); Sxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; kostjate esindaja: jurist Agne Koks (Narva mnt 1 Tallinn 10507);
Kohtuistungi toimumise aeg
09.04.2007.a ja 26.09.2007.a.
Välja mõista Guttler SKG AS-ilt ja SxxxxxKxxxxxx solidaarselt AS-i Eksar-Transoil kasuks 32 664,16 (kolmkümmend kaks tuhat kuussada kuuskümmend neli krooni ja 16 senti) krooni intressi katteks ja 87 339,66 (kaheksakümmend seitse tuhat kolmsada kolmkümmend üheksa krooni ja kuuskümmend kuus senti) krooni viiviste katteks. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud solidaarselt Guttler SKG AS-i ja Sxxxx Kxxx kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 1 (5)
Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus tuvastas: AS Eksar-Transoil esitas 01.12.2006.a kohtule hagiavalduse Guttler SKG AS ja Sxxxx Kxxx vastu 137 538,79 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostjate vahel 27.07.2005.a sõlmitud laenuleping ja käendusleping. Lepingu kohaselt andis AS EksarTransoil Guttler SKG AS-ile laenu summas 460 160 krooni. Lepingu järgi on laenuks vormistatud võlgnevus kauba eest tasumisel, aluseks kütuse müügi arved. Lepingu punkti 1.3. järgi kohustus kostja tagastama laenusumma hagejale hiljemalt 30.09.2005.a. Lepingu punkti
hageja teatud perioodil käsitles kostjate poolt tasutud summasid põhivõla tasumisena, ei muuda poolte vahel sõlmitud lepingus sätestatut. Hageja esitas kohtule tõendina 27.10.2006.a. kostjatele saadetud kinnituskirja ja meeldetuletuse ärakirjad, kus on viivisenõude suurus täpselt fikseeritud. Hageja õigus nõuda võlgnevust hagis esitatud kujul tuleneb lepingust ja seadusest. Hageja esitas kostjate vastu alternatiivse nõude. Hageja esitas nõude lepingujärgsete intresside ja viiviste osas, kui eeldada, et põhivõlg tasuti 26.06.2006.a. seisuga. Viivisevõlgnevuse ja intressivõlgnevuse suurus kokku on 120 003,82 krooni, sellest viivised on 87 339,66 krooni ja intressid 32 664,16 krooni. Kostjate poolt pakutud viiviste ja intressi kompromiss-summaga 50 000 krooni hageja nõus ei ole. Kohtuistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht: Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastas alljärgnevad asjas tähtsust omavad asjaolud: Eksar-Transoil AS, Guttler SKG AS ja Sxxxx Kxxx sõlmisid 27.07.2005.a. laenulepingu (tl 5-7), mille järgi Eksar-Transoil AS andis Guttler SKG AS-ile laenu 460 160 krooni. Laenulepingu kohaselt käendab Sxxxx KxxxxGuttler SKG AS-i võlgnevust täies ulatuses kogu oma isikliku varaga. Laenulepingu punkti 1.3. järgi kohustus laenusaaja Guttler SKG AS maksma laenuandja Eksar-Transoil AS-ile laenusumma tagasi hiljemalt 30.09.2005.a. Tõendina esitatud pangaväljavõtetest (tl.21-24) nähtub, et Guttler SKG AS on laenu maksnud tagasi alljärgnevalt: 12.10.2005.a. 5 000 krooni; 22.12.2005.a. 251 040 krooni; 27.01.2006.a. 114 120 krooni; 26.06.2006.a. 90 000 krooni; Kokku on kostja tasunud laenumakseid hagejale 460 160 krooni. Laenulepingu punkt 1.4. sätestab, et laenusaaja tasub laenuandjale intressi arvestusega 13 % aastas. Pooled on laenulepingu punktis 1.5. kokku leppinud, et kui laenusaaja viivitab lepingujärgsete maksete tasumisega, tasub ta laenuandja nõudmisel viivist 0,15 % viivituses olevalt summalt iga viivituses oldud kalendripäeva eest. Hageja taotleb haginõudes mõista kostjalt välja laenulepingust tulenevad maksed järgnevalt: viivis 25 287,43 krooni, intressid 607,06 krooni ja põhivõlg 111 644,30 krooni. Hageja põhjenduste kohaselt on ta kostja poolt tasutud laenumaksetelt laenulepingu punkti 2.2. alusel esimeses järjekorras lugenud tasutuks viivise ja intressid ning seejärel tähtajaks tasumata laenusumma. Kostja vastuväidete järgi on ta laenusumma hageja ees tasunud ja hagejal polnud õigust tasutud summast maha arvestada viiviseid ja intresse, kuna hageja ise on enne hagi esitamist lugenud laenu põhisumma tasutuks ja viiviste ja intressi kohta nõuet pole esitatud. Kostja on esitanud tõendina hageja 21.07.2006.a kirja (tl 20), milles hageja tuletab kostjale meelde, et poolte vahel on sõlmitud laenu- ja käendusleping, mille järgi kostja sai laenu 460 160 krooni. Hageja teatab kirjas, et 26.06.2006.a seisuga on põhivõlg tasutud, kuid kostja ei ole võtnud ühendust teiste lepingust tulenevate kohustuste täitmise osas. Ka hageja kinnitas kohtuistungil nimetatud teate saatmist kostjatele. Hageja kinnitas, et tol hetkel luges ta kostja poolt laenu põhisumma tasutuks. Hageja arvates ei välista see aga võimalust nõuda laenulepingust tulenevaid summasid teistsuguse arvestuse alusel. Kohus leiab, et hageja 21.07.2006.a kirja tuleb käsitleda hageja otsese tahteavaldusena selle kohta, et ta loeb laenu 3 (5)
põhisumma tasutuks. Pärast hageja kinnitust oli kostjal õigustatud ootus arvata, et põhisumma on tasutud ja selle tasumist temalt ei nõuta. Seega pole kohtu arvates põhjendatud hageja hagiavalduses toodud laenumaksete arvestus ja nõue kostja vastu laenu põhiosa tasumiseks. Kohus loeb 26.06.2006.a seisuga kostja poolt hagejale laenu põhiosa 460 160 krooni tasutuks. Hageja on esitanud alternatiivse nõude juhuks, kui kohus loeb kostja poolt laenusumma tasutuks. Hageja nõuab kostjatelt lepingus kokkulepitud intressi ja viivist laenusumma tasumisega viivitamise eest. Viivisevõlgnevuse ja intressivõlgnevuse suurus kokku on 120 003,82 krooni, sellest viivised on 87 339,66 krooni ja intressid 32 664,16 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on kokku leppinud, et laenusaaja tasub laenuandjale intressi arvestusega 13 % aastas. Hageja on esitanud intressiarvestuse (tl 45). Selle põhjal on hageja intressi arvestanud alates laenulepingu sõlmimisest juulis 2005.a. kuni laenu põhiosa tasumiseni juunis 2006.a. ja vastavalt lepingus kokkulepitule 13 % tasumata summalt aastas. Kostja pole intressiarvestusele vastu vaielnud. Hageja intressiarvestus on õige ning intressinõue on põhjendatud. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb õiguskaitsevahendina kohustuste rikkumise korral ette võlausaldaja õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Kohtus leidis tuvastamist kostja Guttler SKG AS-i poolt laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumine. Kostja ei tasunud hagejale laenusummat lepingus ettenähtud tähtaja jooksul ja viivitas laenusumma tasumisega. Seega on viivisenõue põhjendatud. Laenulepingu punktis 1.5. on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja viivitab lepingujärgsete maksete tasumisega, tasub ta laenuandja nõudmisel viivist 0,15 % viivituses olevalt summalt iga viivituses oldud kalendripäeva eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja esitas kohtule viivisearvestuse (tl 43-44). Kohtu hinnangul on selles toodud viivisearvestus õige. Laenulepingu järgi kohustus kostja tasuma laenusumma hagejale hiljemalt 30.09.2005.a. Sellest ajast muutus kostja kohustus sissenõutavaks. Hageja on arvestanud viivist alates 01.10.2005.a kuni laenusumma täieliku tasumiseni 25.06.2006.a. Kostjad on intressi ja viivisenõudele vastu vaielnud põhjendusel, et hageja ei ole varem nimetatud kohustuste täitmist kostjatelt nõudnud. Hageja pole esitanud arvet intressi ja viiviste tasumiseks. Nõue esitati alles hagiavalduses kohtule. Hageja väitel on ta esitanud kostjale nõude. 21.07.2006.a kirjaga (tl 20) tuletas hageja kostjatele meelde, et põhivõlg on tasutud, kuid kostjad ei ole ühendust võtnud teiste lepingust tulenevate kohustuste täitmise osas. Arvet kõrvalnõuete kohta esitatud ei ole. Hageja esindaja asus seisukohale, et kuna intressi ja viiviste maksmise kohustus oli sätestatud poolte vahel sõlmitud laenulepingus, siis polnud vaja selleks kostjale eraldi nõuet esitada. Nõue tuleneb lepingust ja kostja kohustuste rikkumisest. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ei ole esitanud kostjale varem intressi ja viivisenõuet ja sellekohast arvet, ei oma antud juhul olulist tähtsust ja sel alusel ei saa nõuet jätta rahuldamata. Laenulepingu puhul võib intressi käsitleda kui tasu laenatud raha kasutamise eest. Intressi tasumises olid pooled lepingus kokku leppinud ja seega pidi hageja olema intressi tasumise kohustusest teadlik. Asjaolu, et hageja ei esitanud intressi maksmiseks arvet, ei takista hageja intressi nõudmast hiljem s.o hagis kohtu kaudu.
4 (5)
Laenulepingus olid pooled kokku leppinud, et kostjapoolsel kohustuste rikkumisel rakendatakse õiguskaitsevahendina viivist. Hageja ei pidanud viivise kohta esitama uut nõuet. Kostja taotles viivise väljamõistmisel viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 järgi on kohtule antud õigus vähendada ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni vastavalt analoogilisele §-le 162 leppetrahvi kohta. Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus leiab, et antud juhul puudub alus viivise vähendamiseks. Pooltevahelises lepingus kokkulepitud viivis vastab oma määras seadusele (VÕS § 94). Kohus arvestab ka varasemat kohtupraktikat, mille kohaselt ei ole liiga suureks loetud viivist, mis moodustab kuni pool põhivõla suurusest. Hageja on esitanud nõude solidaarselt laenusaaja AS-i Guttler SKG ja käendaja SxxxxxKxxx vastu. Laenulepingu punti 3.2. kohaselt on Sxxx Kxxx võtnud endale kohustuse käendada lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks AS Guttler SKG võlga summas 460 160 krooni kogu oma isikliku varaga. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on hageja nõue põhjendatud ja laenulepingust tulenev intress ja lepingu rikkumisest tulenev viivis tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja nõude, seega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.
Haide Rimmel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.